Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks. Ei saa öelda kuuks, sest kuukalendriga ja kuu liikumisega ei ole sellel kalendrisüsteemil mingit seost
kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri, siis hieroglüüfkiri. Kuhu öökull vaatas, sealt poolt peab lugema. Kartuss- ovaalne, vaarao nime eraldamiseks. Kirjutati papüürusele, kivile. Kool- ülikute lapsed, õpetati kirjutamist, geomeetriat, meditsiini. Enamus kirjanust on seotud religiooniga (hümnid, Surnute Raamatud, elulood). Sealt sai alguse novelli zanr. Kuulsain teos "Sinuhe jutustus". Arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Amon-Ra- päikesejumal Osiris- viljakuse jumal, siis allilmavalitseja Isis- taevajumalanna, naiste kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid
Veel olid nad ka osavad kirurgid, nimelt olid nad võimelised tegema keerulisi silmaoperatsioone. Inimese anatoomiat tundsid nad tänu sellele nii hästi, et nad palsameerisid surnukehi. Ma arvan, et tänu sellele, et juba tol ajal oli Egiptuses arstiteadus nii heal tasemel, on ka meil tänapäeval väga hea meditsiin ja põhimõtteliselt kõik on võimalik ning tänu heale arstiteadusele elas nii mõnigi inimene mõned aastad kauem. Teaduses veel üks oluline saavutus on päikesekalender. Egiptlased suutsid tol ajal kõige täpsemini aega arvata. Nende päikesekalender oli seotud Niiluse üleujutustega. Nimelt Niiluse üleujutused olid korrapäraselt ja need toimusid alati peale seda, kui täht Siirius peale pikka varjul olemist välja tuli. Egiptlased jagasid selle ajavahemiku, mis jäi kahe üleujutuse vahele kaheteistkümneks kuuks. Puudusid neil küll liigaastad, aga siiski oli see selle aja täpseim ning see on ka tänapäeva kalendri
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikalender
Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu On veel ka mitmesuguseid teisi kalendreid, mida inimesed kasutavad: Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada. Kirikukalender on kiriklikke pühi ja tähtpäevi kajastav kalender. Kuukalender on kuuaastal põhinev kalender. Lauakalender on lauale asetatav kalender. Päikesekalender päikeseaastal põhinev kalender. Rahvakalender on tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. 1731. aastast on pidevalt välja antud eestikeelset rahvakalendrit;. Revolutsioonikalender on Prantsuse revolutsiooni aegne kalender. Ruunikalender on puuse lõigatud puukalender, niinimetatud sirvilauad. Seinakalender on seinale kinnitatav kalender. Taskukalender on väike taskuformaadis kalender.
osalema ka püramiidide ja templite ehitusel), orjad (teisejärgulised, olid peamiselt kas kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad/käsitöölised või siis võõrasmaised sõjavangid, neid kasutati erinevatel tööldel ülikute majapidamises, ehitustel ja sõjaväes). egiptuse kultuur, teadus mitmes valdkonnas põhjalikud teadmised, arstiteadus (silmaoperatsioon, haiguse korral määrati diagnoos ja ravi), päikesekalender (enam vähem täpne ajaarvestus, aasta jagati 12ks 30päevaks ja 5 lisa päevaks, geomeetria (osati arvutada kolmurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi pindala), egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, irjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novellizanri loojateks), sinuhe jutustus, hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel, usk tihedalt läbi põimunud, kirjanduse õitseng keskmise riigi ajal
Egiptus on niiluse and Egiptus-riik aafrika kirdeosas, kuulus vaaraode ja mitmete jumalate poolest. Egiptus oli riik, kus võeti esimesena kasutusele päikesekalender(aastas 12 kuud ja neid 30 päeva). Nad oskasid ka arvutada kolmnurga ja ringi pindala. Me teame ja kuuleme egiptuse kohta igasuguseid huvitavaid asju ja suuri tegusid, aga kas see kõik oleks üldse juhtunud, kui Niiluse jõgi ei paikneks egiptuse kõrval? Niilus on pikkuselt teine jõgi maailmas. alam-egiptus hõlmab niiluse tasast suudmeala ja ülem-egiptus asub niiluse ülesvoolu delta ja esimese kärestiku vahelises jõeorus.
meditsiin teadsid astronoomia siiani suurepärased inimese anatoomiast maailma täpseim maanteed koos rohkem kui nende kalender, arhitektuur postiteenusega ja kolleegid Euroopas, ehitasid suuri linnu, mis arhitektuur astronoomia mingil põhjusel maha hiiglasuured tahutud päikesekalender, jäeti, valgeid lubjakivist kividest templid, mis olid arhitektuur linnad teid, tundsid pseudovõlvi ehitatud sideaineta korrapärase ja lubimörti planeeringuga, tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt
hieroglüüfe desifreerida. Pühad loomad- kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Sõnnikumardikas, kass, härg. tähtsamad templid- Karnaki hiigeltempel, Luxori tempel palsameerimine- peale surma keha säilitamine, kus võetakse kogu sisikond välja jne.. Muumia valmistamine. Nofretete- vaarao Ehnatoni naine, Nofretete portreebüst on Egiptuse kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia. HETIIDID Indoeurooplased- rahvas, kes elas India ja Euroopa vahel. II aastatuhat eKr - Väike-Aasia poolsaar. Pealinn- Hattusa sõjavanker, kaarik, ratta leiutamine raua töötlemine, sulatamine kiilkiri, eeskuju Mesopotaamiast Pärsia riik tänapäeval Iraan Suur Kuningatee tähtsamad linnad: Susa, Persepolis kuulsamad valitsejad: Kyros II, Dareious, Xerxes
Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid
· Usk surmajärgsesse ellu kui keha on Mesopotaamia säilinud siis jätkub elu nii nagu varem · Tsivilisatsioon kujunes 3000 e kr · Kõrgelt arenenud kirjandus-novelli loojad ,,Sinuhe jutustus" · Sõltus Eufratist ja Tigrisest · Praktiline teadus:Arstiteadus, geomeetria, · Niisutus ja kuivenduskanalid astroloogia, astronoomia (päikesekalender) · Tihedad sidemed naabermaadega geograafiliselt avatud, tooraine vähesus. Savi oli külluses, peamine ehitus ja kirjutusmaterjal. Hetiidid ja Pärsia · Kiilkiri, Hieroglüüfid
talupojad/käsitöölised või siis võõrasmaised sõjavangid, neid kasutati erinevatel tööldel ülikute majapidamises, ehitustel ja sõjaväes Egiptuse kultuur ja teadus, nende saavutused Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, nt geomeetria (osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, selleks vajaliku mõõtühiku ''pii'' tundmine) ja arstiteadus (osavad kirurgid, silmaoperatsioonid). Võeti kasutusele päikesekalender. Kirjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novellizanri loojateks). Sinuhe jutustus. Hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel, usk tihedalt läbi põimunud. Kirjanduse õitseng Keskmise riigi ajal. Mesopotaamia riikide saavutused Ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, Hammurapi seadused Hammurapi valitsusajal Vana- Babüloonia riigis , Babüloni rippuvad aiad Uus- Babüloonia riigis, ehitatud Nebukadnetsar II käsul. Mesopotaamia kultuur ja kirjandus, teadus nende
Asend: Kirde-Aafrika. Ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Jagunes Alam ja ÜlemEgiptuseks. Alam Egiptus-moodustas Niiluse tasane, soine suudmeala, jõgi moodustas kolm- nurkse delta. Kõik mis jäi ülesvoolu deltat ja Niiluse esimese kärestiku vahele oli Ülem-Egiptus. Looduslikud olud-Vihma ei saja pmst. üldse. põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele. Talvel vili küpses ja kevadel koristati. Ajalooperioodid- 3000 Ekr liitsid ü-E valitsejad kogu egiptuse ühtseks riigiks. ( kuningas Menes) pealinn- Memphis. Kujunes ka hieroglüüfkiri. Vana-Riik u 2700-220 Ekr. Sellest perioodist pärinevad kuningate võimu ja jumalikkust kehastavad suured püramiidid Memphise lähedal. Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. Keskmise riigi periood-u 2000-1650 Ekr u. 2000 Ekr ühendas Teeba valitseja Ü-E maa uuesti ühtseks riigiks. Teeba tõusis riigi tähtsamaiks usukeskuseks. 1650-1550 eKr oli riik taas jagune...
Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi) ·Geomeetria: Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ja püramiidi ruumala, mis oli vajalik ehitustegevuses. ·Arstiteadus: Osati teha silmaoperatsioone; haigusele mõisteti diagnoos ja kohane ravi, mitte palved ega maagia; valmistati ravimeid (salvid, joogid). 4. Kirjandus ·Religiooniga seotud: hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi
Neil oli kolm keeldu ära valeta, vassi ega laiskle. Kiri: Olmeekidel puudus teadaolev kiri, maiad kasutasid hieroglüüfkirja ning inkadel ei olnud ühtegi kirjapandud keelt, kuid nad tundsid omapärast infovahetusvahendit quiput (kiput). Kultuurisaavutused: Olmeekide kultuurisaavutusteks võib pidada astmikpüramiide, koera ja kalkuni kodustamist, hiigelkivipäid ning surnute teed. Maiade kultuurisaavutused on kahekümnendsüsteem, arv 0, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender (365 päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse
Mesopotaamia suhtles teiste maadega rohkem, kuna toimus kauba vahetus. Egiptusel aga oli raskem teiste riikidega kontakteeruda, kuna seda ümbritses kõrb. Selle pärast polnud Egiptuse tsivilisatsiooni areng nii võrd teistest tsivilisatsioonidest mõjutatud. Kuna mõlemad maad asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähtsad ja lausa nii korrapärased, et nede järgi võeti kasutusele päikesekalender. Mesopotaamias ei peetud üleujutusi nii tähtsaks, sest nad asusid viljaka poolkuu alal, ning need üleujutused polnud ka nii korrapärased. Egiptuses ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Vaarao oli valitseja, kellel oli piiramatu võim ja teda peeti jumala pojaks. Riigikorraks oli maat ehk maailmakord, mis toimis tänu Vaarao valitsemisele. Mesopotaamia polnud nii stabiilne, kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud
olid korraldatud täpselt välja arvestatud kalendri järgi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalate ohverdamine, ohverdati ka inimesi. Inimesi ohverdati jumalatele mitmel puhul : templite rajamine, tähtsamad pidustused, surm ja sõda. Maiad kasutasid hieroglüüfkirja, mida kasutati raidkirjade jäädvustamiseks ehitistele, paberist või pargitud hirvenahast raamatutes. Asteekide peamiseks teadussaavtuseks oli päikesekalender. Asteekide religioonis mängis samuti tähtsat rolli ohverdamine, toodi inimohverid mõlemale jumalale. Ohvritel lõigati püramiidi tipus süda seest, löödi pea maha ja nende kehad heideti treppidest alla väljakule. Suurimad rituaalid toimusid iga 52 aasta tagant. Asteekidel oli kirjaks piltkiri. Inkade religioonis kaasnesid kuninga matustega inimohvrid ning kuninga mumifitseeritud surnukeha austati edasi spetsiaalses pühamus, kust surnukeha riiklikel pidustustel rahva ette toodi
Ra- päike, Amon- teeba, Horos- taevas, Osiris-viljakus, surm, Seth- viljatu, kõrvetav Tempel Karnaki, Luxori 5) Meso perekond ja eluolu: mehel võis olla mitu naist, naise vara jäi naisele, olid lubatud abieluvälised seksuaalsuhted v.a naisel. Egipt : võis olla aind 1 naine, abieluvälised suhted keelatud, v.a vaaraol. Naise vara jäi naisele 6 ) Egipt : hierogrüüfid, 1 % elanikkonnast oskas kirjutada, papüürus, haridus polnud kättesaadav. Arstiteadus,, päikesekalender, geomeetria novellid ,, sinuge jutustus ,, Meso: kasutusel kiilkiri, laiem levik , matemaatika, astronoomia, kirjandus, kuukalender Sumerid-tsiviliaatsiooni rajajad, ratta kasutuselevõtt, kasutasid piltkirja, meso elanikud Tsikuraat- astmiktempel Kiilkiri-pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga Hammurapi koodeks- Uruk, Ur, Kis- Sumeri linnriigid, tähtsamad Sargon- Akadri riigi looja, muutus Mesos ideaalse valitseja sümboliks Hammurap- Babüloni kuningas
surmajärgse elu. Hauakamber, milleks oli vaaraotel püramiid, pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Vastupidiselt Egiptusele pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Usuti, et pärast inimese surma satutakse süngesse allmaailma, mida kardeti väga. Teadus oli mõlemal, nii Egiptusel kui Mesopotaamial, väga praktiline. Egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoperatsioone. Võeti kasutusele päikesekalender ja matemaatiline konstant ,,pii". Mesopotaamlased kasutasid kuuekümnendsüsteemi ja arvude ülesmärkimise süsteemi, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Taevavaatluste tulemusena kujunes kuukalender, kus aasta koosnes 12 kuust. Valitseja korraldusel lisati aeg- ajalt täiendav kuu, kuna päikeseaasta oli 11 päeva pikem kui kuukalendris. Naise roll Egiptuses oli hulga tähtsam, kui Mesopotaamias. Egiptuse perepea oli mees, aga olid tagatud ka naise õigused
Oma nime on see saanud sellest, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Egiptuse hieroglüüfidega võrreldes tegi Mesopotaamia kiilkiri aja jooksul palju suurema arengu. Mõlemas tsivilisatsioonis oli arenenud teadus, kuid erinevates valdkondades. Egiptuses oli kõrgelt arenenud arstiteadus e. meditsiin. Nimelt osati teha keerulisi silmaoperatsioone ning osati palsameerida inimesi, mis oli oluline ka surmajärgsuse mõttes. Kasutusele võeti ka päikesekalender ning teati ehitustöödeks tarvilikke teadmisi. Mesopotaamis saavutati häid tulemusi matemaatikas ja astronoomias. Astronoomia oli lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega - astroloogiaga. Tänu astronoomiale kujunes neil välja kuukalender. Erinevus on ka linnades. Mesopotaamias olid linnad just need, mis määrasid selle muistse tsivilatsiooni ilme. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused
ülemjooksul. Egiptuse kultuur: KIRI 4-3 at. Ekr KIRJAMÄRGID: piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, silpkiri, tähestikuline kiri KIRJUTUSMATERJAL: papüürus. HARIDUS KOOLID: kuninglike järglaste majad, templid ÕPETAJAD: preestrid ÕPILASED: väike protsent rahvast ÕPPEAINED: lugemine, kirjutamine, arvutamine TEADUS ÜLDISELOOMUSTUS: praktilise suunitlusega ASTRONOOMIA: päikesekalender, 365 päeva aastas, ilma liigaastata GEOMEETRIA: kolmnurga, ringi pindala; püramiidi ja silindri ruumala; arv ARSTITEADUS: osati teha silmaoperatsioone ja erinevaid ravimeid. KIRJANDUS RELIGIOONIGA SEOTUD: hümnid jumalatele LÜHIVORMID: novellid, õpetussõnad Kes on pühad loomad? Kass, skarabeus, härg.
muust maailmast suhteliselt eraldatusele ning ühiskonna stabiilsusele. Teadus oli nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses küllalti hästi arenenud. Mesopotaamias matemaatika, astronoomia, astroloogia. Arvusuurus, 60 süsteem, ruut- ja kuupjuur, kuukalender, ennustamine. Egiptuses olid heal tasemel arstiteadus ja geomeetria. Keerukad silmaoperatsioonid, proteeside kasutusele võtt, haiguse õige diagnoos ja kohene ravi, kolmnurga ja ringi pindala, pii, silindri ning püramiidi ruumala, päikesekalender, päikeseaasta. Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid. Egiptusest arenes väidetavalt välja novellizanr, Kuulsaimaks Egiptuse kirjandusteoseks on ,,Sinuhe jutustus". Mesopitaamias oli kasutusel aga kiilkiri. Armastati kangelaslaule muistsetest suurkujudest, nendest kujunesid välja lühemad eepilised poeemid. Tuntuim ,,Gilgames" Egiptuses usuti tõeliselt elule pärast surma. Usuti et pärast surma jätkab lahkunu
Hauakambri peamine eesmärk oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Muumia kaitsmiseks suleti neid massiivsetesse kividest sarkofaagidesse, mille ümber pandi anumad kehast eraldatud siseelunditega (kanoopidega). Egiptuses tänu palsameerimise kunstile hästi arenes ka meditsiin ja keemia. Nad ravisid üsna edukalt inimesi. Olid neil ka astronoomid. Egiptlased uurisid tähte ning mõned teadlased väidavad, et püramiidid olid ehitatud seoses tähtedega. Võeti kasutusele ka päikesekalender. Mina leian, et Egiptuses arenes päris tugev ja arenenud tsivilisatsioon ja see vaieldamatult mängis suurt rolli maailma ajaloos. Egiptuse iseloomulikud tunnused olid näiteks: range hierarhia, omapärane religioon, keerukas kiri, palsameerimine jne. Tänu sellele arenesid teadused nagu meditsiin ja ehitusteadus. Seal kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja geomeetria.
aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Mesopotaamia- Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas oli põlluharimine võimalik ainult kunstliku niisutamise teel. 4. Egiptus- Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles ,,pühad märgid") ning kirjutati papüürusele. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses (tegid üsna keerukaid silmaoperatsioone). Kirjanduseteostest oli silmapaistvaim ,,Sinuhe jutustus". Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid.
Süüria- E võimsuse kõrgperiood. Ehnaton püüdis teha Atonist ainujumalat- rajas uue pealinna Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim. V-E riigi-ja ühiskonnakorraldus: Jumalad müüt: 12.V-E kultuurisaavutused: Hieroglüüfkiri(IV ja III at vahetusel), papüürus, lühijutud, päikesekalender, geomeetria-ehituses, oskused arstiteadustes-palsameerimine, Suured mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid, obeliskid. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5. Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist
3)Isis-viljakuse jumalanna(lehma sarvedega) 4)Seth-kõrbejumal(koerlane) 5)Horos- taeva- ja päikesejumal(pistriku kujuga) 6)Anubis-surnute jumal(saakali peaga) 7)Bastet-ilu ja harmoonia jumal(kass) 8)Hathor-tantsu ja laulu(lehm) 9)Apis-ennustaja(pühahärg) Kirjaoskus ja teadus- kirjaoskus on privileeg, tulevased vaaraod, ülikute pojad, enamasti rikkad pered. Teadus oli praktilise suunaga, Arstiteadus-tegid keerulisi silmaoperatsioone, õige diagnoos ja kohane ravi, Päikesekalender-täheteadus, avastasid et on 365-päeva, Geomeetria-ehitustöödel vaja minevad teadmised, osati arvutada pindalasi(ruut, kolmnurk,ring) ja ruumalasi(silinder, püramiid), teati pii väärtust. Kirjandus-religiooniga seotud(hümnid, õpetussõnad, hauakambrid), autobiograafia, novellid, muinasjutud ja luule. Preesterid, templid, usureform: Preestrid olid väga olulised, hoolitsesid jumalatele pühendatud kujukeste ja templite eest, väga austatud tegelased
Seth osirise ja isise vend, tappis osirise, Horos Isise ja Osirise laps, Hathor viljakusjumalanna Anubis surnute jumal Thot kuujumal, kirjatarkuse kaitsja EHNATON püüdis tõsta Amon-Ra asemele Atoni. KIRI JA HARIDUS Hieroglüüfid- esinduslikumad tekstid Hieraatiline kiri igapäevaseks asja ajamiseks Papüürus- sellele kirjutati Õpiti preestrikoolides Teadus: 1) Päikesekalender 2) Geomeetria 3) Arstiteadus Kirjandus: Seotud religiooniga( hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud) . Õpetussõnad, novellivormi leiutajad, Kunst: Kiviarhitektuuri ja protreekunsti sünnimaa, tähtis templite ja hauakambrite ehitamine, skulptuurid , maalid, tähtis polnud losside ehitamine. Elumaju ehitati savist, puidust; hauakambreid kivist , kaljuhauad matsaba üliku haudehitis Astmikpüramiid/ püramiid - Vaarao hauakamber
Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud
Maiad õppisid kasutama metalle. Nad valmistasid ehteid ja relvi. Tööriistu tehti esialgu ikkagi kivist. Maiade arhitektuur ja kunst oli väga kõrgel tasemel tollel ajal. Linnades olid residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli k'vastikihistunud,kuningat samastati jumalaga. Äga suurt rolli mängis ohverdamine. Pallimängudolid tähtsal kohal. Maiad kasutasid kahendkpmnendsüsteemi ja tundsid numbrit 0. Neil oli 2 erinevat kalendrit. Rituaalne aasta oli 260 päeva. Päikesekalender oli aastapikkusega 365 päeva. Asteegid. Riigi ees otsas oli piiramatu võimuga kuningas. Pooled elanikud olid vabad, teised aga sunnitöölised, kes harisid kuninga ja ülikute maavaldusi.Kasutati ka orjatööd. Neil oli 2 jumalat , Põhja pool oli vihmajumal ja lõuna pool oli sõjajumal. Nendele toodi ohvreid. Lõpus asteeke vallutasid hispaanlased. Kuid nende keelt kõneldaks eMehhokos tänaseni. Inkad. Nelja Ilmakaare Riik. Olid sajandi jooksul tsentraliseeritud suurriik. Riiki juhtis
Alle ehitati templeid obeliskidega,päikese sümbolitega. Kujunsid üleegiptuselised jumalate ja pühade loomade austamise süsteemid. Kultuur-Egiptuses kujunes IV ja III a.tuhande vahetusel eKr.kiri. Kiri oli kirjamärkidenae. Hieroklüüfid mida joonistati papüürusele. Õpit templite kõrval asuates koolides preestrite järelvalve all,mis kestis aastaid. Haridus tähendas kirjutajaseisusesse või preesterkonda pääsemist.Kirjaoskus oli privileeg.Teadus-Võeti kasutusele päikesekalender. Arenenud oli arstiteadus ja Geomeetria. Kirjandus oli seotud religiooniga, kirjutati hümnejumalatele,püramiidiraamatuid ja surnute raamatuid. Kirjandus oli väga ilmalik-,,Sinuhe jutustus'' 3. Kreeta-Mükeene kultuur-Kreeta kultuur - selle loojaks oli tundmatu päritoluga rahvas , neil oli oma kiri kuid seda ei osata lugeda sest see on seniloodud süsteemidest pm erinev , laburündi kujulised lossid . iseärasus - kunstis puudusid sõja elemendid - domineeris naine .
Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega. Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine. Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus. Neil oli aastas 365 päeva ja see jaotati 12 kuuks. Mesopotaamia kalender ei olnud nii täiuslik kui Egiptuse oma. Seda nimetati kuukalendriks ja selel järgi koosens aasta täpselt 12 kuust (Kuu astronoomilisest perioodist) ja oli see tõttu päikeseaastast 11 päeva lühem. Religioon
ning teda peeti ka sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Egiptus- u 3000 a. eKr. Egiptlased võtsid kasutusele hieroglüüfid (kr. keeles pühad märgid). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürust. Samuti võeti kasutusele päikesekalender, mille järgi otsustati Niiluse üleujutamise aeg. Egiptlased kasutasid ehitustöödel (püramiidide ehitamisel) geomeetriat ning olid ka osavad arstiteaduses. Kirjanduses loodi lühivorme, mitte mahukaid meistriteoseid, neid peetakse novellizanri loojaiks. Kuulsaim kirjandusteos on Sinuhe jutustus. Haridust said enamasti omandada ainult kõrgklassi lapsed, kuid leidus ka olukordi, kus alamklassi lapsed said õppida. Koolis käisid reeglina poisid.
meditsiin teadsid inimese astronoomia siiani suurepärased maanteed anatoomiast rohkem kui maailma täpseim kalender, koos postiteenusega ja nende kolleegid Euroopas, arhitektuur ehitasid suuri arhitektuur hiiglasuured astronoomia linnu, mis mingil põhjusel tahutud kividest templid, päikesekalender, maha jäeti, valgeid mis olid ehitatud sideaineta arhitektuur linnad lubjakivist teid, tundsid korrapärase planeeringuga, pseudovõlvi ja lubimörti tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt 8. INKADE RIIK, KUI TOTALITAARNE RIIK (tv.99)
Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud. Kirjandus hümnid, püramiidi- ja surnute raamatud. Ilmalik, õpetussõnad. Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur Kivi. Hauakambrites: mastaba, püramiid, niss, sarkofaag. Templid: sfinkside allee, samamstik. Maailmaime Giza. Skulptuur Asendid: istuv, jalad koos, käed põlvedel; seisev, vasak jalg ees, käed külgedel. Mehed: ihu pruun, juuksed mustad, riided valged
Millega tegelesid?: maisikasvastus, astroloogia, kaubandus, loodusjõudude austamine, kõrgelt arenenud käsitöö, riietel staatuseline tähendus, maksevahend- kakaooad, kalapüük Ühiskond: valitsejad, preestrid, kaupmehed-käsitöölised-ametnikud-sõjamehed talupojad, orjad, tähtsal kohal mees, väljaspoole oma kihti abielluda ei tohtinud, eristati värvide järgi Kultuurisaavutused: Kahekümnendsüsteem, 0, kalender, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender, murrud, logaritm, paleed, aurusaunad, terrassid, tellised, tsement, puuvill Miks kadusid?: alles on maiade keel, kodune elulaad jne, nad on säilitanud oma füüsiline sarnasuse esivanematega, aga kadusid kultuur kadus peamiselt klimaatiliste tingimuste jpm tingimuste pärast(epideemiad, maavärinad jne) Usund: maailma looja taevajumal, väga tähtsal kohal jumalatele ohverdamine. Jumalatele ohverdati mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, sealhulgas mehi, naisi ja isegi lapsi. Erinevate
Abielurikkujaid ootas karistus. Linnaühiskond. Assüüri kuningad lõid alalise armee- kaarikud, jalavägi, raskeratsavägi. Religioon ja kultuur EGIPTUS Hieroglüüfid, tähistasid mõisteid, häälikuid. Kiri oli keeruline ja sisaldas ligi 1000 hieroglüüfi. Kirjaoskus oli privileeg ja kättesaadav 1% elanikkonnast. Kirjutusmaterjal oli papüürus, mida saadi papüürusetaime säsist. Kiri säilis tänu heale kliimale. Teadus. Arstiteadus- osavad kirurgid, silmaoperatsioonid Päikesekalender- esimesed kes tuginesid ajaarvamisel välja arvestatud päikeseaastale. Geomeetria- ehitustöödeks vajalik teadmine Kirjanuds- ,,Sinuhe jutustus" Jumalad- Ra- päikesejumal, maailma looja, Keskmise riigi ajal Amon ,kokku Amon-Ra, arvati, et vaarao oli Amon-Ra poeg Horos- taevajumal, kehastas elavat valitsejat, Osirise ja Isise poeg Osiris- viljakuse jumal, surnute valitseja Isis- Osirise õde ja abikaasa Seth- Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul Püha loom olid skarabeus.
Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid). 3000eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine (valitseja Menes ühendas), pealinnaks Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, vase kasutuselevõtt. TSIVILISATSIOONI TEKE!!! 26. saj. eKr püramiidide Hufu, Hafra ja Menkaura teke. 14. saj. eKr valitsejad EHNATON (monoteism preestrite rolli vähendamine ühiskonnas,
o Koolid kujunesid templite juurde, õpetajateks olid preestrid ning õpilased olid enamasti pärit jõukamatest perekondadest, kuid oli ka erandeid. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ning kirjandust. 7. Teadus! EGIPTUS o Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. o Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. o Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender ning Siiriuse järgi osati ennustada üleujutusi. o Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, püramiidi ja silindri ruumala ning teati piid. o Arstiteadus oli kõrgelt arenenud, kuna palsameerimisega saadi kogemusi. Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. MESOPOTAAMIA o Peamiselt koguti praktilisi teadmisi, esines huvi teadmise enese vastu, andmed
Rituaalide seas olid tähtsal kohal pallimängud arvuka publiku ees spetsiaalselt rajatud väljakutel. Tõenäoliselt oli tegu surma ja allmaailmaga seotud rituaalidega- kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. See eeldas ka head matemaatika tundmist. Maiad kasutasid arvutamiseks kahekümnendsüsteemi ja tundsid arvu 0. Rituaalne aasta oli 260 päeva pikk = 13 kuud, igas 20 päeva. Päikesekalender oli aga 365 päeva. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Usund Maiad olid maausku nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat. Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid. Preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid. Maiad otsustasid ise, mida nad kirikuõpetusest välja võtavad ja mida mitte.
kohtusse. Seega on tänapäeva seadusandluse põhjaks Vana- Rooma oma ja paljud põhimõtted kehtivad ka täna. Kalender. Nagu sissejuhatuses mainitud on meie kalender pärit just Vana- Rooma ajast. Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks loeti märtsikuud, mis on oma nime saanud sõjajumal Marsi järgi. Alates 2. sajandist eKr, oli aasta alguseks jaanuar ja 1. sajandil eKr võeti kasutusele päikesekalender, mis on tuntud kui juuliuse kalender ja kasutusel ka meie igapäeva elus. Kokkuvõte. Eespool mainitud erinevad ühisjooned on siiski väike osa, kõigest sellest, mis tegelikkuses oleme ajaloost üle võtnud. Kuid peaks piisama pildi tekitamiseks ja looma mõõteid meie tuleviku teemal. Lugedes läbi referaate, konspekte ja surfates interneti põhjatus maailmas, sain aina enam aru, et tulevik ei olegi ehk nii päikseline kui varem paistis. Teame ju, et
Balsameerimine. Egiptuse kultuur Kiri: tekkeaeg 5000, hieroglüüfid, algul piltkiri, hiljem mõisted, tähestik. Kirjutusmaterjalraidkirjad vaaraode elust, levinumaks papüürusrullid. Kirja taasavastamine vanaajal, 1882, pr teadlane Champillon Haridus: koolid peamiselt template juures, õpetajateks preestrid. Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks. Teadus: astronoomiaesimene täpne päikesekalender, geomeetriavajalik ehitustödel, pindala, ruumala; arstiteadus keerukad silmaopid, haiguse tõrjeks õige diagnoos ja ravi. Kirjandus: seotud religiooniga, hümnid; ilmalik kirjandus lähivormidega, Sinune jutustusminavormis, tagasivaade üliku elule Arhitektuur: kivi, hauakambridmastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid. Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsudega, püramiididainus säilinud maailmaime. Mesopotaamia Loodusolud ja eripärad:
· Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion. 2. Haridus a. Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid. b. Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest. c. Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks. 3. Teadus lähtus praktilistest vajadustest. a. Astronoomia: · Esimese rahvana täpne päikesekalender 12 kuud, 30 päeva igas + 5 lisapäeva. b. Geomeetria oli vajalik ehitustöödel arvutati pindala ja ruumala. c. Arstiteadus: · Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone. · Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi. 4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" minavormis tagasivaade üliku
inimesi, et nad säiliksid. See oli võimalik vaid vaaraole ja ülikkonnale. Egiptuse kultuur. Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel ekr. Kirjamärkideks hieroglüüfid, papüürus levinum kirjutusmaterjal. Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus (kuulsaim kirjandusteos ,,Sinuhe jutustus", kirjandus ja usk olid tihedalt põimunud, hümnid jumalatele) ja praktilistele oskustele suunatud teadus, eelkõige geomeetria ja arstiteadus, Võeti kasutusele päikesekalender. 3. Kreeta- Mükeene kultuur Kreeta nn. minoiline ja Mükeene kultuur on mitmes suhtes täiesti ühesugused. Mõlemais on ühendavaks lüliks keraamika, idoolid, suur osa sümbolitest, mõlemail on suured lossid ja linnad. Nii Kreeta kui Mükeene on rikkad kullast, mõlemad kuuluvad pronksiaega. Vahest oli kultuuri põhi mandril ja saartel erisugune, olenedes erirassidest või rahvaist. Igatahes on kindel, et Kreeta oli keskuseks ja et Mükeene kultuuri algus osutub sinnapoole
Hariduse saamine oli Egiptuses privileeg. Kirjutada oskas ainult umbes 1% kogu elanikkonnast. Enamjaolt sai hariduse ainult ülikute lapsed, harva võis kooli sattuda ka keegi lihtrahvast mistõttu tekkis tal võimalus saada kirjutajaseisusesse. Kuna egiptlased uskusid seda, mida on tempel neile pähe määrinud ei pööratud eriti tähelepanu teadusele. Samas, kuna egiptlastel on komme peale surma inimest mumifitseerida, oli arstiteadus väga hästi välja arenenud. Välja oli arenenud ka päikesekalender ja ehitustel vajamine geomeetria. Egiptlased ei loonud mahukaid romaane vaid pigem lühijutustusi. Kirjandus ja usk oli tihedalt seotud, näiteks loodi ülistuslaule jumalatele. Loodi ka usuga kaudselt seotuid teoseid, näiteks õpetussõnu ja autobiograafiaid, mis kirjutati üles ülikute hauakambritesse. 6. Olustik ja eluolud Egiptlased sõltusid väga palju loodusest, sest ainult tänu üleujutustele suutsid nad ellu jääda. Kui
Austati paljusid jumalaid (kuni vaarao Ehnaton seda muutis), egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, kuna usuliste tõekspidamiste sõnastamine oli preestrite ülesanne, siis seetõttu on vähem teada lihtrahva uskumustest. Preestrite roll: Preestrid moodustasid ühiskonna haritud osa, nemad kujutasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. e) Teadussaavutused: · Päikesekalender · Geomeetrias oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala, arvutada püramiidi ja silindri ruumala. · Teadmised ja oskused arstiteaduses, osavad kirurgid (silmaoperatsioon) · Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon
Itzamna, kõikide jumalate isa, välja arvatud Hunab-Ku; IX Chel, kõigi ema; Yum Cim surmajumal; Kinch Ahau, päikesejumal ja Chac, vihmajumal. Neil võüis olla kuni 166 jumalat ja kõik olid nõudlikud. Selleks, et hoida kosmosejõude tasakaalus püsida, oodati korrapäraseid ohverdusi. Jumaltele ohverdati peamiselt verd. Kultuuri keskmes koos jumalatega olid Maiade kalendrid. Kaks kõige laialdasemalt kasutatavat kalendrit olid päikesekalender, mis põhineb Maa 365-päevase orbiidil Päikese ümber ja 260-päevase püha kalender. Püha kalendrit kasutati mitmel otstarbel: ennustuste ettevalmistamiseks või tuleviku prognoosimiseks, otsustamiseks, milline on parim aeg alustada tegevusi nagu istutamine, pulmade pidamine või sõdimine. Maiadel oli ka pika kalibri kalender, samuti kalendrid, mis põhinevad Veenuse ja kuu orbiidil. Maiad olid head matemaatikud ja astronoomid. Nende matemaatikas oli
Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid igapäevaelus kasutati nn. hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus, millele maaliti pintsliga. Kirjakunsti õpiti templite juures preestritelt ning kirjaoskus tagas sotsiaalse mobiilsuse. Teadus Astronoomia, vanaaja täiuslikem päikesekalender, mida oli vaja seoses Niiluse üleujutustega. Aastaid arvutasid nad vaaraode valitsemisaja järgi. Matemaatika, mille arengule aitas kaasa vajadus täpseteks arvutusteks ehitustöödel ja põllumaade mõõtmisel (geomeetria), ja maksude määramisel. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (Pii) ning püramiidi ja silindri ruumala. Meditsiin Meditsiin, kus palju teadmiseid inimkeha ja haiguste kohta saadi surnukehade palsameerimisest. Kirjandus oli
Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam nn. hieraatiline kiri. Kirjutati pintsliga papüürusele. Pikematae tekstide puhul saadi pikad papüüruserullid. c) HARIDUS. Lugemiseks ja kirjutamiseks pidi teadma ligikaudu 1000 hieroglüüfi. Õpiti templite juures asuvates koolides preestrite range järelevalve all. Haridus kindlustas soliidse positsiooni ühiskonnas ehk kirjutaja või preestri ametikoha. Kirjaoskus oli privileeg, mille omandasid väga vähesed.kasutusele oli võetud päikesekalender. Suuri saavutusi oli tehtud geomeetria ja arstiteaduse valdkondades. d) KIRJANDUS. Egiptuse kirjandusteostest on tuntuim ''Sinuhe jutustus'', mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. e) ARHITEKTUUR. Varasemaks Egiptuse üliku haudehitiseks oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba. Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks.
Sel ajal ilmnevad esmakordselt klassikalist maia kultuuri iseloomustavad jooned: tohutu ühiskondlikud ehitised, jumalike valitsejate sümboolikaga kaunistatud tseremoniaalsed alad, glüüfiline kirjutusviis, kriips- ja täppnumbrisüsteem, samuti kuninglike mõjutusvahenditena toimunud kivisteelid. Hüdraulise maaviljeluse edenamisest sai laienevate maia linnade majanduslik baas. Ehitati kanaleid, mis olid ühendatud väiksemate kanalite ja mahutitega. Maiadel oli leiutatud oma enda päikesekalender nimega Haab. Selles oli kaheksateist 20-päevast kuud, moodustades 360-päevase tsükli. Et saada kokku 365 päeva, lisasid maiad eelnevale viis õnnetut päeva. (Nicholas J. Saunders 2007: 84) Maiadel olid väga arenenud jahtimisvahendid, nagu näiteks erinevad lõksud,luudest tehtud kalakonksud , mürginooled jne. Samas olid ka laialdaselt kasutusel erinevates suurustes kanuud, millega sai kalal käia või hiljem transpordi ja merekaubandusega tegeleda
annaabi.ee 
