Võimsus 11 kW, maksimaalne pöörlemissagedus 6000 1/min. Tooriku valik Toorikuks valiti võll, läbimõõduga ØDtoor = 31 mm ja pikkusega Ltoor = 40 mm. Tooriku materjaliks on madalsüsinikteras C10E (0,1-0,25% C). Toorik kinnitatakse ühelt poolt padruni külge. 1. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD1=26 mm ja pikkusmõõduni L1=10 mm. Töötlemispikkus koorivtreimised L1kooriv = 30 mm, viia lõppmõõtmeteni 1 siirdega, lõikesügavus 2,5 mm. 2. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD2=21 mm ja pikkusmõõduni L2=20 mm. Töötlemispikkus koorivtreimised L2kooriv = 20 mm, viia lõppmõõtmeteni 1 siirdega, lõikesügavus 2,5 mm. 3 3. Koorivtreimine Treida välispind mõõtu välistreiteraga ØD3=16 mm ja pikkusmõõduni L3=30 mm. Töötlemispikkus koorivtreimised L3kooriv = 10 mm, viia lõppmõõtmeteni 1 siirdega, lõikesügavus 2,5 mm.
Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja teisalt seetõttu, et terase valu oleks problemaatiline (kallim kui valtsmaterjal). Marsruuttehnoloogia 1.Tooriku tükeldamine. Toorik lõigata ümarvaltsmaterjalist lintsaega mõõtudega Ød= 106 mm; L= 210 mm. 2. Ava puurimine, avardamine, keermestamine. Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=150 mm. Avardamine: avardiga töödelda ava läbimõõduni Ød = 24,8±0,1 mm. Lõikesügavus t1=150 mm. Ava keermestamine: Sisekeermelõikuriga keermestada ava M28. Lõikesügavus t2=18 mm. 4 3. Ava puurimine, avardamine, keermestamine. Ava puurimine: puurida ava 10 mm puuriga. Lõikesügavus t1=157 mm. Avardamine: avardiga töödelda ava läbimõõduni Ød = 24,8±0,1 mm. Lõikesügavus t1=157 mm.
2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel Lkooriv= 110 mm, lõikesügavus t = 2,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 4. Koorivtreimine (1. aste) Treida 1. aste mõõtu ØD1 = 35 +0,2-0.3 mm ja pik- kusmõõduni L3 = 50 +0-0.5 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega. Töötlemispikkus koorivtreimisel L3 = 50 mm, lõikesügavus t = 3,5 mm. Töödeldava pinna pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Pinnakaredus Ra 50. 5. Koorivtreimine (2. aste) Treida 2. aste mõõtu ØD2 = 38 +0,2-0.3 mm ja pik-
„ToolGuide“ [3]. Nimetatud programmi on võimalik etteanda materjali ja APJ tööpingi parameetrid, millest lähtuvalt programm pakub tööriistad koos lõikeparameetritega kaasaarvatud spindli pöörlemissagedus, lõikekiirus ja ettenihe hambale. Esimene paigaldus 3.1.1 Otspinna freesimine Terik: CoroMill 790 R790-160431PH-NM H13A; Dc = 32 mm; zn = 3 Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1-16M Lõikesügavus: 1 läbim ap = 0,5 mm, 2 läbim ap = 0,5 mm Spindli pöörlemissagedus: 1 läbim n = 6990 p/mim, 2 läbim n = 7560 p/mim [3] Ettenihe hambale: 1 läbim fz = 0,477 mm/h, 2 läbim fz = 0,440 mm/h [3] Lõikekiirus: 1 läbim Vc = 640 m/min, 2 läbim Vc = 693 m/min [3] Tööpingi kasutatav võimsus: 1 läbim 2,22 kw, 2 läbim 1,96 kw [3]
Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Paigalduseks nimetatakse: Vali üks: a. Kinnitamist ja töötlemist b. Paigaldamist ja kinnitamist c. Baseerimist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist Tagasiside Õige vastus on: Baseerimist ja kinnitamist. Küsimus 6 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõikereziimi põhiparameetrid on: Vali üks: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t c. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal Tagasiside Õige vastus on: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t. Küsimus 7 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Suurseeria ja masstootmise tingimustes põhiliselt kasutatav koostamise vorm on: Vali üks: a. Voolkoostamine transportoperatsioonide(vahendite) kasutamisega b
b. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut c. Erinevat tüüpi detailidel on sama tehnoloogiline marsruut d. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune Feedback The correct answer is: Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut Question 3 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Lõikereziimi põhiparameetrid on: Select one: a. Lõikekiirus V, lõikeriista tipuraadius r ja lõikesügavus t b. Töötlemisvaru Zo , lõikeriista püsivusaeg T, lõikekiirus V ja lõikeriista materjal c. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Feedback The correct answer is: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Question 4 Partially correct Mark 1.50 out of 3.00 Flag question Question text Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Select one or more: a. Detaili tehnilised tingimused b
töötamiseks (lisaks elektrile muidugi) ainult kompressorit ja täiesti tavalist õhku. See tähendab, et plasmalõikuriga lõikamine on tunduvalt odavam, kui gaasilõikus või nurklihvija. Plasmalõikuriga lõikamine on nurklihvijast kordades kiirem ning vaiksem. Töödelda on võimalik kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu näiteks ehitusterast, roostevaba terast, malmi, alumiiniumit. Plasmalõikuri lõikevõime oleneb lõigatavast materjalist. Seadme andmetes antud maksimaalne lõikesügavus kehtib tavalise pehme raua puhul. Näiteks alumiiniumi maksimaalne lõikesügavus on tunduvalt väiksem. Ainult välja õppetatud personaal, kes tunneb töövõtteid plasmalõikuse seadmega, peab teostama kõiki töid. Seadme väärkasutamine võib tekitada ohtlikke olukordi mille tulemusena võib olla kasutaja vigastus või seadme rikke. 1. Ükskõik, kes kasutab plasmalõikuse seadet peab tundma - tema tööd - avariilülitide asukohti - tema töövõimalusi
Töö nr 3: Lõiketemperatuuri määramine treimisel Tööülesanne Määrata loomuliku termopaari meetodil lõiketemperatuur, kasutades juhendaja poolt etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus
Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: D n m / min v = 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis
Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõikeserva profiiliga. Höövlite tüübid: Klapphöövel, Korbahöövel, Kraadihöövel, Põhjahöövel, Hammashöövel, Pääsuhöövel, Liimeister, Kaapleht, Paindhöövel, Jaapani höövlid, Elektrihöövel
5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub
5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel
112592 MATB 32 112849 MATB 33 112441 MATB 32 Töö eesmärk Antud detaili tehnoloogia protsesside valik. Antud detail valmistatakse järgnevalt (üks võimalustest): PAIGUTUS 1 Tooriku mõõtmed 160X160X60 Toorik kinnitatakse rakise abil arvjuhtimisega freespinki, tööriistaks 10mm sõrmfrees (vajalik lõikesügavus 50 mm). Esimesel paigutusel lõigatakse joonisel 1 mõõtmetega näidatud pinnad (v.a väiksemad avad). Detaili joonisel näidatud astme sügavuse tolerantsi saavutamiseks tehakse eraldi peentöötlus. Samuti talitatakse ka suure ümmarguse ava pinnakareduses. PAIGUTUS 2 Detail pööratakse ümber ning kinnitatakse rakistega. Edasi lõigatakse eelmises paigutuses vajalik olnud baseerimiseks kasutatud osa (joonisel märgitus kriips-punkt joonega). Lisaks lõigatakse
H Heavy. Suured ettenihked, suur vajatav võimsus. 5) Algse lõikereziimi määramine Lõikereziimid tuleb optimeerida lähtuvalt pingist ja olukorrast. Lõikekiiruse valik (m/min) Ettenihke valik (mm/min) 4. Dünaamiline freesimine Maailmas ca 2010 aastast. Eestis kasutab 10-15% firmadest. Dünaamilise freesimise olemus seisneb freesi kontaktpinnas toorikuga, mis on igal ajahetkel kontrollitud. Lõikesügavus on suur enamasti võrdne lõikeserva pikkusega Plussid: low radial engagement (ae): suuremad lõikekiirused, suurem ettenihe, sügavam lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 korda lühem Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara kui ka tehnoloogia. 5. Millest valmistatakse sõrmfreesid
t. siis, kui tagapind on kulunud 1...1,5 mm laiuselt. - aeg-ajalt tuleb tera lõikeserva siluda peeneteralise abrasiiv- või teemantluisuga otse terahoidikus. See pikendab treitera iga. - ei tohi asetada treiteri riistakappi korrapäratult. Tuleb jälgida, et nende lõiketerad ei puutuks vastu kapi seinu ega kõvu pindu. TREIMISE LÕIKEREŽIIMI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED Lõikeprotsessi iseloomustab kindel režiim. Treimisel on lõikerežiimi elemendid lõikesügavus, ettenihe ja lõikekiirus. Lõikesügavus t on lõikeriista ühe läbimi jooksul maha lõigatud kihi paksus. Lõikesügavust (mm) mõõdetakse risti töödeldud pinnaga. Välispikitreimisel (vt.joon. a) on lõikesügavus töödeldava pinna läbimõõdu D ja töödeldud pinna läbimõõdu d poolvahe, s. t. t = D-d 2 Sisepikitreimisel (vt.joon. b) on lõikesügavus töödeldud ja töötlemata ava läbimõõdu poolvahe
lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõikeserva profiiliga. Pildid 1. Hööveldamine 2. Höövel Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/H %C3%B6%C3%B6vel · http://et.wikipedia.org/wiki/H %C3%B6%C3%B6veldamine
Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2 Supordipõll muudab käiguvõlli või käigukruvi pöörleva liikumise treitera kulgevaks liikumiseks. Supordi alumine kelk asetseb treipingi sängi juhtpindadel. Selle abil saab treiterale anda pikiettenihke. Keskmine kelk liigub supordi alumise kelgu peal asetseval kalasabaprofiiliga juhtpinnal. Selle abil antakse treiterale ristiettenihe, pikitreimisel aga lõikesügavus. Keskmisele kelgule kinnitatakse supordi pööratav osa koos ülemise kelguga. Ülemise kelgu pööramisel vajaliku nurga alla on võimalik käsitsi treida koonilisi pindu Supordi ülemisel kelgul asetseb terahoidik. Terahoidikusse saab kinnitada kuni 4 treitera, mida saab kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks
moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4 (1) Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l , N (2) milles k pinnase erilõiketakistus, N/m2; b hõlma pikkus, m; h l lõigatava laastu paksus, m (valitakse h l h l max Lisa 1 tabelist max lõikesügavus). - eelprisma teisaldamistakistus F2 = Gp , N (3) 2 milles Gp - hõlma ees oleva pinnase (eelprisma) kaal, kg; - pinnase hõõrdetegur pinnasega, seotud pinnastel, mille kobestustegur on suurem kui 1,1 = 0,5; sidumata pinnastel kobestusteguriga 1,0...1,1 = 0,7
Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise.
hammaste arvu korrutisega. Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul. Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega. Freesi iga hammas lõikab toorikult komakujulise ristlõikega metallikihi. Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda. Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust. Lõikesügavus- See on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus. Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius. Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B. Materjali kihti, mis freesimisel lõigatakse toorikult maha, nimetatakse töötlusvaruks. Töötlusvaru on võimalik eemaldada olenevalt selle paksusest kas ühe või mitme läbimiga. Eristatakse siluv ja koorivfreesimist. Koorivfreesimisel kasutatakse võimalikult
· mahalõiketera, · soonetera, · kujutera, · keermetera, · sisetreitera, · siseastmetera · painutatud välistera 3. Nimetage treiteriku osad ja elemendid. Treiteriku osad ja elemendid on: lõikeosa ehk terik, kinnitusosa ehk pide (korpus), pea- ja abilõikeservad ning tera tipp. 4. Loetlege lõikeparameetrid treimisel ja teistel töötlemisviisidel (freesimine, puurimine jm). Lõikeparameetrid treimisel on: lõikekiirus, ettenihe ning lõikesügavus. 5. Millist rolli täidab teriku pelõikeserv? Pealõikeserv omab põhirolli, nimelt lõiketööd on teostatud just pealõikeserva poolt. 6. Miks on vaja teada lõikeriista kujundusnurki? Teriku kujundusnurki on tähtis teada, sest need määravad kindlaks teriku elementide asendi kordinaattasandite ja teineteise suhtes ruumis. Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi
Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg 2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg Tikksaag Bosch PST 800 PEL 230 V/50 Hz Toide: Võimsus: 620 W Töökiirus: 5003100 rpm Käigu pikkus: 23 mm Maks. saagimissügavus puidus: 80 mm alumiiniumis: 15 mm terases (legeerimata): 6 mm Suurus: P185×K200 mm Kaal: 2.1 kg . 3.
Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera. · Seadsime treipingi võlli töötlemiseks valmis ning panime spindli pöörete sageduseks 800p/min · Alustasime treimist otspindade töötlemisega. Pärast töötlemist oli tooriku pikkus 140 mm , edasi alustasime esimese astme treimist : pikkuseks 14mm ning läbimõõduks 22mm
laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga
tavaliselt Ra>12,5μm, ja täpsused ei ole kõrged. Vajalik on lõikeserva suur tugevus ja vastupanu muutuvale koormusele. o Poolpuhastöötlus M (siluv) – Keskmised töötingimused. Väga levinud töötlusviis. Sageli siire peale koorivat töötlemist. Täpsete toorikute töötlemisel võib olla ka esimeseks siirdeks. Keskmised nõuded töödeldud pinna kvaliteedile. Töödeldud pinna siledus on tavaliselt Ra=6,3...3,2μm. Lõikesügavus ap=1..2 mm. Tööriista materjal peab tagama lõikeserva küllaldase tugevuse ja kulumiskindluse. o Puhastöötlus F (viimistlemine) - Töötlemine suurtel kiirustel, väikestel lõikesügavustel ja ettenihkel. Kõrged nõuded pinnasiledusele ja täpsusele. Toimivad väikesed lõikejõud. Lõikeriista materjali tugevusnäitajad ei ole esikohal vaid nõutakse suurt kulumist, et tagada töödeldud pinna püsiv kvaliteet.
45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise.
Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a. Lõiketemperatuuriks loetakse suurimat temp. tööriista laastuga koormatud osas. b. Mõjurid: i. Suurema tugevusega materjalide töötlemisel eraldub rohkem soojusenergiat. ii. Plastsete materjalide töötlemisel on temp. kõrgem kui sama tugevusega rabeda materjali töötlemisel. iii. Ettenihe ja lõikesügavus suurendamine - temp. tõus. iv. Lõikekiirus suurendab temp oluliselt (efektiivsuse tõus). 18. Jahutamine a. Jahutusvedelik vähendab temp. 100..200⁰C, b. Kannab laastu lõiketsoonist eemale, c. Hõõrdumise vähendamine, d. Töödeldava detaili jahutamine, e. Vähendab tööriista kulumist, stabiilsus mõõtmetes. 19. Laast a. Laast tekib lõikeriista ning töötlemisel toimivate liikumiste koosmõju tulemusena
Ø22mm 1x45° isetsentreeruv padrun Kasutatud pink: Kolmepakiline isetsentreeruv rakis Lõikeriistad: 1. 90° parempoolne astmetera 2. 45° parempoolne treitera Mõõteriistad: 1. Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm 2. Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: 1. Lõikekiirus: V = 2. Lõikesügavus: 3. Ettenihe: s = Töökirjeldus: 1. Tooriku väljalõikamine latist 141 mm 2. Tooriku paigaldamine padrunisse 3. Astmetreiteraga otspindade silumine 4. Silinderpindade kooriv töötlemine 5. Silinderpindade siluv töötlemine 6. Faaside treimine Kokkuvõte: Praktikumi käigus omandasime esialgsed teadmised treipingist ja treimisest. Samuti saime harjutada mõõteriistade kasutamist ja lugemist, tutvusime ja katsusime treiterasid.
· 45° parempoolne astmetera Mõõteriistad: · Nihik täpsusega 0.05. Mõõtepiirkond: 0.05 - 100 mm · Kruvik täpsusega 0,01. Mõõtepiirkond: 0-25 mm Lõikereziimide arvutused: Lõikekiirus: V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000xV 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d 2 Ettenihe: s =,- Töökirjeldus: · Tooriku väljalõikamine latist 142 mm , kasutasime saagimiseks lintsaagi · Tooriku paigaldamine padrunisse · Astmetreiteraga otspindade silumine · Silinderpindade kooriv töötlemine · Silinderpindade siluv töötlemine · Faaside treimine Kokkuvõte:
Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes; 38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused? Olulisemad on:
Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink, millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali. Saeketta kalle 5
Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt Koduse töötoa tarbeks valmistatakse saagpinke, mille sae läbimõõt on140-300 mm. Maksimaalne lõikesügavus on ainult umbes kolmandik saeketta läbimõõdust. Tõsisema puutöö jaoks hangi pink, millele sobib 250 mm, aga eelistatavalt 300 mm läbimõõduga saeketas. Saekettast saab tavaliselt tõsta ja langetada käsiratta või vända abil. Parima lõikepinna ja saeketta pika eluea tagab seadistus, mille puhul hambad ulatuvad 6-9 mm läbi saetava materjali. Saeketta kalle 5
Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
2 . (siire 1 ja 2)Peale seda toimub astmeteraga silindrilise pinna 3 töötlemine (siire 3). Sise treiteraga töödeldakse silindriline sisepind 4. (siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5. Joonisel 3 on toodud detaili otspindade 1 ja 2 eskiis koos lõiketerade ning liikumiste suundade ning tähistega. 1) Lõikesügavus t (-0,2mm) 2) Ettenihke suund f või s (ettenihke kiiirus puhastöötlemisel 0,07-0,28 mm/p) 3) Lõikekiirus v Alternatiivsed töötlusmeetodid Metalsete materjalide puhul kasutatakse põhiliselt laastu eemaldamisega töötlemist. Teised töötlemis viisid (elektererosioontöötlemine, elektrokeemiline töötlemine, ultrahelitöötlemine ja lasertöötlemine) on antud detaili töötlemisel liiga kallid ning seoses pinnakvaliteediga ka ebaotstarbekad.
Märgista küsimus b. lõikeriista kujust c. töötlemisvaru suurusest d. pinna karedusest Küsimus 7 Määrata Al-sulamist (lõikekiirus V=800 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Valmis Töödeldud välispinna läbimõõt d=201,4 mm ja lõikepikkus on 935 mm. Treimisel on ettenihe s=2,9 (mm/p) ja lõikesügavus t=3,0 (mm), vt. joonisel. Hinne 0 / 7 Märgista küsimus Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s∙N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: 0,26
Ketassae külge saab kinnitada ka erinevaid lõiketarvikuid. -Lõikeketas puidule lõikeketta soones asub ketassae kett. -Lõikeketas on varustatud lõikehammastega. Lõikesügavuse reguleerimiseks nihutatakse sae korpust talla suhtes kõrgemale või madalamale. Tavaliselt on sael olemas ka sügavusnäidik, kuid täpse töö puhul on õigem lähtuda detailist endast. Levinumate saeketaste lõikesügavused saeketta läbimõõt lõikesügavus 130 mm 40 mm 150 mm 46 mm 160 mm 54 mm 6 190 mm 66 mm 210 mm 75 mm 230 mm 85 mm
moodustab üldise tööprotsessis tekkiva takistuse F = F1 + F2 + F3 + F4= 61311,25+11969,3+32841,933+15597,9 = 121720,383 N Eelloetletud takistused arvutatakse alljärgnevate valemitega: - lõiketakistus F1 = kbh l =35000*3,185*0,55=61311,25 N milles k pinnase erilõiketakistus = 35000 N/m2; b hõlma pikkus = 3,185 m; h l lõigatava laastu paksus =0,55 m (valitakse h l h l max Lisa 1 tabelist max lõikesügavus). - eelprisma teisaldamistakistus F2 = Gp =23938,599*0,5=11969,30 N 2 milles Gp - hõlma ees oleva pinnase (eelprisma) kaal, kg; - pinnase hõõrdetegur pinnasega mille kobestustegur kk=1,12 on = 0,5 - eelprisma kaal arvutatakse järgmise valemiga: 0.6h 2 b 0.6 * 0,97 2 * 3,185 *14911,2
Märgista küsimus Küsimuse tekst Treiterade terikute materjaliks võib olla (kõige soobilikum variant): Vali üks: a. kõvasulam ja/või kermis b. roostevaba teras c. tempermalm d. süsinikteras Küsimus 13 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrata terasest (lõikekiirus V=400 m/min) tooriku välistreimiseks vajalik lõikeaeg T (s). Töödeldud välispinna läbimõõtd=485,8 mm ja lõikepikkus on 674 mm. Treimisel on ettenihe s=1,0 (mm/p) ja lõikesügavus t=2,0 (mm), vt. joonisel. Lõikeaeg T (s) arvutamiseks kasutage järgmine valem: T=l/(s·N), kus N - spindli pöörlemiskiirus, p/s; l - lõikepikkus, mm. Vastus ümardage kuni kaks kohta peale koma. Vastus: Küsimus 14 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikeliikumise – pealiikumise ülesanne? Vali üks: a. tooriku kinnitamine b. tööriista liikumine c. töölaua liikumine d. materjali eemaldamine Küsimus 15 Õige Hinne 4,0 / 4,0
Murdelaast. 5. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02..1,3 m/s. 6. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. Soojuse kahjuliku mõju vältimine. 7. Lõikuri summaarset tööaega lõikeprotsessis nim püsivusajaks. Treilõikuri püsivus on tavaliselt 7,5...15 min. 8. Lõikekiirus avaldab suurimat mõju püsivusajale. 9. Pealiikumine, ettenihkeliikumine, lõikesügavus??? 10. Treipinkides, freespinkides.... 11. 1) treipinkidel: (koorimist, silumist, peentöötlemist) silinderpinna ja otspinna treimine, läbilõikamine, keeruliste kujupindade töötlemine. Kasutada saab treiterikut, keerdpuuri ja avardit, kujulõikureid. 2) puurpinkidel: puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Kasutatkse puure, hõõritsaid, avardeid ja keermelõikureid. 3) höövelpinkidel:
Materjal: Fe360/S235JO(madala süsinikusisaldusega konstruktsiooniteras,c=0,17%) Tooriku mõõtmed: 50mm ümarteras,6m,15.5 kg/jm . Saetud 1m toorikuteks,vajaminev kogus 111tk. Automaatlaadija max. koormus 295 kg,see tähendab max 19 tk,1m saetud toorikut. Hankimine: www.Bermet.ee 3.Detaili valmistamise siiretel leitavad väärtused: 1. Lõikevõimsus treimisel (ajaühikus lõikeprotsessis laastu eraldamisel tehtav töö,kw) ap – lõikesügavus,mm fn – ettenihe,mm/p vc – lõikekiirus(lõikeriista ja töödeldava pinna omavaheline kiirus), m/min kc – erilõikejõud,N/ mm2 ɳ - masina kasutegur(oma arvutustes kasutan väärtust 0,8) ℜ – teriku tipuraadius,mm f n2 2. Pinnakaredus,(Ra) : Ra = · 56 ( μm ) , kus : ℜ ℜ – teriku tipuraadius,mm 3
9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemaldamine: 1. Buldooser teisaldamis kaugus 100 lõikesügavus 0,11 laotamispaksus 0,11 Ülekanne 1.k edasi 3,9 2.k edasi 6,8 3. k edasi 14,7 1. k tagasi 3,8 2. k tagasi 6,7 3. k tagasi 14,7 Sahk sahamaht 3,23 laius a 3,05
koormustele ja töötab madalatel temp. Kõvajoodisjootmist kasutatakse juhtumil, kui on nõutav liite töövõime suhteliselt kõrgetel temperatuuridel või kui jooteliidele mõjuvad suured meh koormused. Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega
töötsükleid ¨ võimaldab näiteks treimisel kasutada programmeeritud laastumurdmist (ettenihke tsüklilise muutmise teel) ¨ · võimaldab keeruka kujuga treimisel hoida konstantset lõikekiirust v (v=PI()dn, kus d - töödeldav läbimõõt, n-pöörlemissagedus) ¨ · võimaldab kasutada alalisi tsükleid soonte ning sfääriliste pindade treimise ja keermestamise kohta · kui ette anda töötlusvaru, siirde maksimaalne lubatav lõikesügavus ja töötlusrežiimid, annab arvuti automaatselt käsu kogu töötlusvaru eemaldamiseks järgnevate siiretega · võimaldab automaatset instrumendivahetust: instrumendivahetuse ajakulu on minimaalne · võimaldab eelhäälestusega instrumentide kasutamist: häälestamise ajakulu on minimaalne · minimiseerib nõudeid pingioperaatori käelisele osavusele, mille saavutamiseks käsijuhtimisega tööpinkidel kuluks aastaid, s
Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45. Treitera põhielemendid lõikeprotsessi
Astmenäitaja mc: 0,25 [9] 8 6. VALEMID Lõikevõimsuse Pc arvutamiseks on kasutuses valem [5, lk: 338]: 𝑎𝑝 × 𝑓𝑛 × 𝑉𝑐 × 𝑘𝑐 𝑃𝑐 = → (𝑘𝑊) 60 × 103 × 𝜂 ap = lõikesügavus, mm fn = ettenihe, mm / p Vc = lõikekiirus, m / min kc = erilõikejõud, N / mm2 η = masina kasutegur (arvutustes 0,8) Erilõikejõud kc teisendamine siiretel kasutatavale režiimile [8]: 𝑚𝑐 0,4 𝑘𝑐 = 𝑘𝑐0,4 × ( ) × 𝐾𝑍 → (𝑁/𝑚𝑚2 )
Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis v=Dn m/min, kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1 Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud. Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. 12. Treipingid. Spindlisõlmed Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise aluseks võetakse töötlemismeetod , mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi.
kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, - MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. - Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A Välistreimisel t= (D-d)/2 mm - Keevitus pinge Uc- 16- 40 V 4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st - Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus.
Seisa saest ühel pool nii, et lõige jääb sinust paremale. Kui sa lõikad ülevalt poolt, siis saag surub ennast ise vastu puud. See on ohutum ja lihtsam, kui lõigata altpoolt. · Lõigates puutüve altpoolt liigub saag sinu poole. · Hoia esikäepidemest tugevalt kinni, nii et pöial oleks ümber pideme. · Oma ohutuse tagamiseks hoia saagi nii lähedal puutüvele, kui vähegi võimalik. Ülespoole pingul puutüvi Esimene samm Alusta puutüve lõikamist altpoolt üles kuni lõikesügavus ulatub 1/3 diameetrist ning puu hakkab pitsitama juhtplaati. Teine samm Jätka lõikamist puutüve ülemiselt poolelt. Ürita viia kaks lõiget kokku. Kui palk on jämedam kui juhtplaadi pikkus: Alusta lõikamist sinust teisele poole jäävast puutüve küljest. Tõmba saagi enda poole ja jätka lõikamist ülalt alla. Siis lõika alt poolt. Kui palk on vastu maad, suru saag läbi palgi alumise külje ning lõpeta lõige pealtpoolt. Palk pingega küljelt
-1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t = (D-d)/2, mm. 34. Revolvertreipink Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revolverpea igasse pesasse seeb kinnitada erinevaid lõikeriistu. Lõikeriista vahetus toimub kiiresti revolverpead pöörates. Lõikurid, mis saavad pikkiettenihkega, kinnitatakse revolverpea pesadesse
Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550. Puuri geomeetria on esitatud joonisel 124. Lõikeprotsessi elemendid: a puurimisel; b avardamisel joon. 125 Lõikeprotsess puurimisel. Puurimisel eristatakse järgmisi parameetreid: lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, laastu paksus ja laius (joon. 125). Lõikekiiruseks nimetatakse lõikeriista lõikeserva suhtelist paiknemist töödeldava materjali suhtes ühes ajaühikus. Puurimisel võetakse lõikekiiruse määramiseks lõikeserva punkt puuri välisel läbimõõdul ja arvutatakse järgmise valemiga: Dn v= m / min 1000 D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis
annaabi.ee 
