Maiad (2)

Tallinna Kuristiku Gümnaasium

Referaat:
Maiad
Koostas: E.Goman
Õpetaja:


Tallinn 2011
Sisukord:
Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3
Maiad 4
Ühikond 4
Kultuur 5
Kiri 6
Religioon 6
Arhitektuur 7
Kunst 9
Kokkuvarisemine 9
Lisa informatsioon 10
Kasutatud kirjandus 10
Kasutatud pildid 10


Maiad
Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid
 
Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes džunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Nad kaevasid allmaakanaleid ja tiike, rajasid terrassehitusi. Tegelesid põhiliselt alepõllundus ja kalastusega. Olmeegid olid eelkõige nefriidiga kaubitsejad. Nefriit oli olmeekidele sama, mis vallutajatele kuld.
 
 
 
 
 
 
Olmeegi hiigelpea
Olmeegi mask  
Olmeegi kuju
 
 
 
Olmeekide kultuurist on siiski suhteliselt vähe teada. Ajahammas on nende linnadest paljugi hävitanud ja õnnetuseks ei suudeta siiani lugeda olmeekide hieroglüüfkirja. Nende silmatorkavaimad mälestised on 2-3 meetri kõrgused ja 15-30 t rasked, kõvast basaldist välja raiutud monoliitsed inimpead. Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegide kultuur on tugevasti mõjutanud Kesk-Ameerika hilisemaid kõrgkultuuri.
Majad
Maiad (maajad) elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba 1 aastatuhandel eKr. Maia linnriikide hiigelaeg jääb vahemikku u 300-800 pKr. Sel perioodil olid nad kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk-Ameerikas. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, astronoomia , arhitektuuri ja matemaatika vallas. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani.
Ühiskond
Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kun­agi. Linnades oli kuningate residentsid ja templikompleksid. Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskuse moodustasid avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid, mille sisemuses paiknesid valitsejate hauakambrid. Maiade linnad ei olnud mitte ainult linnad, nad olid mandalad või kosmogrammid.
Maiade ühiskond oli tugevalt kihistatud. Neil valitses klassisüsteem: Ülimkiht - ülikud, preestrid , valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtrahvas aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Linnriike valitsesid kuningad, kelle võim oli pärandatav ja keda seostati jumalate ja esivanematega ning kellel oli suur osa linnriigi tähtsamates rituaalides. Võimalik, et kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Ühiskonna madalaim kiht olid orjad .
Ranged kultuurtraditsioonid määrasid meeste ja naiste rolle maajade ühiskonnas. Perekond kandis isa nime, mida tema pojad edasi kandsid. Naised hoolitsesid majapidamise ja laste kasvatamise eest. Poistele lubati suuremat vabadust ning sõdimis- jajahioskuste omandamiseks tihedamat suhtlemist, kuid tüdrukuid hoiti kodus ema silma all. Seal õppisid nad toidutegemist, kudumist ja muid majapidamises vajalikke oskusi. Ka tänapäeval Yucatanil elatakse paljudes kohtades samamoodi.
Kõik maajade preestrid pärinesid ülikute hulgast ning tavaliselt astusid preestrite pojad pärast pikka õppimist isa asemele. Preestrid pidid siduma komplitseeritud religioonsete rietuste võrgu maajade keeruka kalendriga. Ühtaegu oli nende kohustus talletada ja ennustada maajade huvitavaid astronoomilisi sündmusi. Nagu teisedki šamaanid, nii kasutasid ka nende preestrid alatasa erilisi aineid, mis viisid nad teisenenud vaimsesse seisundisse.
Maaharimises tunti ainult alepõllundust ning maa väljakurnamise tõttu nihkus põldude vöönd linnadest üha kaugemale. Kasvatati maisi, puuvilla , ube, avakadosi, papaiasi, tomateid, maguskartulit, tubakat , kakoad, peeti kalkuneid ja parte . Maisi oli neil põhitoiduks, neid keedeti, jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Rannikul andis elatist kalapüük. Kütid käisid metsas puhkpüssidega jahil, tappes hirve, metssigu ja linde. Maksevahendina kaustati kakaube.

Kultuur
Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeedi Veenuse liikumisi . Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised. Nende matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Siiski polnud nende matematikal praktilist väljundit, sest igapäevaelu kergendamiseks ei tehtud mingisuguseid leiutisi.
Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Tunti hästi planeetide liikumist ning osati kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Maiadel oli kaks erinevat kalendrit , kuid omavahel seonduvad kalendrit. Rituaalne reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Seega oli rituaalne kalender 260 päeva pikk. Teine kalender oli päikesekalender aastapikkusega 365 päeva, mille järgi korraldati muid riigiasju. Rituaalse ja päikesekalendri alguspäevad langesid kokku iga 52 aasta järel, mistõttu 52-aastasel tsüklil oli maiade jaoks väga suur religioosne tähtsus. Maiade päikesekalendris on 20 iidset märki, mis sümboliseerivad loomi või loodusjõude. See on väga iidne sümbolite keel. Rituaalse kalendrit kasutasid kõik mesoameerika rahvad – olmeegid, tolteegid, asteegid ja maiad. See kalender võimaldas saada teavet väga kaugetest sündmustest.
Tänapäeval räägitakse, et 21.12.2012 on maailma lõpp. Tegelikult, 2012. aasta 21. detsembril saab läbi üks maiade jaoks märgiline periood ning entusiastid on leidnud terve hulga astronoomilisi joondumisi, mis nende sõnul 2012. aastaga kattuvad, nende hulgas ühe sellise, mis toimub vaid korra iga 25 800 aasta tagant. Kuulujuttud maailmalõpust pidid tähendama uut tsivilisatsiooni perioodi, mil peaks toimuma füüsiline hävimine ehk siis Maad peaks tabama loodusõnnetus. Kuid maiad ei olnud ainukesed, kes 2012.a pidasid millegi uue alguseks. Nostradamus, Sibylla, Vanga, I Ching – ennustasid seda aastat samuti.
Mis tegelikult juhtub näitab aeg. Pealegi ei ole enam nii kaua vaja oodata. Aga inimesed alati on leidnud kuupäevi, mis seostada maailma lõppuga. Nii see pidi olema 2000.a , 1987.a ja varemgi.
Kiri
Maiade hieroglüüf kirja hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati seintele, kividele, puukoorele jne. Maiade kiri koosneb 800 märkidest. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada.
Paljusid uurijaid on köitnud tsivilisatsiooni müstiline külg, mis sai võimalikuks tänu venelasele, kes sõjaajal võttes osa Berliini vallutamisest, haaras leekides raamatukogust esimese ettejuhtuva raamatu, mis hiljem selgus oli maiakeelse koodeksi raamat. Knoro­zov peale sõda õppis lingvistikat ja 1952 aastal suutis tõlkida maia keelseid raamatuid. See avastus jäi pikkadeks aastateks muule maailmale tundmatuks, kuna oma teosed kir­ jutas ta vene keeles. Tema töödega tutuvus noor vene emigrant, kellest sai maiakeelrspet­sialist. Kuigi tegelikult mingine osa kirjamärkidest on veel dešifreerimata. Tänapäeval on võimalik lugeda kõiki maiakeelseid tekste . Maiade käsikirju on tänaseni säilinud ainult kolm, ülejäänud olid hävitanud eurooplastest vallutajad, mis on muidugi ka väga kahju.
Religioon
Nende kultuur ja kunst võib näida sünge ja isegi jõhkrana. Maiade usund oli tõepoolest karm - tavaline oli näiteks inimeste ohverdamine . Ohverdati selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks. Mida enam jumalalt oodati, seda väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalatele mitmel olulisel puhul: Templi rajamisel, tähtsamatel pidustustel, nende kalendrite päevade ristumisel ja ka seoses surma ning sõjaga. Linnriikididevahelised sõjad võisid olla osalt tarvidus hankida sõjavange ohverdamisele. Peab aga meeles pidama , et selle aja inimene ei kartnud surma ja valu, ta pidas seda enesestmõistetavaks ja paratamatuks. Inimovreid toodi eriti 11.sajandil. Sarnased jooned on omased ka kõigile teistele Vana-Ameerika kõrgkultuuridele.
Maiade rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees selleks spetsaalselt rajatud väljakul. Kindlasti oli see seotud surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega. Tõenäoliselt kaasnesid võislustega ka inimohvrid – kaotajad ohverdati allilma jumalatele.
Pallimängustaadion Chichen- Itzas
Austati jaaguari ja madu. Need olid kaks peamist kultuselooma Mesoameerikas.
Maiade usund pidas maailmas loojaks taevajumalat. Peajumalaks oli tema poeg – vihmajumal , kellele alllusid taevakehade, ilmakaarte ja viljakusjumalad.
Arhitektuur
Maiade arhitektid kasutasid kohalike ehitusmaterjalide kõiki võimalusi, saavutades mõjukaid tulemusi. Lubjakivi lõigati korralikult plokkideks, mis täpselt kokku sobitati. Arhitektid ladusid selliseid plokke ka astmeliselt, nii et nende vastastahud lõpuks üle käigu kokku puutusid, luues kivist võlve. Seinu kaeti lubjamördiga, trepid ja isegi väljakuid viimisteti siledaks. Paljusid templeid ja paleesid kaunistasid reljeefid.
Maiade algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador , mis rajati 150 a. eKr, ja kus 100 a. pKr elas 80 000 inimest. See jäeti maha umbes 150 a. pKr. Hiljem muutus suurimaks linnaks Tikal , kus valitses kuningas Tormine Taevas. Seal elas umbes 450 a. pKr ligikaudu 100 000 inimest. Enamik linnu olid väga muljetavaldavad, rajatud kindla planeeringu järgi. Linna keskmes seisid religioossed hooned, sageli oli kogu linna rajamisel arvestatud astronomiaga, näiteks päikesetõusuja - loojanguga. Maia linnade religioosne alus ja püramiidid meenutavad egiptlasi 2000 aastat varem.
300 a. eKr kuni 300 a. pKr – rajasid nad palju omapäraseid ja silmapaistva stiiliga linnu Guatemalas , Belize’is ja Lõuna-Yucatanil. Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad.
Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr (’klassikaline ajastu’) olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul.
Palenque Copan

Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Yaxchilan`i ruiinid

Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu – see oli asustatud veel 1440 . aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 – päevade arvu maiade aastas.
Kunst
Maide kunst aastast 250 pKr – 900 p.Kr oli uue maailma ilusaim. Maiad kujundasid iseloomuliku kunstistiili, milles leidsid kasutamist mitmesuguseid väljendusvahendeid, sealhulgas puit- ja kiviskulptuurid, freskod ja keraamikaesemed. Suurem osa puitskulptuure on ammugi kõdunenud, kuid lubjakivinikerdused ja keraamikaesemed on rikkalike kaunistustega ning keerukalt viimistletud , freskod kajastavad religiooni ja ajalugu. Paljudest maaja haudadest on leitud värvikat keraamikat. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed, kes oma nime teoste juurde kirjutasid.
Kokkuvarisemine
700-800 pKr jätsid Maiad oma suurejoonelised linnad maha ja hakkasid edasi asuma väiksemates külades. Pole täpselt teada miks.
950 pKr oli enamik suuri linnu langenud.
1300-1500 pKr hakkas Maia kultuuri jälle arenema.
16.saj vallutasid maia maa hispaanlastest sisstetungijad.
Jääb arusaamatuks nende tsivilisatsiooni järsk kokkulangemine. Muistsete maiade tsivilisatsioon Kesk- Ameerikas, mida eurooplased teavad ligemale pool tuhat aastat on vägagi salapärane, just nagu nende suurepärased teadmised täheteaduses, matemaatikas ja arhitektuuris. Läbi maia ajajärkude on väga hea tundma õppida nende kunstilisi saavutusi, eriti arhitektuuris ning astroloogia valdkonnas. Paraku pidid maiad, kes loodusega nii- öelda käsikäes elasid, alla vanduma võimsale Hispaaniale, millest sai alguse maiade õitsengu lõpp.
 






 

Lisa