Demograafia - rahvastikuteadus , tegeleb mitmesuguste rahvastiku seonduvate küsimustega(nt.vanuseline,sooline jne ) Rahvastikupüramiid - rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive - sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta vöi 100 elaniku kohta Ränne e migratsioon - rahvastiku rändamine ühestr kohast teise , eristatakse sise - ja välisrännet Rahvus - ajalooliselt kujunenud ennast teadvustanud inimrühm , mis koosneb ühhise keele , päritoluga ja kultuuriga inimestest . Rahvastiku tihedus - Keskmine elanike arv pindalaühikul Maa- asula - alla 1000 elanikuga asula , kus tegeletakse enamasti põllumajandusega ja kalandusega Linn - suur asula , · Eesti on väikese rahvaarvuga riik , maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal . · Riigi vanuselist ja sooslist koosseisu saab väljendada diagrammi abil , mida nim...
11. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE KAANANIMAA (semiidi hõimud) Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Palestiina, Iisrael akadi keeles “purpurimaa” kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr) Kaanan oli territoriaalselt killustatud, peale sisemaariikide mängisid erilist rol...
5 5 Kuni 30% 5 5 4 Kuni 40% 6 5 5 Kuni 20% 4 3 5 Kuni 20% 3 4 4 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 70% 5 3 4 Kuni 30% 5 4 4 Kuni 10% 7 5 4 Kuni 20% 12 5 4 Kuni 30% 6 4 4 Kuni 10% 2.5 5 2 Kuni 20% 5 3 4 Kuni 10% 7 8. Sugu 9. Rahvus 10. Elukoht 11. Eriala Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Autotehnika Mees Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus Hoonete ehitus Mees Muu Muu linn Elektritehnika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Rakendusgeodeesia Naine Eestlane Tallinn Transport ja logistika Mees Eestlane Tallinn Transport ja logistika Naine Eestlane Maa-asula (maakonnakeskus
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus. Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber. Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku. 19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa
Pulli ja Kunda muinasasulad Kunda kultuur Mesoliitikumi kultuur VIII – V aastatuhandel eKr Läänemere idaranniku aladel. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr ...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS Arheoloogia - Ajalooteaduse haru, mis käsitleb ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku väljakaevamistega. Eesti alad vabanesid jääst 11 000 aastat eKr. Kiviaeg - Muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse hetke, kui inimeste tehnika ületas simpanside oma. Inimene saabus tänapäeva Eesti alale põhjapõdra- ja mammutikarjade järel. Umbes 11 000 ema jõudsid esimesed inimesed tänapäeva Lõuna- Leedu alale. Eestist nii vana asustust veel leitud ei ole, kuid tõenäoliselt jõudis inimene siiagi. Eestist on teada ka mõnikümmend mammutiluude leidu. Elamud olid enamjaolt ümmargused, kuid Eesti naabermaades on leitud ka nelinurkse kujuga elamuid. Pildil nooled ja oda. Kiviaega omakorda liigitatakse: a) Vane...
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
J H 258 J H 250 Kursusel osalejate elukoht soo alusel 12 10 8 Summa 6 N M 4 2 0 Linn Alev Maa-asula Suur linn Elukoht I OSA. Kirjeldav statistika 1. Koostada sagedustabelid 1.1 Sagedustabel Sugu Total N 29 M 10 Grand Total 39 1.2 Sagedustabel Elukoht Sugu Linn Alev Maa-asula Suur linn Grand Total
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub Kaasaegne ...
MÕISTED Kiviaeg 8.aastatuhat-2.a.t.e.Kr o Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (8.a.t.-4.a.t e.Kr). Töö-ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Tegeldi küttimise ja kalastamisega. o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakat...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
Olustvere TMK Märt Seimann Narva kultuur Olustvere 2012 1 Narva kultuuri valisin kuna teised teemad olid ära võetu. Teema kohta infot eriti palju polnud. Teemas saate teada millised näevad välja Narva kultuuri aegsed savinõud ja kuidas neid valmistati ,samuti seda millega tegelesid inimesed ja kus nad elasid. 2 Narva kultuur Narva kultuur sai oma nime 1950.aastail Narva jõe alamjooksult leitud muististe uurimisel. Narva kultuuri asula hõlmas, aga lisaks Eestile ka Lätit, Leedu põhja osa ja venemaa loodeosa. Präeguseks teatakse Eestis enam kui paarikümmend narva kultuuri asulaala. Nendest vanim, Riigiküla IV (asulakohast avastati 2 veidi maasse süvendatud 68 m läbimõõduga elamupõhja ja 2 hauda, leiti rohkesti luu- ja kiviesemeid ning narva ja kammkeraamikat) asulakoht Narva lähistel, kannab dateeringut 5000 aastat eK...
Tekkis planeet Maa-4,6 miljardit a. t., elasid esimesed elusolendid-3miljartit a.t, kujunesid inimese eellased-hominiidid e inimlased 2,5mil a.t, kujunes tänapäeva inimene-100 000a.t, jääaeg-100 000a.t-13 000a.t, oli vanim asustus Eesti alal-Palli asula 11 000a.t, oli Eesti esi -e. muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene ...
EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, ...
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Erik Punane Eiríkr Punane ['eiriikr] ehk Erik Punane ['eerik] (vanapõhja Eiríkr raui orvaldsson; umbes 950 varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlastekoloonia Gröönimaale. Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Eiríkr Punase saaga kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad. Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas Jærenis. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa orvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast lindpriiks ja nad rändasid välja Islandile. Eiríkr oli abielus jóhildriga. Nad ehitasid endale Haukadaluris talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem näinud. Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvud...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED...
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi. Kauba...
nimega Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti aia- ja pargikujunduse erialale. (Kõige "mullalähedasem eriala") Kooli lõpetamise järel 1952.a suunati Valve Pormeister tööle Maaehitusprojekti, kus ta töötas 70.eluaastani. 2. Erialase töö algus Põllumajandusprojektis Pormeistri ülesandeks sai vastloodud kolhooside ja masinatraktorijaamade keskasulate projekteerimine. Kuue esimese tööaasta jooksul valmis Pormeisti käe all üle 40 maa-asula planeerimis ja haljastusprojekti. Kolhoosiasula pidi koosnema kolmest funktsionaalselt erinevast tsoonist: paraadlikust ühiskondlikust keskusest, tootmistsoonist ja individuaalkruntidega eramutest. Ellu viidi tollaseid planeeringuid minimaalselt. Pormeister pööras tähelepanu maaehituse kõigile aspektidele alates asula üldplaneeringust ja heakorrast kuni detailide ja väikevormideni nagu majandi sissepääsu või lipuvarda aluse kujundus
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid ...
Haritav maa (ha) 5250 Väga intensiivne põllumajandustootmine (ha) 1050 Toitaine Kg/ha Kg P 0.44 462 N 27 28350 Kompleksviljelusega ala (ha) 4200 Toitaine Kg/ha Kg P 0.24 1008 N 20 84000 Looduslik maa (ha) 1750 Kuiva mineraalmaa domineerimisega mets (ha) 1400 Toitaine Kg/ha Kg P 1.5 2100 N 0.06 84 Madalsoo, siirdesoo (ha) 350 Toitaine Kg/ha Kg P 0.11 38.5 N 5.2 1820 Valgla (km2) 70 Järve pindala (km2) 7 Järvepeeglile langeb sademeid Järve pindala (m2) 7000000 Sademeid (mm) ...
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. ...
Pilet nr 7 Võitlus Vana-Liivimaa pärandi ümber Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma....
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Tallinna tekke problemaatika kirjalike ja arheoloogiliste allikate põhjal Essee 1219.aastal maabusid taani väed eesotsas kuningas Valdemar II-ga Lindanise linnuse lähistel, võitsid siin eestlastega peetud lahingu, asusid eestlaste linnuse, hilisema Toompea kohale rajama oma kindlust ning jätsid sinna taani garnisoni. 1227. aastal vallutas Mõõgavendade ordu taanlastelt Põhja-Eesti. 1230. aastal kutsusid mõõgavennad Eestisse 200 kaupmeest Ojamaalt, kes asusid elama linnuse jalamile, umbes Niguliste kiriku kohale ning panid aluse Tallinna kodanikkonnale. 1233. aastal toimus mõõgavendade ja paavstimeelsete vasallide vahel Toompeal verine kokkupõrge. 1238. aastal tagastati Põhja-Eesti koos Tallinnaga Stensby rahulepingu kohaselt Taanile ning kümme aastat hiljem annetas Taani kuningas Erik Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku...
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt ...
väikese rahvastiku tiheduse. 16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga. 3. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid. põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus. puudulik keskkonnakorraldus.
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks? Kuidas arenesid es...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9 klass VILJANDI MAAKOND Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi September 2012 1 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-J...
Saasteainete levik atmosfääris Q 5 korstnast väljuva gaasisegu maht m3/s Ct 130 saasteainete kontsentratsioon korstna suudmes g/m3 A 160 tegur, mis balti riikides on 160 Kf 1 hõljuvosakeste sadestumise kiirust iseloomustav tegur, mis h H 51 korstna kõrgus dT 300 väljapaisatava gaaside segu ja ümbritseva õhu temperatuurid LPK 8 Lubatud Piirkontsentratsioon n 1 on üks... ? m 1,6875918981 gaaside levikut iseloomustav parameeter mis sõltub ilmastiku Vm 2,0064132367 Ohtlik tuule kiirus Wg 4,0128264735 gaaside väljalaske kiirus D 1,2613576796 Korstna diameeter f 0,0026030194 m leidmiseks v...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
VANA-LIIVIMAA LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG KESKAJAL Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng hakkas toimuma umbes 13 sajandi alguses, kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi kesk...
India Kultuur Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 26001900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav. Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandzabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine o...
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike erialaühendustena:kontrollisid tootmist,kehtestasid reeglid kvaliteedile,määrasid kindlaks hinnad. Paljudes linnades moodustasid tsunftide ja gildide liikmed linna kodanikkonna. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus keskajal maaisandale Maaisandad soosisid linnade teket,lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse. Se...
Linnastumine kontrolltöö küsimused 1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanik...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste pl...
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
