- M tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

1

Mahajahtu - miseni. Seda viisi käsutatakse süsinik- ja legeer-terastest lihtsate detailide karastamisel. Pindkarastamist käsutatakse selleks, et anda detaili pinnakihile suur kõvadus, mis annab suure kulumiskindluse; samal ajal säilib sitke südamik, mis ühtlasi tagab detaili vastupanu dünaamilisele koor¬musele. Sel eesmärgil käsutatakse ka termo-keemilist töötlust (tsementiitimist, nitriitimist jt.), kuid viimasega võrreldes on pindkarastus märksa kiirem.

Metallide termiline töötlemine

0

Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased B. Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel C. Malmid on hästi survetöödeldavad D. Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks E. Malme ei saa survetöödelda F. Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu G. Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi Score: 2/2

Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

0

Mahtvormimine – kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega torikuid (valtsimine, ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine)  Lehtvormimine – kasutatakse toorikuna lehtmetalli(sügavtõmbamine, painutamine, vormimine, reljeefstantsimine) Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: Liigitus:  Pidevprotsess –  hõõrdkeevitamine – kasutatakse autotööstuses.

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

0

Martäänmeetod – Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget temperatuuri(-1700°C), et sulatada teras, algmaterjalid toormalm(malmmaakprotsess)- metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja

Terase tootmine

0

Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsiniksulameid.Liigitatakse: 1)Malmid,kus kogu süsinik on seotud olekus-tsementiidis(Fe3C).Süsinikuga seotud malmid,ehks valgemalmid(tuhmvalge värvus( 2)Malmid,kogu C või suurem osa sellest on vabas olekus-grafiidina.Grafiitmalmid.

4.Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

0

Malmis on 1100C juures lahustunud umbes 2 % süsinikku austeniidis 50.0% b. 4 % süsinikusisaldusega malmi faasiline koostis 1000 C juures on austeniit ja tsementiit -50.0% c. 4 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline taluma koormusi -50.0% d. 0.3 % teras on 1300 C juures sulanud

Tehnomaterjalid (test nr3)

0

Madala t - ni jahutatud terastes, see seisneb ainult raua kristallvõre muutumises Fe γ-Feα ilma C ümberjaotumise ja eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus.

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

0

Malmil on võrdlemisi head valuomadused (vähene kahanemine, hea vedelvoolavus), mistõttu sobib valandite valmistamiseks (70...80% valanditest). Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valge malmides ei ole malm sepistatav.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Martensiitvananevad terased on kõrgtugevate materjalide liik, mis kaugelt ületab ülalmainutud kesksüsinikterased, vt. [5], lk. 30-31. Nende aluseks on süsinikuvaba (C≤ 0,03 %) raud-nikkel sulam (10-25 %Ni), mis on legeeritud Co, Mo, Ti, Al, Cr ja teiste elementidega.

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

0

Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav. Tehnikas kasutatavad magneesiumsulamid on hästi kuumvormitavad ja valatavad, millest tulenevalt liigitatakse magneesiumsulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks.

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

0

Madalatel temp on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses. Väärismetallid: siia kuuluava hõbe, kuld, plaatina ja pallaadium.

Materjateaduse üldalused.

0

Makroskoopilised osad – domeenid – mille piires on kõigi elektronide spinnid orienteeritud paralleelselt (joon 13-4). Üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult, mistõttu materjalil summaarne magnetmoment puudub.

Materjaliteaduse üldaluste eksam

0

Malmid - toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega(kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega). Kõrgahjus: toormalm – terase sulatamiseks; valuvalm; ferrosulam – suure Mn/Si sisaldusega

Materjaliõpetus

0

Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega.

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

0

Mangaanisulamid nikliga on oksüdeerumiskindlad, piisavalt plastsed ja märgavad joodetavat metalli hästi, seepärast kasutatakse mangaani alusel valmistatud joodisedi kõrge sulamistemp liidete saamiseks.

Joodised

0

Maksimaalse y - i puhul ehk punktides A ja A’. Ix Suurust nimetatakse ristlõike telgvastupanumomendiks ja tähistatakse Wx. y max M Seega maksimaalset pinget arvutatakse valemiga   . Wx

Rakendusmehaanika

0

Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab töödeldava ava mõõdu hajumist ja koonilisuse tekkimist töötlemisel 2) käsihõõrits, D=1-30mm, mille saba lõpeb nelikandiga.

Metallilõikeriistad ja seadmed

0

Magnetism on neile ultraheli kasutusel (ultraheliks loetakse akustilisi rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle omadus.

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

0

Madallõõmutus - kui terase algstruktuur on sobiv aga soovitakse vähendada sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm paksuse kohta T-l 500-650˚C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga.

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

0

Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratšo („kirvelõhkuja“ oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke.

Materjaliõpetuse kursus tekstiilikiud

0

Maksimaalne hõõrdejõud on proportsionaalne välisjõu normaalkomponendiga 3. Hõõrdejõud sõltub kehade materjalist, hõõrdumispindadest ning määrde olemasolust ja selle tüübist 

Rakendusmehaanika

0

Mag - keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud)

II kodutöö keevitamine

0

Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks.

Rakendusmehaanika

0

Malmid on reeglina B. Malmide tugevusom C. Malmid on hästi su D. Malme kasutatakse E. Malme ei saa surve F. Valgemalmid on hä G. Malmid enamasti ei Score: 2/2

Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

0

Malmideks nimetatakse rauasüsiniksulameid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14%. Suure süsinikusisalduse tõttu on malmis kõva ja habras ledeburiit ja grafiit.

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

0

Margitähises c - sisaldust näitava arvu järel nii konstruktsiooni- kui tööriistaterastes tuuakse legeerivate elementide tähised ja nende sisaldust näitavad arvud.

Teraste tähistamine (euroopa-, venesüstem). Alumiini. Vask.

0

Mahukahanemine on väike (0,2...2%). neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu

Tehnomaterjalide III kontrolltöö kordamine

0

Malmid on tugevusomdaustelt paremad, kui terased c. Terased liigitatakse kõige laiemalt kahte suurde gruppi: legeerterased ja madallegeerterased

Materjalitehnika EP2 - Metallid ja nende sulamid. Tähistussüsteem

0

Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel.

Tehnomaterjalid II KT

0

Mainitakse mt - RJ (AMP), VF-45 (3M, Voliton ja LC (Lucent) Lihtkiududele on omad liidese tüübid, millega liidetakse 2…24 kiulised lindid võrkku.

Valguskaablid

0

Mag - keevitus on tänapäeval levinuim keevitusviis, näiteks laevaehituses ja –remondis kõikdest keevitustöödest hõlmab antud viis

II kodutöö keevitamine

0

Malmi sulamistemp on madalam kui terasel, seetõttu sobib detailide valuks, malm on rabe, seetõttu ei saa töödelda plastilise deformatsiooni abil.

Materjateaduse üldalused.

0

Mangaan - (kuni 0.8%) Kahjulikud:Väävel(0.015-0,06), Fosfor-(0.025-0,045) 8.Liblegrafiitmalm ehk hallmalm, keragrafiitmalm, tempermalm.

Tehnomaterjalid

0

Masinaosade kooslust nimetatakse liiteks. Liide võib koosneda mitmest detailist, mis puutuvad üksteisega kokku kaaspindade ehk liitepindade kaudu.

Rakendusmehaanika

0

Mardikas on 815 mm pikk, sinakat värvi, vastsed kuni 26 mm pikad ja nende toitumisel tekib graanuleid meenutav mitmevärviline puru.

Puidu kahjurid

0

Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades.

Materjaliteadus

0

Madalõõmutuse variandiks on rekristallisatsioonilõõmutus. Seda kasutatakse külmdeformeeritud teraste struktuuri ja plastsuse taastamiseks.

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

0

Madalnoolutus - viiakse läbi temperatuuril 170...250 °C ja peamiselt tööriistateraste termotöötlemise lõppoperatsiooniks.

5.Teraste termotöötlus

0

Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega.

Materjaliõpetus

0

Majaehituseks kõlbmatud on noored lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed, vett täis, kuivavad siniseks ja lähevad kergesti mädanema.

0

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55.Omadustelt on mangaan metall.

Terase legeerivad elemendid

0

Madalatel temperatuuril on pooljuhid praktiliselt isolaatorid, kuid kui aine temperatuur tõuseb, siis tõuseb ka elektronide kiirus.

Pooljuhtmaterjalid

0

Masinvormimisel on põhioperatsioonid mehhaniseeritud. Sellega on tagatud valandi suurem täpsus ja töö kõrgem tootlikkus.

Masinvormimine

0

M4c – tüüpi karbiidid (kus M tähendab metalli ja C süsinikku), need võivad mitmesuguse valemiga avalduda.

Terased

0

Madallegeerterased - 30% (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased -30% (legeerivaid elemente üle 10%) Score: 2/10

Test 4

0

Mahuline sisaldus on 20…60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine.

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

0

Madala si - sisalduse puhul moodustub räni tardlahus rauas ning tema mõju grafitiseerimisel sama hästi kui puudub.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Masinate konstrueerimisel on väga raske pakkuda teatud „konstrueerimise eeskirju“ – lahendusi igale võimalikule probleemile.

Rakendusmehaanika

0

Madalaim tihedus on kuivas keskkonnas kivistunud katsekehadel, mille põhjustab arvatavasti katsekehadest eralduv niiskus.

Betooni katsetamine

0

Madalnoolutus – kuumusega 150°-220° C, vähenevad sisepinged, kuid teras säilitab suure, kulumiskindla kõvaduse.

Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte

0

Mag - keevitusel kasutatakse elektroodina keevitustraati, mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks.

Keevitamise töö

0

Madalsüsinik - ja madallegeerteraseid tavaliselt lõõmutamise asemel normaliseeritakse, sest omadustel pole vahet.

Tehnomaterjalid II KT

0

Makromolekul on ehitatud madalmolekulaarsetest ühendidest – monomeeridest, mis on ühendatud kovalentsidemetega.

Tehnomaterjalide eksami materjal

0

Mag – keevitust b. räbustis keevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. MIG – keevitust

Keevitamise e-test

0

Magneesiumsulamitel on kristallidevaheline korrosioon koormuse all ja selle juures toimub vesiniku eraldumine metallist.

Lennundusmaterjalid

0

Mahb - 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1

Lõiketöötlemise kodutöö

0

Magnaaliumid - põhiliseks legeerelemendiks on Mg, suure tugevusega, amdalda kuumutustugevusega, halvasti

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

0

Magnatiliselt phmetel on see kitsas ja suur magnetiline läbitavus, küvadel aga väike magnetiline läbitavus.

Materjateaduse üldalused.

0

Magneesiumi tihedus on väiksem kui alumiiniumil ja seetõttu on võimalik roboti kaalus päris palju võita.

Materjalivaliku kodutöö

0

Maltspuit on üldiselt väiksema vastupanuvõimega ning kahjustused toimivad seal kiiremini.

Puitmaterjalide bioloogilised- ja putukkahjustused

0

Maltspuit – keskosa ei erine от perifeerse osast värviga, ega niiskusesisaldusega.

Puit ja plastid test 1

0

Mag - keevitus 0,7....1,0 0,6...1,5 0,5....0,7 1,8....3,2 Gaaskeevitus 21 4 2 27

Keevitamine faktid

0

Maitses on tunda koore maitset, meeldiva maitsega, suhteliselt pehme konsistentsiga.

ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI.

0

Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil.

Materjaliteadus

0

Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni.

Materjalide põhiomadused

0

Mahtvormimse erimiteks on valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine, sepistamine ja vormistamine.

Metallide Tehnoloogia 2. Referaat

0

Makromolekulide – polübensotiasool (PBT) ja polübensoasool (PBO) sisseviimisega.

Orgaanilised komposiitmaterjalid, kontrolltöö 2

0

Marmor on lubjakivist moodustunud kivim ja kuulub moondekivimite hulka.

SEINA-, LAE- JA MÖÖBLIMATERJALIDE HOOLDAMISE PÕHITÕED

0

Marten - siitsed ja austeniitsed .Kasutatakse näit, tuumareaktorites.

Materjaliteaduse üldaluste eksam

0

Makroanalüüs - suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine.

Materjaliõpetuse loengu vihik

0

Magusavõitu on pisut süttiv suitsu veniv, tahke levitades jääk kõva.

Tekstiilkiudude põlemine

0

Maksimaalne c - sisaldus on võrdne lähtefaasi- austeniidi C-sisaldusega.

Fe-Fe3C faasidiagramm. Terase termotöötlus

0

Martensiitmuutuse temperatuurile ehk martensiidi tekke termperatuurile, ärme täna räägi.

Terased

0

Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks.

Rakendusmehaanika

0

Madratsikatted on üldjuhul valmistatud puuvillast ja/või polüestrist.

Komposiitmaterjalid pehme mööbli valmistamises

0

Magneesiumisulamite termotöötlusel on palju ühist alumiiniumisulamite termotöötlusega.

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

0

Madalamal katsetustemperatuuril on löögitugevus väiksem ja kõrgemal temperatuuril

Laboritöö nr.1 kordamisküsimused

0

Madalal temperatuuril on stabiilne α-raud (ferriit), mis omab RTK võret.

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

0

Makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur

Plastide liigitus ja omadused

0

Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks.

Kordamisküsimused, puiduteadus

0

Madallt - s leegerel-te sisaldus <5%. Margi algul näid.

Materjaliõpetus eksami vastused, spikker

0

Martensiit on faas, mille poole me püüdleme karastamisel.

Terased

0

Mag - il) ja tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes.

Co2 ehk traatkeevitus

0

Malmi survetugevus on ligikauda 2 korda suurem kui tõmbetugevus.

Korrosioon

0

Malm on heade valuomadustega ja odavam kui teras.

Metallide valutehnoloogia - Kursuse materjal

0

Martensiit – suur külmpragude tekkimise tõenäosus.

Kodutöö aines "Keevitus ja keeviskonstruktsioonid" MXX0060

-1

Magnetpulberkatse – Tugevus (strength)– võime purunemata taluda koormust, Magnetmeetod põhineb magnetvälja hajumisel ebaühtlast temperatuuri; tugevusnäitajad on metallis asuvate tühikute või mittemetalsete lisandite voolavuspiir, tugevuspiir toimel.

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

0

Mardikas on 69 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk.

Puidu kahjurid

0

Magnaalium on väga korrosiooni kindel sulam.

Alumiinium ja tema sulamid

0

Malts - ja lülipuitu on raske eristada.

Limba terminaalia

0

Masinvormimise puhul on suur tähtsus mudelikomplektil.

Masinvormimine

0

Maaparandus - ja infrastruktuuri projektides.

EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD

0

Martensiit on väga tugev, kõva ja rabe.

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

0

Malm on külmalt deformeeritav.

Rakendusmehaanika

0

Martensiitmuutus – toimub madalatel temp.

Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused.

0

Masinaehituses on laialdaselt kasutatav.

Rakendusmehaanika

0

Masina funktsioon on konstrueerimise alus.

Rakendusmehaanika

-1

Makrostruktuuril on väga suur osa mängida puidu kuivatamisel.

Referaat Puidu kuivatamine

-3

Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks.

Materjaliteadus

-4

Malmi sulamistemperatuur on madalam kui terasel ja seetõttu sobib detailide valuks. Malm on ka rabe, mistõttu ei sobi töötlemiseks plastilise deformatsiooni abil.

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad