Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Maajade kunst Palenque varemed Linna Tikali varemed Vaata videot Tikali varemete kohta siit! Numbrite süsteem Tänan vaatamast! Kasutatud allikad http://www.annaabi.com/download.php?matid=10902 http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/periodiseerimine.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/ruins.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Maya_civilization
................................................................................................................ 11 Viidatud allikad......................................................................................................... 12 Lisad......................................................................................................................... 13 Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega..............................................................13 Lisa 2 – Palenque varemed.................................................................................... 14 Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas................................................................15 Lisa 4 – Raidkuju Quirigua arheoloogiapargis........................................................16 Lisa 5 – Väljakaevamata tempel Tikalis.................................................................17 Lisa 6 – Tikali loodus........................................
saj. Asteegi 15. saj. Asteegi 15. saj. Asteegi kultuur. kultuur. kultuur. Maaja kultuur. Yucatani poolsaar. Ilu nõuab ohvreid. Nii Pseudovõlviga kaetud Suur Väljak ja Ah deformeeriti kolpa, et käik. Cacau tempel Tikalis. saavutada õilis Palenque, maaja 700-800. Maaja kotkaprofiil. kultuur. kultuur. Maaja kultuur. Raidkirjade püramiid Palenque's, üks väheseid Uue Maailma Valitseja Pakal Suure püramiide, mis sisaldab (603-683) sarkofaagi Nn. steel H.
eKr kuni 300 a. pKr rajasid nad palju omapäraseid ja silmapaistva stiiliga linnu Guatemalas, Belize'is ja Lõuna-Yucatanil. Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Palenque Copan Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Yaxchilan`i ruiinid Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast
Nende algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador, mis rajati 150 a. eKr ja kus 100 a. pKr elas ligikaudu 80 000 inimest. See jäeti maha umbes 150 a. pKr. Hiljem muutus suurimaks linnaks Tikal, kus valitses kuningas Tormine Taevas. Seal elas 450 a. pKr umbes 100 000 inimest. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas. Jukatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas.
Nende algusajal oli suurimaks linnaks El Mirador, mis rajati 150 a. eKr ja kus 100 a. pKr elas ligikaudu 80 000 inimest. See jäeti maha umbes 150 a. pKr. Hiljem muutus suurimaks linnaks Tikal, kus valitses kuningas Tormine Taevas. Seal elas 450 a. pKr umbes 100 000 inimest. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas. Jukatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku. Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmegandsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui
2000 aastat varem. 300 a. eKr kuni 300 a. pKr rajasid nad palju omapäraseid ja silmapaistva stiiliga linnu Guatemalas, Belize'is ja Lõuna-Yucatanil. Linnades olid tempelpüramiidid, kindlustatud paleed, turuplatsid, töökojad ja elamupiirkonnad. Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr ('klassikaline ajastu') olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas. Yucatanil rajati palju uusi linnu. Nende seas domineeris Tikal, kuigi olulised olid ka Palenque, Yaxchilan, Copan ja Calakmul. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Castillo püramiid Chichén Itzá kerkis maapinnast 30 m kõrgusele. Chichén Itzá elas kauem kui enamik maiade linnu see oli asustatud veel 1440. aasta paiku.Kõigil neljal trepil oli 91 astet. Koos templiukse ees oleva astmega andsid need kokku 365 päevade arvu maiade aastas. 17
Läbi aastatuhandete sängitasid maiad elavate ilmast lahkunuid kõige sagedamini maa sisse kaevatud piiritlemata haudadesse või hoonete alla. Keskmisel eelklassikalisel ajajärgul hakati nii mägis- kui madalmaal kõrgemat rahvakihti kividega piiritletud krüptidesse matma. Keerulisemate struktuuridega hauad ilmusid alles hilisel eelklassikalisel ajajärgul, kui maiade ülikutele rajati võlvitud kiviruume templite või akropoli hoonete alla. Üks leitud hauakambritest, mis kuulus Palenque valitsejale Hanab Pakalile oli esimene püramiidist avastatud hauakamber Mesoameerikas. Püramiidplatvorm ehitati künkale, mis suurendas veelgi ehitise kõrgust, ja koosnes sarnaselt paljudele hauastruktuuridele üheksast tasandist, mis väidetavalt sümboliseerisid allmaailma üheksat tasandit. Observatooriumid Olles ühed hiilgavad astronoomid, rajasid maiad teadaolevalt hooneid planeetide ja tähtede suuna liikumise jägimiseks
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Maaja linnade keskustes kõrgusid astmikpüramiidid, valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub värvikirevaid seinamaale ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavaid puust ja kivist nikerdusi. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, mida püstitati oluliste sündmuste tähistamiseks. Neil kujutati sageli valitsejat koos müütiliste loomadest esivanematega. Kirjad steelil teatasid valitseja sünni ja võimule asumise aja,