Kas rohkem on ikka alati parem?
MAINORI KÕRGKOOL
Ettevõtluse Instituut
KAS
ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM
Essee
Õppejõud: Andres Arrak
Pärnu 2009
Kas
rohkem on ikka alati parem?
Sellist
küsimust nagu antud essee pealkiri peaks küsima endalt iga uut
kohustust planeeriv isik või organisatsioon . Kahjuks on selle
küsimuse tähtsust enamik isikuid alles nüüd taibanud. Mõned
loomulikult ei taipagi, alati on ju keegi peale iseenda keda
probleemides süüdistada.
Praeguse
olukorrani, kus õnneks paljud mullid on lõhkenud, käis pidev nii
öelda võidu relvastumine... tarbimise mõttes. Tundus küll
uskumatu aga hea oli näha, et inimestel läheb äkki hästi. Kõik
tundus ilus mullegi, kuni hetkeni mil asusin tööle asutusse, kus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MeelisJarv
Õppematerjali autor
Müügi põhitõed Kuidas müüa lihtsama vaevaga rohkem? [Type the author name] "Väikesed muudatused võimetes viivad suurte muudatusteni tulemustes." Sisukord Sissejuhatus 2 Millised omadused peavad olema heal müügiinimesel? 3 Klientide eripärad 5 Müügitsükkel 7 Ettevalmistus ja häälestamine 8 Kontakti loomine ICE BREAKING 8
äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alati omavahel väärtusi vahetanud, andes mingeid väärtusi teistele ja saades midagi vastu. Kui nad vahetavad raha toote või teenuse vastu, siis on nad kliendid. Kui nad vahetavad oma tööd palga vastu, siis on ettevõtte ja tööandja nende klientideks, samas on nad ise klientideks tööandjale ja ka kaastöötajatele. Kui inimesed osalevad kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid
Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kirjeldatud Eesti Posti klinditeenindust ning teine osa keskendub Pakendikeskuse teenindusele. 3 1. EESTI POST 1. Esimene külastus- Port Artur`i postkontor (Hommiku 2): Viisin lapse lasteaeda ning kuna terve päev oli planeeritud õppimisele, otsustasin sõita kohe postkontorisse, et saaksin oma müüdud kauba teele läkitada, et pärast päevapeale ei peaks rohkem kuskile sõitma. Jõudsin kohale kell 8.30. Uks oli lukus, kuna avamiskellaaeg oli/ on kell 9.00. Kõik kolm klienditeenindajat olid juba valmis, st. ettevalmistused olid tehtud ning seisid ilusti oma töökohal magusat juttu ajades. Väljas oli suht jahe ning minu konkreetsele vihjele uks avada ning teha ära kiire teenindus näidati suure avala naeratusega kellale, seejärel jätkus teenindajate magus jutuajamine, aegajalt minule vaadates ja siis naerdes.
Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine Selleks, et töökaaslased oleksid õnnelikud ja motiveeritud, on vajalik tähelepanelikkuse kultuuri strateegia, kus kehtivad kolm tõde: Seal valitseb ´´meelt mööda olemise´´ vaimsus, suhted on isiklikku laadi ja seal valitseb tagasihoidlikkus. Seal valitseb ´´meelt mööda olemise´´ vaimsus, mis tähendab, et inimesed tahavad teha meeldivaid asju vaid selleks, et olla tähelepanelikud. Sealne vaimsus on selline, et igal ettevõtte liikmel on alati head kombed, mida rakendatakse teistele meele järele olemisel. Omavahel kasutatakse positiivseid ja viisakaid fraase, mis näitab, et püütakse üksteisele meeldida. Suhted on isiklikku laadi – see tähendab, et inimesed käituvad üksteisega kui reaalsete inimestena, mitte nagu töökohustustega. Neid inimesi vaadeldakse terviksuhtena, millest kujuneb välja inimestevaheline isiklik suhe. Isiksuse tundma õppimiseks taandub kõik
kärsituks muutuma. Teenindaja kelle juurde ma lõpuks sattusin oli noor vene nimega mees, kuid rääkis selget eesti keelt. Ta tõi tagant ruumist mu telefoni, kuid see ei käivitunud. Ta vabandas kenasti ja ütles, et ju siis on sellel aku tühjaks saanud, kuigi seal peaks olema 60% veel olemas. Seega lahenduseks andis ta täitsa uue, kilepakendis telefoni. Kohapeal tegi ta uue sim-kaardi ning pani selle ka telefoni sisse. Sim-kaardi vahetuse koha pealt ma veel küsisin, kas see ikka on tasuta ning noormees kinnitas, et selle eest raha ei võeta. Noormees oli igati asjalik ning meeldiv. Kuigi tagantjärele mõeldes oleks ta võinud natuke veel telefoni sätteid sisestada, sest kodus ma ise ei osanud neid teha. Seega info jäi natuke puudulikuks. 3) 10. novembril Peale arve saamist nägin ma, et arve peal on ikkagi võetud raha sim- kaardi vahetamise eest, kuigi kinnitati, et see on tasuta. Seega helistasin klienditeenindusse ning uurisin, et miks see arve peal nii on
juba valmisolekuks. Tarbijal on tugev tahe ületada kõik barjäärid, mis võiksid takistada soovitud moel käitumast ehk brändi taasostmast. Ajapikku kujuneb sellest käitumisinerts ja uuendamisprotsess lihtsustub. Kuni viimase faasini on lojaalsus haavatav kontseptsioon. Tabelis 1 on märgitud potentsiaalsed takistused lojaalsuse kujunemise teel. Kognitiivne lojaalsus põhineb toote või teenuse atribuutide eelistel. Kui konkureeriv toode köidab klienti rohkem, siis lojaalsus kaob. Sellist lojaalsust on kerge murda. Kohati nimetatakse seda fantoomlojaalsuseks, sest see on suunatud hinnale, mitte brändile endale. Afektiivses faasis tuleb arvestada rahulolematusega ning ebaratsionaalne on emotsionaalne külg klient otsustab teise toote kasuks, kui talle hakkab see meeldima. Kavatsuslik lojaalsus peab vastu vähesele rahulolematusele, kuid konkurentide keelitamine omab suurimat mõju tähelepanu juhtimisel võimalikule rahulolematusele
Pärnu kolledz Turismiosakond Eleri Kang AÜTH1 TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimistöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Absoluutselt kõik inimesed puutuvad kokku teenindusega, käid sa siis toidupoes, reisil või tööl. Samamoodi on kõik inimesed mingil määral ise klienditeenindajad sõltumata oma ameti- või töökohast. Ikka on keegi, kelle jaoks on see oluline, mida sa teed. Siis on kliendiks see inimene, kellele lõpptoodang läheb ja kui sa teed oma tööd halvasti, siis on klient ärritunud. Uurimistöö eesmärgiks on uurida, kuidas näeb välja teeninduskultuur erinevates ettevõtetes. Selleks jälgitakse kahe ettevõtte klienditeenindust ning neid analüüsitakse lähtuvalt teenindusfilosoofias omandatud teadmistele. Uurimisülesanded:
kaasa alandust, piinlikkust, solvumist, ärritumist 7 Kahtlemata on inimestega suhtlemine, mida teenindustegevus eeldab huvitav ja enamasti positiivseid emotsioone pakkuv. Kuid vahel tulevad mängu ka olukorrad, mil enam ei jaksa suhelda. Teenindajatel tasub endale aru anda, et suhtlemine ei ole alati ainult mugav meie turismihooaeg on mõnikord nii külalisterohke, et teenindaja ei jaksa ja lõbus tegevus, vaid see võib nõuda palju energiat, tahet ja ka sügisepoole enam suhelda. eneseületamist. On inimesi, kellega suhtlemine on ebameeldiv kas tema käitumise, enda varasemate kogemuste või eelhoiakute tõttu (ei tahaks üldse suhelda). Ometi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid