Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maadeavastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viikingi, purje, viikingid, polo, maadeuurija, marco, reisid, aasia, kodumaale, meresõit, nelinurkse, kaupmehed, saari, purjed, võimaldasid, osavad, christoph, hispaania, veneetsia, fernand, maadeavastused, elavate, fossiilid, avastajad, otsingul, kauplemine, varastamine, hankimine, sidemeid, saatsid, pidasid, hispaanlased, foiniiklased, karavellkaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu
KUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda. -Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a. Kolumbuse reisi eesmärk oli jõuda Indiasse ning avastada ka uus meretee, kuid eksikombel jõudis ta Ameerikasse ning teda
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest
KOLGA KESKKOOL 10. klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt....
...............................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci............................
Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed: Nii Euroopas kui mujal maailmas levisid uued kultuurinähtused Avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta Põllumajanduse areng Lääne-Euroopas kiirendas feodaalsuhete lagunemist Töönduse areng, mis pani aluse industrialiseerimisele Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi: kartul, tomat, mais ja
Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka. Kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda rahulikku ookeani, nägemata kordagi maad. Viimaks paistis ookeanis siiski roheline saar - 6. märtsil 1521 jõuti Mariaani saartele. Edasi
Siidonist ja Tüürosest. Foiniiklased olid antiikajal rahvas Vahemere idarannikul Foiniikias, hiljem ka Põhja-Aafrikas Puunias. Nende kindel päritolu on üheselt teadmata ja nende eelastena nimetatakse müütilist mererahvast. Piibli järgi võib neid pidada Noa järglasteks, kelledest esimene oli Siidon. Foiniiklaste laeva Mazarrón I säilmed Cartagenas. Foiniiklaste peamised tegevusalad olid sadamalinnade ehitus, kaubandus ja meresõit. Herodotose järgi olla foiniiklased aastal 600 eKr Egiptuse vaarao ülesandel ka ümber Aafrika sõitnud. Foiniiklaste tuntumad mteresõitjad olid Necho, Himilco ja Hanno Vahemeri - meresõitjate liivakast Vahemeri, tema geograafia (saared, poolsaared, lahed ). Vahemeri oli vanaaja meresõitjate liivakast. Ükski kallas ega saar ei olnud siin liiga kauge, et oleks vaja läinud suuri meresõiduoskusi. Vahemerel sõitvad laevad sobisid halvasti sõiduks avamerel. Nad liikusid pikki kallast edasi
......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................
mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli ta väga kohmakas. Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid vangistati ning nende eest nõuti lunaraha. Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes palju pealtvaatajid. 7) Viikingid ühiskond, retked Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid ka kaupmehed
karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon. Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid. Kiviaja lõpp Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr, ülejäänud Aasias ja Aafrikas ning Euroopas umbes 4000 eKr. Ameerika tsivilisatsioonid jäid kiviaja tasemele kuni ajani 2500 eKr. Viikingid Kes olid Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil. Viikingid olid ka osavad laevaehitajad. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Viikingid merede valitsejad Viikingid olid osavad ja julged meresõitjad. Oma pikkade puust laevadega seilasid nad ka üle tormise mere. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure
Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Achenis. - Pärast Karl Suurt päris võimu tema poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas riigi oma poegade vahel. Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad -
· Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID! · Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased · Viikingi ajastuks loetakse 800-1050 (1200) Nimed erinevais paigus: · Inglise, prantsuse-normannid, taanlased · Vene-variaagid · Viiking paralleelne nimetus, kasutatakse igal pool Viikingite ekspansiooni vallandas: 1. ülerahvastatus 2. rahulolematus poliitiliste oludega 3. Seiklushimu · Seadusest üleastujaid karistati meritsi maalt väljasaatmisega Viikingite retked: · Rootsi viikingid e. variaagid:
Tänapäeva rootslaste, taanlaste, norralaste, islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab lahte. Viikingitel on ka palju muid nimetusi : venelased kutsusid neid varjaagideks , eurooplased kutsusid neid normannideks ehk põhjamaa meheks. Viikingite laevasid nimetati drakkariteks. Esialgu oli viikingite peamiseks tegutsemisalaks Läänemeri ja Põhjameri. Pärast hakkasid nad sõitma ka Vahemerel, Mustal merel ja Kaspia merel. Viikingid olid ka kaupmehed. Viikingid rüüstasid regulaarselt Iirimaad, Inglismaad, Põhja Saksamaad, Prantsusmaad, Venemaad. Aastal 911. said viikingid endale piirkonna Põhja- Prantsusmaal, mida kasutatakse Normanndiaks. Nemad avastasid Islandi, Gröönimaa, Vinlandi. Umbes aastal 1000. jõuti Põhja-Ameerikasse. Viikingite riigid, kolooniad Vana vene riik oli 9. sajandil üks kõige jõukamaid linnasid. Venelastel oli Novgorod uus linn. Rjurik oli viikingite väepealik, kelle venelased kutsusid endale valitsejaks
Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima. Tulemus: Germaanlased vallutavad Lääne-Rooma ja rajavad asemele omad riigid. Toimub ümberkohandamine - romaani ja germaani kultuurid segunevad. Hunnid Aasia mandri idapoolsel serval, Hiina Korea piiril kirjaoskamatud teada vallutustest (hirmunud) ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid Hiina, Rooma, Pärsia hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür)
Iseloomulikud olid turniirid - rüütlite sõjalised võitlusmängud. Seal üritati tömbi odaga vastane hobuse seljast maha paisata. Võitja sai tavaliselt tasuks kaotaja relvastuse. Lääne-Euroopa välisvaenlased Ajal, mil Lääne-Euroopa oli killustunud väikesteks feodaalvaldusteks ja feodaalid tegelesid omavahel sõdimisega, oli Lääne-Euroopa muutunud kergeks saagiks välisvaenlastele: Lõuna-Euroopat ründasid lõunast araablased ehk saratseenid. Idast, Aasia steppidest ründasid eurooplasi ungarlased, mille tulemusena leidsid nood endale kodumaa. Põhjast ründasid Euroopat viikingid ehk normannid ehk varjaagid. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid asju otsustasid vabad talumehed ehk bondid ühiselt suurtel koosolekutel tingidel. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud hõimujuhid ehk konungid. Skandinaavlasi valitses muinasusund. Tähtsaim jumal oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste
2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti mõisahärrus suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest tuli tasuda tööga mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht
ladumise viisi. 1454 Piibel. Thomas Moore. Jurist, parlamendi, liige, kuningas Henry VIII lordkantsler. Oli ka Erasmus Rotterdamist sõber ja mõttekaaslane. "Utoopia" tema peateos oli väga ühiskonnakriitiline püüab luua ideaalset ühiskonda Utoopia saarel. William Shakespeare, Miguel de Cervantes. Uus maailmapilt. Mikolaj Popernik heliotsentriline maailmapilt. Giordano Bruno. Galileo Galilei ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased
Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased Thor skandinaavia mütoloogias peajumal, piksejumal, sigivusejumal, tunnuseks vasar Oden viikingite sõjajumal Frej/a viikingite viljajumal Loke viikingite saatan Aasid muinasskandinaavlaste müütide noorem peajumalate sugu, juht Odin Ruunikivi surnu mälestuskivi, millel oli tavaliselt ruunikirjas tekst, enamasti Skandinaavias ja viikingite ajal
Pärisorja ei võinud orjaomanik ehk mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Tal oli õigus talupoega karistada. Talupoeg oli maaomaniku omand. Pärisori sõltus mõisnikust. Nimelt ei tohtinud ta ilma tema loata elukohta vahetada. Pärisori kasutas mõisniku maad ning maksis selle eest ka renti. Pärisorjal võisid olla oma pere, majapidamine (mitte küll hooned, vaid pigem tööriistad, mida tööl vaja läks) ja kariloomad. 6. Viikingid (päritolu, tegevus) Põhja poolt tungisid Euroopasse viikingid. Läänes tunti neid normannide nime all, idas varjaagidena. Viikingite suuraega võib määratleda 800-1050. aastate paiku. Viikingid olid meresõitjad, sõdalased ja kaupmehed. Nad olid pärit Põhja- Euroopast, Skandinaavia poolsaarelt. Nad korraldasid palju retki, sest neil oli käes vähe haritavat maad ning põllumaa juurde tegemine sealsetes tingimustes oli raske
Asjaolu,et mehed olid kirjavahetuses, on peetud tõestuseks, et õpetlane pühendas ka meresõitja oma plaanidesse, kuidas lääne poolt kõige lühemat teed pidi Indiatesse jõuda. Tollal käibiv mõiste ´´India´´ või õigemini ´´Indiad´´ kui meresõitjate soovunelm, hõlmas kogu Lõuna- ja Ida-Aasia, sealhulgas ka Cathay (Hiina) ja Cipango saare (Jaapan). Õpetlaselt võis pärineda Kolumbust innustanud, ent arvutusveal põhinev väide, et Lissabonist on Aasia rannikuni maksimaalselt 5000 meremiili (tegelikult hoopis 11 000 meremiili). Kuid kaht säilinud Toscanelli kirja Kolumbusele on peetud jällegi võltsinguteks... 1484. aastal lükkas Portugali kuningas tagasi Kolumbuse projekti "...avastada Cipango saar Lääne ookeani kaudu". Pettunud meresõitja lahkus koos viieaastase pojaga Kastiiliasse, maabudes Palose sadamas, kust ta aastaid hiljem oma karavellidega merele läks
ning oli esimene, kes avastas Uue Maailma. Ta küll arvas, et leidis meretee Indiasse. Amerigo Vespucci oli aga see mees, kes mõistis , et Uue Maailma näol on tegemist uue mandriga. Meretee Indiasse: avastas Vasco da Gama, kes oli päritolult portugaallane. Pärast avastust kodumaale tagasi jõudes olid tema laevad täis idamaiseid vürtse. Esimese ümbermaailma reisi tegi Fernao de Magalhaes, kes ehitas vastavad laevad, millega saaks ümber maailma sõita. Kodumaale ta tagasi aga ei jõudnud, kuna Filipiinidel ta tapeti. Tagajärjed: uute mereteede ja maa-alade avastus, maailmapildi avardumine, kaubateede ümberpaiknemine, kolonisatsioon Euroopa rahvaste poolt, Euroopasse voolasid rikkused, uute kultuuride avastamine, inimrasside ümberpaiknemine, hindade revolutsioon, kristluse levik, kiiresti arenevad teadused, orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik Rahvasterände tagajärjed:
KAROLINGIDE RENESSANSS ... kultuuriline edasimineks. Loodi paremad tingimused vaimuel arenguks. Frangi üikud alustasid oma järglate ,,rooma kombel" harimist, koondades enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Antiikaja järgi loodi ka ilmalikke õppeasutusi, nt Aachenis. Kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Vaimulikud ülikud ületasid ilmalikke mitmekordselt. ROLANDI LAUL. VIIKINGID JA NENDE KULTUUR KUST NIMI TULEB? - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks
Tal oli õigus pärisorja karistada. · Aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori · Pärisori sõltus mõisnikust. Ta ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. · Kasutas mõisniku maad ja maksis selle eest renti. · Pärisori omas peret, majapidamist (mitte hooneid, vaid pigem tööriistu, mida oli tarvis igapäevaseks eluks) ja kariloomi. 6. VIIKINGID (800-1050) Viikingeid nimetati skandinaavias normannideks ja Ida-Euroopas varjaagideks. Viikingid skandinaaviast pärit meresõitjad, kaupmehed, sõdalased ja ka maadeavastajad. Retkede põhjused: 1. Maapuudus, mis oli tingitud sellest, et oli ülerahvastatus inimesi sündis juurde, aga neid ei jõutud ära toita. Teiseks oli maapuudus tingitud veel sellest, et uute maade juurdeharimine oli
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Ajendiks Edessa langemine. Konrad III ja Louis VII III ristisõda (1189-1192) Kõige tuntum! Eesmärk vabastada Jeruusalemm – edutult. Juhid: Püha Rooma keisririigi juht Friedrich I Barbarossa ; Prantsusmaa juht Philipp Augustus ning Inglismaa juht Richard Lõvisüda. Philipp läks Richardiga tülli ja marssis oma vägedega minema. Friedrich suri teekonnal ning seetõttu jäi Richard oma vägedega üksinda Zalahdini vastu. 92. asus Richard läbi Austria tagasi kodumaale, aga ta võeti vangistusse. Ta sai lunaraha läbi tagasi vabaks alles 2 aastat hiljem. IV ristisõda (1202-1204) Vallutati Konstantinoopol ja rajati Ladina keisririik. V ristisõda (1228) Frederick II – tungiti Egiptusesse, kuid taanduti. VI ristisõda (1248-1254 ; 1270) Louis IX - Friederich sai Jeruusalemma läbirääkimiste teel tagasi 10 aastaks. VII & VIII ristisõda - Louis IX üritas vallutada Egiptust ja Tuneesiat kuid ebaõnnestus.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
elanike arvust, andis Euroopa kultuuriline mitmekesisus ja avatus, majandustegevuse vabadus ja eraomanduse kaitstus, samuti kõigi arenguks vajalike loodusressursside olemasolu Õhtumaale eelised, mis teistel tsivilisatsioonidel puudusid. Tänu sellele langes maadeavastuste ja kolonisatsiooni teostamine just Euroopa rahvastele, kes järk-järgult asustasid Ameerika mandri ning kehtestasid oma koloniaalvõimu nii Aafrika kui Aasia kontinendil. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd Läänt ja Ida, kui just Põhja ja Lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi läbi Euroopa kagust loodesse kulgev põhjapiir eraldas nn vana tsivilisatsiooni põhjapoolsest barbaarsusest. Taoline mõtteviis hakkas muutuma alles 18. sajandil. Oma osa etendas selles Põhja-Euroopa kiirem areng. Valgustusajastust alates
Ameerikat ühendava väina. Taani kuningas Christian IV lootis Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda, end jääolude tõttu sai ruttu selgeks, et see pole võimalik. India meretee avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes liikus Hea Lootuse neemelt edasi piki Aafrika idarannikut ning jõudis 20. mail 1498 Aafrika idarannikult palgatud araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Tagasi kodumaale jõudis Vasco da Gama vürtsidest pungil laevadega. Kaua otsitud uus meretee Indiasse oli avastatud. Ameerika avastamine. Hispaania kuningakoda tahtis leida tee Indiasse, ettepanek meresõitja Christoph Kolumbusele. Jõudis Guananhani saareni Bahama saarestikus. Kuigi 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, uskusid toonased meresõitjad ise, et nad olidki jõudnud Indiasse. Kolumbuse avastatud ala kannab tänini Lääne-India saarestiku nime.
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He
aastal Barrios Altoses tappa 15 ja 1991. aastal La Cantutas kümme inimest. Süüdimõistmisel ootab endist riigipead 30 aastat vanglakaristust. · 15 miljoni dollari ulatuses riigi raha varastamine. · Ajakirjanike ja Kongressi liikmete äraostmine. · Seadusevastane pealtkuulamine. · Saja miljoni dollari ulatuses heategevusliku raha varastamine. · Korruptsioonis süüdimõistmisel ootab teda veel kümme aastat vanglakaristust. Peruu ekspresident viidi kodumaale vanglasse 23.09.2007 14:04 Seitse aastat pärast kodumaalt pagemist toodi Peruu endine president Alberto Fujimori eile tagasi Limasse, kus ta peab kohtu ees hakkama vastust andma süüdistustele oma võimu ajal lokanud korruptsiooni ja surmasalkade vägivallategude asjus. Peruu võimud süüdistavad Fujimorit korruptsioonitehingutes, aga ka vastutuse kandmises kokku 25 inimese tapmise eest 1990. aastate alguses Limas, vahendas AFP. Veretööd korraldas eriüksus, mis
annaabi.ee 
