Maailma Kalandus 1. ) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Mee...
Maailma kalandus. 1) Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid; korraldatakse kalakasvatust; teised riigid püüavad kala, teistavad uurimistöid teise riigi loal; maavarad kuuluvad riigile. avaookean maailmamere osa, mis ulatub majandusvetest kaugemale ning kus ei tegeleta kalandusega. 2) Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kalade alammõõdud, kehtestatakse teatud liikide püügikulud, püügivahendid maksustatakse. Näiteks vallapüük, keelustati vaalade töönduslik küttimine. 3) Röövpüük teatud liikide massiline väljapüük nii, et ei jälgita järelkasvu ja seetõttu liik hävib. Näiteks tuuraliste püük Kaspia meres. 4) Kalarikkamad vee. 1. Külmas vees( külmad hoovused, parasvööde, lähispolaarse vööt...
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ...
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Põllumajandust mõjutavad suurel määral looduslikud tegurid (kliima, mullastik, reljeef). Raske prognoosida lõpptulemust. Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduslik maa: 1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. ...
KALANDUS JA VILJELUS Kaisa Linder 11 klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium 2019 Sisukord Peatükk 1 Sissejuhatus lk.3 Peatükk 2 Kalandus ja vesiviljelus lk.4 Peatükk 3 Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia lk.4-5 Peatükk 4 Kalandus ehk kalamajandus lk.5 Peatükk 5 ÜRO mereõiguste konventsioon lk.5-6 Peatükk 6 Kalapüügi vormid lk. 6 Peatükk 7 Kokkuvõte lk.7 Peatükk 8 Kasutatud kirjandus lk.8 Peatükk 9 Lisad lk.9 Sissejuhatus 2 Kalandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide (vähid, molluskid, veetaimed) püüdmise ja kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest, saagi töötlemise ja valmistoodangu turustamisega. Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Kalanduse alla arvatakse ka kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsio...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive ...
Kenya on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu (Oh God of All Creation) Pealinn Nairobi Pindala 582 650 km2 Riigikeel(ed) suahiili ja inglise Rahvaarv 38 610 097 (2009) Rahvastiku tihedus 66,3 in/km2 President Mwai Kibaki Peaminister Raila Odinga Iseseisvus 12. detsember 1963 Rahaühik silling (KES) Ajavöönd maailmaaeg +3 Kenya kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) alates 20. detsembrist 2007. Kenya teenindavas sektoris, mis aitab kaasa ligikaudu 63% riigi SKT-le, domineerib turism. Turistid, eelkõige Saksamaalt ja Suurbritanniast, on huvitatud peamiselt rannikualades...
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil. 5. Troopiline vööde. Aktii...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kaie Aaslaid SAKSAMAA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.Majandus........................................................................................................................4 1.1PÕLLUMAJANDUS................................................................................................4 1.2Kalandus...................................................................................................................5 1.3Metsandus.................................................................................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 ...
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasi...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
Viljandi Gümnaasium Soome ja Niger Referaat Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Hilje Nurmsalu Viljandi 2019 Sisukord 1.PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2 1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3. ENERGIAMAJANDUS 8 3.1 Soome ja Nigeri energiamajanduse võrdlus 9 1 1.Põllumajandus ja kalandus 1.1 Põllumajandus Riik Soome ...
Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territor...
Jaapani põllumajandusest, kalandusest ja metsandusest. Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks.Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri Japan Agriculture, kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Efektiivsuse tõstmiseks kasutavad jaapani talunikud laialdaselt traktoreid, väikesi veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgetasemeline agrotehnika võimaldavad tagada kodumaise toodanguga üle poole puuviljade ja aedviljade vajadusest, samuti teatud osa loomakasvatussaaduste vajadusest. Mürkainete...
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks. *Vaid 1% maailma kõigist taludest on suuremad kui 50 ha, kuid nende käes on 65% põllumajanduslikust maast.. Tõene *Väiketalunike osatähtsus Eestis väheneb, samuti väheneb nende poolt kasutatava põllumajandusmaa osatähtsus.. T...
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõu...
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti...
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega...
Ülevaate koostamine ühe maailma riigi põllumajandusest, kalandusest ning metsandusest. Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus...
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
Meie heaolu hind Maakera on olnud meie tähesüsteemis juba 4,5 miljardit aastat ning selle tekkeajast kuni praeguseni on inimesed elanud siin väga väikse osa. Inimene on hoolimata väiksest ajajärgust siiski kõige oskuslikum ning targem eluliik, mis siiani olnud. Me oleme ehitanud hooneid, linnu ning isegi saatnud inimesi teistele taevakehadele. Keegi ei oska pakkuda ega arvata, kuhu jõuab inimkond 100 aasta pärast. Nüüd tekib küsimus, et kas me ikka näeme seda aega, sest ega Maa ei ole lõpmatute ressursidega planeet. Teadlased arvavad, et meil on jäänud 10 aastat enda tarbimist muuta, enne kui hakkab Maa katastroofiline edasiareng. Liigid surevad, maavarad saavad otsa, see on ainult väike osa sellest, mis hakkab juhtuma. Maa ei suuda enam meiega sammu pidada. Hetkel kasutab 20% maa populatsioonist pea 4/5 mineraalveest ning aastaks 2025 mõjutab veepuudus umbes 2 miljardit inimest. Iga päev sureb puhta joog...
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
Gröönimaa Hardo Peetermann Üldandmed Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel Maailma suurim saar 88% Gröönimaa elanikest on inuitid, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Pindala on 2,166,086 km² Rannajoone pikkus on 39,330 km Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit Kalaallit Nunaat - grööni keeles "inimeste maad" Jäävaba ala on Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine...
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi. Põllu...
1. Põllumajandusliku maa jagunemine. Haritav maa, mida kasutatakse põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks. Selle alla kuuluvad põllumaad, mitmeaastased istandikud, oliivipuusalud, viinamäed ja kultuurrohumaad. Looduslik rohumaa, s.o loodusliku rohukamaraga maa-ala, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed. Inimesed karjatavad nendel loomi või teevad haljassööta. 2. Põllumajandust mõjutavad tegurid. Looduslikud tegurid, millest sõltub vegetatsiooni- ehk taimekasvuperioodi kestus. Päikesekiirguse, soojuse ja niiskuse hulk. Majanduslikud ja majanduspoliitilised tegurid, mis väljendub inimeste nõudluses ja ostujõus. Väikese ostujõuga riikides peavad põllumehed müüma oma rahvusvahelisele turule. Seda teevad ka suure ostujõuga põllumehed, aga nad rahuldavad ka oma riigi inimeste vajadused ja alles siis välisturul. Põllumajandus nõuab väga palju kapitali st investeeritud kapital on väga kaua tootmises kinni, enne kui põllumees selle...
Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Kolm aastakümmet säilitas Jaapan erakordselt kõrget majanduse kasuvutempot: 1960- ndatel oli see keskmisel 10% , 1970-ndatel 5% ja 1980-ndatel 4% aastas. 1992-1995 aeglustus majanduskasv tunduvalt, sest hakkasid ilmnema 1980-ndate aastate lõpul esinenud üleinvesteerimise järelmõjud ning aktsia- ja k...
Jõhvi Gümnaasium Malta Vabariik Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President ...
93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus,merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused kahjustavad korallrahusid. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning kaob lainet...
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud Pole raha, pole tööstust Madala tööviljakusega käsitsitöö Pered on nii tootjad kui ka tarbijad On levi...
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias Avamerepüük 1. Tehniliselt eelmisest keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul 2. Esmane töötlemine laeval 3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide ...
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitata...
Yakushima Gregor Kulla ja Brigita Joosing Asukoht Yakushima ehk Yaku (jaapani keeles 屋久島 ) on Jaapani saar Ōsumi saarestikus Kyūshū saarest 80 km lõunas. Maastikuline mitmekesisus • Saare kõrgeim punkt on Miyanouradake, kõrgusega 1,935 meetrit, järgneb Nagatadake, kõrgusega 1,886 meetrit merepinnast. • Saarel on palju kuumavee allikaid. • Aluskivim on graniit, mis tõttu pole saarel ühtegi aktiivset vulkaani. • Saare pindala on 504.5 ruutkilomeetrit. mekooslused • Yakushima on tuntud oma lopsaka taimestiku poolest. • Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik...
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika........................................................................................................................
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...
HISPAANIA Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat ...
Jaapan Janar Järmut KE17 VIKK Üldandmed Rahvaarv- 127 110 047mlj (2015.a seisuga) pindala- 377 835 km² Maastik- Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Asukoht- Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse Ookeani Aasia rannikut. Riigikeel- Jaapani keel Pinnamood ja maavarad Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Ma...
Gröönimaa Asukoht Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel Ümbritseb Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Üldandmed Pindala: 2 166 089 km² Rahvaarv: 57 637 (2010. a seisuga) Pealinn: Nuuk Staatus: Taani omavalitsuslik ala Keeled: grööni; taani Kliima Talved on Gröönimaal külmad, suved jahedad Keskmine temperatuur suvel lõunas on +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas -24ºC Aasta keskmine sademetehulk on 736mm Põhja-Gröönimaal on sademete hulk väiksem kui Lõuna-Gröönimaal Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Loodus Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega Igijää ja -lume paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävabu alasid on kokku 410 449 km² Gröönimaa kirdeosa hõlmab Põhja- ja Ida-Gröönimaa rahvuspark, mis on maailma suurim looduskaitseala (972 0...
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30 % elanikest on kirjaoskamatud). Portugal on kuulus viinapuu, õlipuu ning tsitrusekasvatuse ja veinivalmistamise poolest. Lõunas kasvatatakse toiduteraviljadest nisu, põhjas maisi. Assooridel ja Madeiral viljeldakse ka banaani ja ananassi. Portugalist pärineb umbes pool maailma korgitoodangust. Litosfäär 3 Esineb maavärinaid, aastal 1...
annaabi.ee 
