Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusteadus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tegevusteooria :
  • Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust /müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel.
  • Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv.
  • Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent.
  • Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant – toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju.
  • Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind
  • Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook , mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi. Subjektiivsed hinnad on muutlikud ja sõltuvad tehingu tingimustest ja partneri.
  • Koostöökasu eelduseks võib pidada asjaosaliste summaarse kasu kasvu (Kaldor-Hicksi-parendust) – siis on olemas teoreetiline võimalus Pareto-parenduseks Iga Pareto- parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Ranges mõttes saab koostööst ja -kasust rääkida vaid siis, kui seeläbi paraneb kõigi heaolu (toimub vähemalt Pareto-parendus) võrreldes lähtepositsiooniga (LP).
  • Marginaalanalüüs - Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema . Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise.
  • Eelarvekitsendus on esmane põhjus, miks tõusvad hinnad viivad nõudluse langusele. Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks , siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Hinnatõusuga sissetuleku ostujõudmuutub. Millisel määral sissetulekuefekt ilmneb, sõltub suurestihüvise tähtsusest tarbijale.
  • Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui sealiha hind tõuseb, linnuliha oma aga mitte, siis tekib loomulikult stiimul tuua senisest sagedamini lõunalaual just viimast.

Koostegevusteooria:
  • Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks. Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast!
  • DS: olukorrad, kus huvikonfliktid takistavad ühishuvide realiseerimist ja puudub ühepoolne lahendus. iga indiviid kardab, et teised võivad tema panust ühishuvi heaks ära kasutada, tal endal on stiimul oma panust tagasi hoida (viilida) ja jätta kõik ühishuviga seotud kulud („töö ja vaev”) teiste partnerite kanda.
  • Selektiivsed stiimulid , mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega: Ametiühingud pakuvad oma liikmetele lisaks avalikele hüvistele ka selektiivseid, ainult neile mõeldud stiimuleid (nt toetust töövaidlustes). Organidoonorlust ergutaks, kui doonoriks registreerinud saaksid eesõiguse asendusorgani siirdamisele, kui seda neil endil vaja läheb. Keskkonnasäästlikuks käitumiseks tekitatakse tagasisidet (selektiivseid stiimuleid) trahvide või subsiidiumidega.
  • Signaalimine - Iga indiviid, kes pakub head kvaliteeti, püüab sellest signaalida. Seejuures vajavad lahendust kaks ülesannet: signaalist peavad teised aru saama (infoaspekt) ja see peab olema usaldusväärne (stiimuliaspekt). Näited: Tartu Ülikooli diplom , seejuures heade hinnetega. Tulevasele tööandjale on siis kohe selge, et tegemist on teatud kvalifikatsiooni ja võimetega, mida ilma selle signaalita kandidaatidel ei ole (või on vähem). Hea nimi (maine), mida võib halva kvaliteedi varjatud pakkumine oluliselt kahjustada. Garantiide andmine, mis lubatud kvaliteedile usaldusväärsust lisab.
  • Sõelumine e screening - Väheminformeeritud pool võib seada tingimusi, mida vaid soovitud kvaliteediga partnerid täita suudavad. Siin räägitakse ka sõelumisest (screening). Näited:Võib pakkuda erinevaid kindlustuslepinguid. Ühel juhul on preemia madal ja omavastutus kõrge, teisel jälle vastupidi. Esimene tõmbab ligi suhteliselt väheriskantseid kliente, teine jälle „ekstreemsportlasi”.
  • Stiimul - Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega).
  • Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires
  • Dominantne strateegiareetmine , omakasu
  • Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Sageli modelleeritakse just jaotusprobleeme selliste mängudena, mis muidugi poliitikatlihtsamaks ei tee. Kaotajad asuvad barrikaadidele ja lahendusi ei tule.
  • Motivatsiooniprobleemid - Ökonoomika eeldab, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades oma stiimuleid (huve, motiive ) Stiimulid = käitumist suunav kasuootus võivad indiviide suunata koostööle aga ka seda takistada. Seos strateegilise ebakindlusega: teadmatus partneri kohta on raskem probleem siis, kui partneri stiimulid võivad viia meie (koostöö) kahjustamiseni.
  • Ühishuvimängud - Sellistes mängudes puuduvad huvikonfliktid ja siit tulenevad stiimuliprobleemid. Mäng taandub eelkõige vajaliku info saamisele tegevuse koordineerimiseks ja ühishuvi realiseerimiseks. Seega vajab ka vaid ühishuvidega koostegevus mingit tegevuse kooskõlastamist indiviidide vahel. Koostegevusest ei saa automaatselt koostööd. Formaalselt on ühishuvimänguga tegemist siis, kui mängijad järjestavad kõik võimalikud mängu tulemused oma eelistuse alusel sarnaselt. Nõrgem variant on see, kui mõlema mängija parimad tulemused langevad kokku.

Institutsiooniteooria :
  • Institutsiooniteooria - Koostöö saavutamine nõuab pidevalt tegevuse kooskõlastamist ning institutsioonid on selle kooskõlastamise mehhanismid. Nad kujundavad asjaosaliste tegevust nii, et koostöö teel seisvad probleemid kaovad. Kuidas? : Muutes valikute suhtelisi hindu (kulukust, tulukust), Tehes kitsendusi, Luues tegevusruumi. Muutuvad tegevustingimused, mitte inimene!
  • Konstitutsioonid kujutavad endast indiviidide pikaajalise ühiskondliku kooselu vundamente, sisaldades raamistikku madalama tasandi institutsioonide jaoks.
  • Institutsioonid annavad meile teada teiste indiviidide oodatavast käitumisest. Nii aitavad nad meil teha otsuseid ning ühiskonnal toimida.
  • Infofunktsioon: õigekirjareeglid lihtsustavad üksteisest arusaamist , mutristandardid tagavad et mutrid ikka õige poldiga klapiksid. Kõigil juhtudel on sihiks koostöö osaliste tegevuse või ka tegevusobjektide selline normeerimine , et soovitud koostöö kulgeks võimalikult libedalt, väikeste kuludega .
  • Motivatsioonifunktsioon – stiimulite muutmine. Härra ja proua DS. Paljas lubadus (info) koostööks ei kõla siin veenvalt ja usaldusväärselt. Mõlemad peavad kartma , et tegelikult tahab teine teda ahvatleda koostööle, et siis ikka alt tõmmata.
  • Institutsioonide näited: Konkurentsiõigus peab takistama ettevõtete soovimatut, tarbijaid kahjustavat koostööd. Lepingud (ostu-, töö-, üüri- jne) teevad võimalikuks vahetusprotsessi, kindlustades, et tehinguga tegelikult saavutatav tulemus vastaks soovitule. Liikluseeskirjad võimaldavad suurel hulgal liikluses osalejatel jõuda oma sihtpunktidesse, ilma et iga kord oleks konkreetselt vaja kooskõlastada, kes kuhu sõidab. Riigikeel on samuti käsitletav reeglite süsteemina, mis aitab koordineerida selle riigi kodanike tegevust. Viisakusreeglid teevad kooselu mõnusamaks (seegi on üks koostöökasu vormidest).
  • Pareto-inferioorseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete koguheaolu on võimalik suurendada, ilma ühegi liikme heaolu vähendamata.
  • Pareto-optimaalseks (ehk Pareto-efektiivseks) nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete koguheaolu ei ole võimalik suurendada ilma ühegi liikme heaolu vähendamata.
  • Pareto-parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb ning ühegi osalise heaolu seejuures ei vähene.
  • Kaldor-Hicksi parenduseks nimetatakse olukorda, kus ühiskonnaliikmete summaarne heaolu suureneb.
  • Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi.

Koostöökasude loomine:
  • Ühisressurss - Ressurss või vara, mis on kasutatav paljude indiviidide poolt. Kasutamine on rivaalne = kui keegi seda vara kasutab, siis teistele jääb vähem. Näited: ühiskarjamaa, põhjavee, kalavarude, vihmametsade, merede ja jõevoolu kasutamine. Laiemalt tõlgendades mahuvad siia alla ka tänava- ja muud infrastruktuurivõrgustikud, sotsiaalkindlustussüsteemid ja koguni organisatsioonikultuur .
  • Tööjaotuse tähendus: Igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded , seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: spetsialiseerumine loob eelduse võimekustesse investeerida. Tööjaotuse kasudel on kaks alust: 1.)suhtelised kulueelised, 2.)tootlikkuseelised
  • Kindlustus toodab turvalisust, mille eest kindlustatav maksab kindlustuspreemiat. Mõlemad on antud juhul võidumehed nagu vahetuse puhul ikka. Kindlustatavale on turvalisus rohkem väärt kui väike kindlustuspreemia, aga ka kindlustus töötab kasumiga. Viimane võib sellist äri endale lubada suurte arvude seaduse olemasolu tõttu, sest piisavalt paljude tehingute korral muutub risk ennustatavaks. Sedavõrd ei tule siin ilmsiks mitte üksnes vahetuseelised, vaid ka spetsialiseerumise eelised. Kindlustus peab indiviide julgustama uuteks ja riskantseteks investeeringuteks ja innovatsioonideks.
  • Saavutuskonkurentsis konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Siin pole vaatluse all mitte üksnes konkurentide koostegevus, vaid kaasatakse ka need asjaosalised kellele konkurendid oma saavutusi pakuvad, seega turu vastaspool . Siin võisteldakse vahetuspartnerilt loodetava hüvitise nimel.
  • Saavutuskonkurentsi näited : Poliitikud , kes oma programmidega konkureerivad valijate häälte pärast; Vallad, kes oma infrastruktuuri arendamisega võistlevad investeeringute pärast; Huvigrupid, kes parteide toetamisega nii raha kui informatsiooni abil üritavad saavutada endale soodsaid poliitilisi otsuseid; Heategevusorganisatsioonid, kes oma aktsioonidega võistlevad sponsorite raha pärast; Kõrgkoolid, kes soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks võistlevad heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast.
  • Saavutuskonkurentsi üldreeglid: 1.)Omandiõiguste tagamine. 2.)Vaba turulepääs kõigile pakkujatele, aga ka vaba „väljaränne” nõudluspoolel. 3.)Ükski pakkuja ei tohi saavutada edu kõlvatute vahenditega. 4.)Vältida tuleks ka ruineerivat konkurentsi. Siis pakuvad konkurendid üksteist üle sel määral, mis ei ole ühiskondlikult soovitav . 5.)On hüviseid, kus pakkujate saavutuskonkurents tuleb välistada ( narkootikumid ).
  • Investeeringud ja omandiõiguste kindlus : Investeering on tänane kulutus, et saada homme suuremat tulu kui ilma investeeringuta. Investeeringute viis ja suurus sõltub aga sellest, mida teevad kaasindiviidid. Otsustav on, kas investor võib arvestada omandiõigusega oma varadele ja sealt saadavale tulule. Kui investor peab kartma, et tema investeeringu tulu läheb hoopis teistele, siis jätab ta investeeringu tõenäoliselt tegemata. Eristame ühiskondlikult soovitavaid investeeringuid, mis on kasulikud põhimõtteliselt kõigile ühiskonna liikmeile.
  • Koostöökasude loomise vormid: 1.)Omandiõiguste vastastikune tunnustamine 2.)Vahetus 3.)Tööjaotus 4.)Riskide juhtimine 5.)Saavutuskonkurents
Ühishuvimäng
Härra
Proua
Kohtumine Mittekohtumine
Kohtumine 1,1 0,0
Mittekohtumine 0,0 0,0
Majandusteadus #1 Majandusteadus #2 Majandusteadus #3 Majandusteadus #4 Majandusteadus #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdsad sadasd Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Sissejuhatus majandusteadusesse eksam

EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivatsiooniprobleemid-Motiv

Majandusteadus
thumbnail
10
docx

Sissejuhatus majandusteadustesse

Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant ­ toob kasu vähemalt

Majandus
thumbnail
7
doc

Institutsiooniökonoomika

IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega ­ näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Ka

Institutsiooniökonoomika
thumbnail
80
docx

Rahanduse konspekt

piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga. Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro. Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel, olla „objektiivne“, kuidas asjad reaalselt praktikas on Normatiivne majandusteadus – põhineb subjektiivsetel väärtuste, analüüsib, kuidas poliitikad meie väärtustele vastavad, otsib „mis on soovitav? Ja kuidas seda saavutada“, kuidas asjad peaksid olema Kõik, mis seostub riigi rahandusega on normatiivne, ehk näitab kuidas asjad peaksid olema. Turg tagab ideaalsetel tingimustel efektiivsuse tänu hinnamehhanismile. Joonis 1 Nõudluse kõver näitab, millist kasu saab tarbija igast täiendavast ühikust hüvisest

Riigirahandus
thumbnail
19
docx

MIKROÖKONOOMIKA

MIKROÖKONOOMIKA konspekt TOOTMISVÕIMALUSTE PIIR  Tootmine on loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA  Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks  Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul?  Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust  Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides

Majandus (mikro ja makroökonoomika)
thumbnail
15
doc

Sissejuhatus majandusteooriasse

Üks ja sama meetod (näiteks tasakaaluanalüüs) võib erinevates majandusmudelites olla erineva sisuga. Kuidas teha analüüsi? Verbaalne analüüs ­ sõnadega seletamine. Mitte eriti teaduslik. Nt: Algebraline analüüs ehk matemaatiline ­ kuus on suurem kui kolm. Kuid valemid lähevad väga keeruliseks. Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. Graafiline analüüs ­ majandusteadus kasutab ainult I veerandit. Ühiskonnateaduste graafikud erinevad keskkooli omadest, kus oli x ja y telg. Enamasti on ühiskonnateaduste telgedel nimel. P ­ hind; Q ­ kogus. 1 Sirge joon graafikul, ei tähenda lineaarset joont. Visuaalselt sirge joon on ühiskonnateadustes väga suure tõenäosusega kõver (mingi protsess vms). Hinna ja koguse vaheline kõverat nimetatakse nõudluseks.

Majandus
thumbnail
130
doc

Avaliku sektori ökonoomika

SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude

Majandusteadus
thumbnail
66
pdf

Avaliku sektori ökonoomika

AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteed

Avaliku sektori ökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun