Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe ilmajaama andmete võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades?

Eesti-sisesed kliimaerinevused
Merelise ja mandrilise kliima võrdlus
Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus
Ilmajaam 1
Ilmajaam 2
Asukoha kirjeldus
Kus?
Koordinaadid?
Kõrgusmerepinnast?
Asub Lääne-Eesti madalikul Virtsus 2m kõrgusel merepinnast koordinaatidel
N 58°34´22´´ ja E 23°30´49´´
Asub Lõuna-Eestis Võrus 82 m kõrgusel merepinnast koordinaatidel
N 57°50´47´´  ja
E 27°01´10´´
Vaatlused
Õhu- ja maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad vaatlused
Õhu- ja maapinnatemperatuur, õhuniiskus ja rõhk, sademete hulk, pilvede ja nähtavusega seonduvad vaatlused, mulla temperatuur
Allikas: EMHI
2. Kliimarekordid
Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades?
Kõrgeim mõõdetud temperatuur (Võru) 35,6 ºC
Kõige kuivem kuu (Võru) 0mm
3. Kliimanormid
Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid
Kuu
T
Virtsu
°C
T
Võru
°C
Sademed
mm
Virtsu
Sademed
mm
Võru
Sademed päevad
Virtsu
Sademed
päevad
Võru
Tuul
m/s
Virtsu
Tuul
m/s
Võru
Pilvisus
Pall
Virtsu
Pilvisus
Pall
Võru
J
-3,0
-5,1
47
41
11
11
4,6
3,3
6,4
8,1
V
-4,3
-5,2
34
31
8
9
4,2
3,0
5,7
7,5
M
-1,3
-1,0
35
30
8
9
4,1
2,9
4,9
6,6
A
3,6
5,2
34
33
8
7
4,1
2,9
4,0
6,4
M
9,9
11,5
32
49
6
8
4,2
2,7
2,8
5,8
J
14,7
15,6
52
74
7
10
4,2
2,6
3,1
6,1
J
17,1
17,3
68
86
8
10
4,0
2,4
3,3
6,2
A
16,4
16,1
65
77
10
11
4,0
2,3
3,7
6,0
S
11,7
10,7
66
66
11
11
4,1
2,6
4,5
6,9
O
7,2
5,9
72
59
12
11
4,5
3,0
5,3
7,3
N
2,4
0,3
68
52
13
12
4,8
3,2
6,8
8,3
D
-1,1
-3,4
56
46
13
12
4,7
3,2
6,6
8,4
Aasta
6,1
5,7
625
634
114
119
4,3
2,8
4,7
6,9
Allikas : EMHI
4. Õhutemperatuuride iseloomustus
Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm.
  • Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur C◦ 1971 -2000 kuude lõikes



Joonis 1. Võru ja Virtsu kuude keskmine temperatuur °C
Võrus läheb kiiremini soojaks ja külmaks, sest seal on mandriline kliima ning seal on kevad ja sügis lühemad.
Võrus on aasta keskmine temperatuur madalam, sest seal on külmem talv kui Virtsus, sest kui meri ei ole jäätunud soojendab see õhku.
Absoluutsed maksimumid - Virtsu = 32,8 °C Võru = 35,6 °C
5. Sademete hulga ja reziimi iseloomustus
Joonis 2. Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes

  • Joonis 2. Võru ja Virtsu sademete hulk mm
  • Joonis 3. Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes

  • Joonis 3. Sademetega päevade arv.

Virtsus sajab kõige rohkem sügisel ja kõige vähem kevadel. Virtsus sajab vähem ning on ühtlasi ka vähem sajupäevi kui Võrus.
Võrus sajab kõige rohkem suvel ja sügisel ning kõige vähem kevadel.
6.Tuulekiiruse ja pilvisuse iseloomustus
  • Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes

  • Joonis 4. Tuule kiirus m/s

  • Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes

  • Joonis 5. Pilvisus pallides

Nii Võrus kui ka Virtsus on kõige tuulisemad sügis- ja talvekuud .
Virtsus on tuulisem , kuid selgem ilm. Võrus on tuule kiirus väiksem, kuid pilvisus suurem.
7.Kokkuvõte
Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Võru ilmajaama andmed, sest Võrus on tuul väiksem, ilm pilvisem, suvel soojem ja talvel külmem.
Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustavad Virtsu ilmajaama andmed, sest Virtsus on tuul tugevam, pilvisus väiksem, suvel jahedam ja talvel soojem.
Kahe ilmajaama andmete võrdlus #1 Kahe ilmajaama andmete võrdlus #2 Kahe ilmajaama andmete võrdlus #3 Kahe ilmajaama andmete võrdlus #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Morda Õppematerjali autor
Võrreldud on Virtsu ja Võru ilmajaamade andmeid ning nende põhjal on tehtud diagrammid

Sarnased õppematerjalid

Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline
7
doc

Kliima erinevused Eestis : Mandriline ja Mereline

Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee ­ Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima ­ vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama

Geograafia
Kliimanormid-merevaatlus
4
docx

Kliimanormid, merevaatlus

Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul Lumemõõdistamine põllul Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur °C 1971­2000. Võrdle ja põhjenda temperatuuri kõikumist antud vahemikes. Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid miinimume °C 1971-2000 Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid maksimume °C 1971­2000. Temperatuuri amplituud on mõlemas kohas suur. Vilsandi kõige madalam temperatuur on Veebruaris -2 kraadi. Jõgeva kõige madalam temperatuur on samuti Veebruaris -5,9 kraadi. Nende

Geograafia
Referaat Eesti kliima teguritest
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

pilvede osakesed neelavad seda. 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid Teiseks tähtsaimaks kliima mõjuriks on atmosfääri tsirkulatsioon, tingitatud omakorda päikesekiirguse territoriaalse jaotusega ning aluspinna omapärasustega. Õhuringlus muudab Eesti ilmatingimusi muutlikuteks. Ikka mõjuvad Eesti kliimale tsüklonaalne tegevus ning õhumassid. Ühe tähtsa kliima mõjurina Eestis on läänevool (11). Läänevool on kahe Atlandi ookeani kohal asetsevate püsivate õhurõhualade, Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi, õhurõhu erinevuse tulemusena. See erinevus on väljendatav NAO indeksi abil – Põhja-Atlandi ostsilatsiooni numbriline kujutlus. 7 Joonis 4. Põhja-Atlandi ostsilatsiooni NAO faasid (14)

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
Loovtöö ilmavaatlus
13
doc

Loovtöö ilmavaatlus

Informatsiooni selle kohta leidsime internetist. Andmeid kogusime kokku kaks korda. Esimest korda mõõtsime 19. veebruaril. Mõõtsime UVA JA UVB kiirgust, õhutemperatuuri, tuule kiirust, õhuniiskust, pilvisust ja sademeid. UVA, UVB, tuule kiiruse, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtsime erinevate sensoritega. Pilvisust ja sademeid vaatlesime silmadega. Teist korda mõõtsime 5. märtsil. Mõlemal korral käisime mõõtmas kolmes kohas: koolis, pargis ja staadionil. Pärast andmete kogumisi koostasime tabelid ja hiljem lisasime need ka arvutisse. Analüüsisime oma andmeid ja tegime neist järeldusi. 11 4. Tulemused ja järeldused Kuupäev Koht UVA UVB Temperatuur Tuul Õhuniiskus Pilvisus Sademed 19.02.2014 Park 2,7% 1,3% 2,0°C 0,1 m/s 81,99% Pilves -

Loodusteadus
Eesti kliima
5
doc

Eesti kliima

Sisemaal on kõrgustiku mõju. Ida-eesti on jällegi kuivem. Sademetehulgas on palju juhuslikkust, mis võib trende põhjustada. Lumikate. Muutlikkus on mandril palju väiksem. Pilvisus Hinnatakse 10 palli süsteemis. Keskmise pilvisuse näitajad: aastane üldpilvisus on 6,7-7,2; madalpilvisus on 4,7-6,0 palliku, rannikul vähem; aastases käigus on maksimum nov ja dets (8,3-8,6, madal 7,5-8,1), miimum mais, juunis (üld 5,4-6,2, madal 2,6-4,3). Pilvisuse andmete statistiline eripära: andmestik ei vasta normaaljaotusele ­ keskmisi näitajaid on harva. Kõige sagedamini on kas täiesti pilves või selget ilma. Seega eripära! Eriti selgelt tuleb kevadel ja suvel välja, et rannikul on pilvisus väiksem. Põhjuseid on kaks: temperatuur ja aluspinna ebaühtlus. Meri on jahedam ja tasasem. Aastas on keskmiselt 30 päeva selget ilma, pilves päevi on umbes 3 korda rohkem (umbes 150). Kevadel võib iga 3. päev selge olla. Mais on pilves päevi kuni 3

Loodus
Sademete režiim Eestis
13
docx

Sademete režiim Eestis

vedelatest sademetest, ennekõike siis vihmast. Lühidalt on peatutud veel kliimadiagrammil, mis ta on ja milliseid andmeid seal kajastatakse. Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide. Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus. Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid. Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist. 2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused
Eesti kliimast-maastike iseärasused ja taimekooslused
7
docx

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt

Bioloogia
18-Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses
28
docx

18. Eesti valitsussektori hariduskulude tase SKP suhtes ja taseme dünaamika rahvusvahelises võrdluses

haridusministeeriumi kulu hariduskuluks, kuigi loogiliselt on tegu administratiivkuluga. (Kimmel S. et al. 2002: 7–8) Hariduskulude osakaalu SKP-st leitakse nii, et võetakse kõik hariduskulutused kokku ja leitakse kui suure osa see kogu SKP-st moodustab. See tähendab, et hariduskulutused jagatakse SKP-ga ja korrutatakse 100%-ga. Hariduskulutused moodustasid 2002. aastal 6,8% ja 2012. aastal 6,4% kogu valitsussektori kulutustest. Sellest kahe aasta võrdlusest eeldaks aeglast hariduskulutuste taseme langust, kuid kui vaadata ka vahepealseid andmeid, siis on näha, et see pole täiesti tõsi. Järgneval joonisel on välja toodud Eesti hariduskulutuste tase protsendina SKP-st aastatel 2002–2012. Sellele järgneb tabel, mis illustreerib autori mõtet hariduskulutuste taseme kohta SKP-st. 7.5 7.0 6.5 % SKP-st 6.0 5.5 5.0

Majandusteadus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun