Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gild, talupoeg, gildid, koormis, rukis, aadel, orjus, talud, träälid, linnaõigus, linnale, kaupmehed, tsunftid, talurahvas, jüriöö, karistamine, sisseveo, mõisategu, kümnis, feodaalid, liigendamine, adratalupojad, seisused, ühesugused, üksjalad, nooremad, talust, koormised, mõisale, jalapäev, maavabad, muistsete, järglased, teenijadPõhjused Mõisade rajamine 16.saj keskpaigast teada 500 mõisa Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos metsapõldude laienemisegakasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuris muutus Valdavaks muutus teorent Loonusrent absoluutsuurus kasvas, kuid selle osakaal vähenes Kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist Raharendi osa kasvas Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult
Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll Hansaliit PõhjaSaksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Kirikutesse seati ametisse preestrid, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada ja juhatada. Enamik preestreid pärines Saksamaalt, 13.saj võis leida vaimulike seas ka eestlasi. Linnade teke Toetajad saksa kaupmehed. Vallutuste käigus tekkisid esimesed linnad. Linnad kujunesid kauplemiskohtadele, teede sõlmpunktidele ning keskustesse. Keskaegsetel linnadel oli iseseisev õiguslik staatus, mille tagas maaisanda antud linnaõigus. Reval Tallinn Narwa Narva Hapsal Haapsalu Dorpat Tartu Fellin Viljandi Alt Pernau VanaPärnu Wesenberg Rakvere N Pernau UusPärnu Weissenstein Paide (1291, tõlkes valge kivim e. paekivi) Tekkis ka väiksemaid alevikke, kuid linnastaatusesse need ei tõusnud.
Eestimaa maavalduste kohta. 7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil). Loe lisaks lk 65. Kuigi ristiusu vastu võtnud eestlane jäi 13.sajandil isiklikult vabaks, halvenes tema õiguslik seisund siiski, sest tal tuli hakata täitma mitmeid koormisi. valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti isiklikult vabad, Talupoegi hakati pärisorjadeks ja teda üksikud träälid muutma sunnismaisteks, hakati võõrandama sest levis arvamus, et maast lahus. Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud.
(adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel
Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks (teine ja kolmas jaotus on iseloomulikud Saksamaale): 1. linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n Veneetsia ja Genova jt) 2. vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n Köln, Mainz jt) 3. riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (n Nürnberg, Augsburg jt) Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. Järgnev linna valitsuskorra kirjeldus tuginebki Lübecki linnaõigusele. Linna elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. Rae liikme - raehärra - staatus oli eluaegne, kui mõni neist suri, valis raad talle asendaja. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast
Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse Põhja-Eesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised
Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks. 8. (ristimine, kaubandus) 2. Kelle vahel jaotati Eesti alad peale ristisõdu? 1. Taani (Eestimaa e. Põhja-Eesti) 2. Eestimaa piiskop (Tartu piiskopkond) 3. Riia piiskop (Saare-Lääne piiskopkond) 4. Liivi ordu valdused 5. Piiskop Albert (Riia piiskopkond) 6. (Taani ja Saksa vahel) 3. Iseloomusta talurahva seisusi keskajal! 1. Adratalupoeg - talupoeg, kes maksis natuuras ja tegi teotööd vastavalt talu suurusele. Kõige levinum talupoegade kiht. 2. Üksjalg adratalupoegade nooremad pojad, kes pidid isakodust lahkuma ja rajama uue talu kuskil ääremaal. Nende maksukoormus oli väiksem. 3. Maavabad endiste ülikute järeltulijad, kes olid kohustatud täitma sõjateenistuskohustust ja olid isiklikult vabad. Tegemist oli väikeaadlitega. 4
keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse PõhjaEesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1
, (soola veeti siit edasi Soome ja Venemaale, kaupmehed said soolaga kauplemisest suurt vaheltkasu: "Tallinn on ehitatud soola peal"). Välja veeti: teravilja, veise- ja kitsenahku, lina ja kanepit. Linnade elanikeks olid põhilised kaupmehed ja käsitöölised. Olenevalt oma kutsealast, kuulus linlane kuhugi vennaskonda organisatsiooni, mille liikmed pidid häda korral üksteist aitama. Käsitöölised kuulusid nn. väikestesse gildidess. Tallinas oli neid kaks: 1) Püha Olevi Gild - (vanim) ühendas keskajal "halvemaid" ja "madalamaid" käsitöölisi (peamiselt eestlased ja mittesaksa rahvusest) köösnerid, lihunikud, püttsepad, müürsepad, puusepad, voorimehed, kandjad, kellamehed, hauakaevajad, mündrikud (laevamehed). 2) Püha Kanuti Gild - ühendas saksa rahvusest keerukamate ja hinnatumate käsitööalade esindajaid: kullassepad, mütsitegijad,kellassepad, pagarid, kingsepad, maalrid jt. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild
vahvust ning püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli võimalik rüütliseisusesse tõusta teinekord ka madalamat päritolu meestel, siis kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine eeldas lisaks päritolule ka sõjalisi treeninguid ja seisusekohast kasvatust. Tulevane rüütel alustas teenistust paazina mõnes aadliperekonnas käitumist ja häid kombeid õppides. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss, kes omandas rüütlilt võitluskunsti ja kandis tema relvi. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikul tseremoonial mõõgaga õlga puutudes rüütliks. 2.3. Rüütlite relvastus ja võitlusviis; linnused:
end näidata eeskujulike sõjameestena. Kirik üritas panna rüütleid teenima ka ristiusu ideaale, proovis panna piiri feodaalide omavahelistele sõdadele ning kehtestas mõningates piirkondades jumalarahu (e aeg, kui sõdimine on keelatud). Kui varakeskajal oli võimalik rüütliseisusesse tõusta teinekord ka madalamat päritolu meestel, siis kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine eeldas lisaks päritolule ka sõjalisi treeninguid ja seisusekohast kasvatust. Tulevane rüütel alustas teenistust paazina mõnes aadliperekonnas käitumist ja häid kombeid õppides. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss, kes omandas rüütlilt võitluskunsti ja kandis tema relvi. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikul tseremoonial mõõgaga õlga puutudes rüütliks. 2.3
Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23
· Rootsi aeg elav ajalooline, suuline pärimus Arutluse teema "Vana hea Rootsi aeg" müüt või tegelikkus? Kavapunktid, millest võiks kirjutada: 1. Vaimulik elu 2. Haridus, kirjakeel 3. Reduktsioon 4. Muinasusu häving 5. Kaubandus Müüt: · Mõisnikel suured õigused, talupoegadel suured koormised + sunnismaisus (neid võis müüa-osta- vahetada) Talupoegade pärisorjastamine talupoeg mõisnikust sõltuvuses · Nõiaprotsessid, astuti ebausu vastu välja! · Suur majanduslik edu ei olnud talupoegadel, vaid mõisnikel. (Jõukus tuli peamiselt kaubanduse vahendamisest ja kohalikust teravilja väljaveost) Mõisnik oli seda edukam, mida rohkem talupoegi tal töötamas oli. · Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda
- Aastavahetuseks loeti tavaliselt jõule, vahel lihavõtteid jne - Kuupäevi dateeriti roomapäraselt, hiliskeskajal kirikupüha järgi (madisepäeval, päev peale madisepäeva jne) - Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid. - Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus, ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid.
Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused :
Kaup osteti edasimüügiks o Maksevahend oli hõbe o Linnu veel ei olnud o Kaubitsemiskohad tekkisid tähtsamate teede ristumiskohtadesse (linnused, asulad) o Eestit läbisid kaubatud, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikud Venemaaga o Toodi sisse: Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu o Välja veeti: Karusnahka, vaha, vili · Talud ja külad o Eesti elanikud elasid taludes o Elamu oli suitsutuba (väike palkidest hoona, mida köeti korstnata ahjuga) o Vilja kuivatati samas ruumis o Talud paiknesid lähestikku o Lääne- Kesk- ja Põhja-Eestis sumbkülad o Ida-Eestis ridakülad o Lõuna-Eestis hajakülad · Kihelkonnad ja maakonnad o Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond
Vakuraamatute sisseseadmine, talupoegade mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest. Teravilja ja lina väljavedu välismaale. Sissevoes oli tähtsaim sool. Nõia jaht. Eestlastelt võetakse ära metsaõigus, keelatakse ära kõrgete ulukite küttimine. Kehtestatakse teedeorjus- teede ehitamine ja võrgustiku kujunemine. Eestlased hakkavad viina jooma. Kihistumine: orjus süveneb, sest kihistumine väheneb. Üksikud vabad talupojad( kõrtsmikud,möldrid). 75% adratalupojad peredega ja 25% sulased. 1695-1697 Suur Nälg. 1700 Põhjasõda-genotsiid. VENE AEG- 1695-1697 Suur Nälg. 1700 Põhjasõda-genotsiid 1710- suur katk. Tehti Balti erikord: luteri usk, saksa keel asjaajamises, säilib tollipiir. Mõisnikele tagastakse nende endi mõisad ja talupoegadele nende endi õigused
tarbeks vaid ka edasimüügiks. VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida-Euroopa metall, sool, karusnahad, vili karusnahad, vaha relvad vili, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti
Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade
vägedele; 6) Uusikaupunki rahu: millal, kelle vahel, milles kokku lepiti · 1721 august; · Rootsi ja Venemaa vahel; · Rootsi loovutas Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa; 7) Balti erikord - miks kehtestati, sisu, tähendus Eestile · Venemaa vajas kohaliku aadli toetust, et kindlustada oma võimu, seetõttu oli vaja baltisakslaste poolehoid saavutada. · Balti erikord valitsemissüsteem, kus balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. · Eestlaste õigused suruti alla; aga see aitas kaasa siinse maa kultuuri ja omapära säilimisele, välistades venestamise. 7. Asustus; linnad, käsitöö ja kaubandus Vene võimu ajal XVIII saj. 1) Vene aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. · 18
1291.a. langes kristlaste viimane tugipunkt Palestiinas, Akka linn, muhameedlaste kätte. Rikkad rüütliordud kolisid Vahemere saartele ja Prantsusmaale, jätkates seal äritegevust. Kristluse eest võitlejateks olid saanud rahvusvahelised pankurid. XXI saj. lõpuks oli keskaegne ühiskond väljakujunenud. Ühiskondlik korraldus põhines lääninduslikel alustel : aadlike läänivanne, feodalismi rüütlikultuur, paavsti absoluutne autoriteet vaimulikul alal, kaupmeeste gildid ja kästitööliste tsunftid, linnade liidud ja õigusteta talupoeg. Aadliseisus, algselt sõjalist võimu ja teatavat organiseerimivõimet omanud kiht, saavutas ühiskonnas määrava positsiooni ja säilitas 900 aasta kestel. Kiievi vürstiriik lagunes 1136.a. Jõukas Novgorod, Polotsk ja Pihkva muutusid iseseisvaks. 1158.a. sai Lüübekist tähtis kaubanduslik keskus Läänemere ruumis. Liitlaseks ja saksa kaubanduse tugipunktiks oli Visby linn Gotlandil. Lundi piiskop nimetas 1169.a
korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest tõusid esile rikkamad perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik linnaaristokraatia ehk patritsiaat. Nendest moodustati linna valitsemiseks linnanõukogu e raad. Oma huvide kaitseks kaubareisidel lõid kaupmehed gildi- ja tsunftikorralduse. Gildid ja tsunftid olid linnakodanike vennaskonnad, mis ei tegelenud vaid ametialase tegevuse reguleerimisega, vaid nende roll oli märksa laiem. Gildid ja tsunftid olid omavalitsuslikud erialaühendused (kullasepad, rätsepad, sepad jne). Nad kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid hinnad, keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Nad korraldasid ühissöömaaegu ehk jootusid, osalesid ühiselt linnapidustustel, moodustasid linna kaitseks kaitsesalku
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te
Euroopas ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal resitutsioonidega, ( Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele). Mõisatega koos sai mõisnik tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjajamine ja tollipiir. 1730.-40 aastatel koostati aadlimatriklid (rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad). Üksnes immatikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eestis- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi
· Aadlike omavahelised probleemid · (Edasi- Eestimaa Maanõunike Edasi: Stockholmi õuekohus Kolleegium) Linnaelanikud jäid kohtusüsteemist kõrvale; linnades oli kohtuvõimuorganiks raad, seal arutati põhiasju. Põllumajandus: Rootsi aja alguses oli 500 mõisa, lõpus 1000 (kuni maareformini) Mõisamajandus lõppes Eesi aladel 1919, kui võeti vastu maaseadus. Peamine oli teraviljakasvatus rukis, oder, nisu. Saak oli 3-4 seemet. Saagikamad olid talupõllud, seal rohkem loomi, kes andsid sõnnikut. Suur osa töödest tehti ära härgadega. Rootsi aega ei kuulu kartulikasvatus!! 1550a- 1:4 (mõisapõlde: talupõld) 1700a- 1: 2,5 (mõisap: talup). Mõisapõllud kasvasid talupõldude arvelt. Teotöö kasvas Teotöö kasvamine: · Korraline- teopäevad nädalas olid kindlaks määratud o Rakmetegu (härgadega) o Jalategu (inimene)
rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal
Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 6.7. Saksamaa majandus Majanduslik olukord vahetult pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailmasõda põhjustas Saksamaal laose tööstuses ja põllumajanduses. Vilja, kartuli ja teiste toiduainete tarbimine vähenes sõja-aastail üle kahe korra. Puudus andis ennast teravalt tunda
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
Nad jõudsid Tartuni välja, kuid ta sattus hiljem Rakvere all venelaste kätte ja hukati. Magnus vahetas Vene ebaedu tõttu poolt ja läks üle Poola teenistusse. 1578. alustas Poola kuningas Stefan Batory pealetungi venelastele. Ei saavutanud oma eesmärki ja sõlmis venelastega 1582 Jam Zapolski vaherahu. 1583. a Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi vahel. 1595 a Täyssinä rahu jälle Venemaa ja Rootsi vahel. Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola)
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
suurejoonelise rüüsteretke läbi Viljandi-,Tartu-,Järva- ja Virumaa.Tehti kohutavat kahju. 1502 tungis Plettenberg uuesti Pihkvamaale kus saavutati edu ning 1503 aastal sõlmiti vaherahu, mida pikendati edaspidi korduvalt. LINNAD JA KAUBANDUS. linnade õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel oli oluliseimaks linna tunnuseks.Eesti linnade õiguskord kujuned naabermaade linnade eeskujul. Taani kuninga valduste : Tallinnas, Narvas, Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, viljandis, Paides ja Uus-Pärnud kehtestati Riia õigus, Vana-Pärnud oli kehtinud nn.piiskopiõigus. Linna võimuorganiks oli raad. XIV sajandil koosnes raad 24 liikmest XV sajandi keskpaigas senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14. ´+ 4 bürgenmeistrit, kes moodustasid midagi juhatuse taolist, nendele tähtsuselt lähedane oli juristide hulgast valitud sündik, kes tundis hästi seadusi. Väiksemates linnades oli raekoosseis väiksem
Samas, kus iganes Peeter I ka ei viibinud, ikka jõudsid temani raportid Tallinnast, mille põhjal tsaar saatis korraldusi sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas 1711 detsembris, 1714 jaanuaris veebruaris, 1715 juulis ja augustis, 1717 oktoobris, 1718 juulis augustis, 1719 juunis juulis, 1721 mais juunis, 1723 juulis. Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga
annaabi.ee 
