Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada.
Tagajärjed: eestlased said lüüa Lüüasaamise põhjused: Sakslastel oli väga hea relvastus ja hea väljaõpe. Lisaks neile tuli võidelda veel Taani ja Rootsiga. Vastaseid toetas Roomakatoliku kirik. Eestlastel oli halb relvastus. Eestlastel polnud liitlasi. Piiskop Albert- Tal oli kindel eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik,mida juhuks piiskop. 1201a alustas ta Riia linna ehitamist,kuhu viis üle piiskopkonna keskuse.Hakkas maid läänistama ja looma sõjameeste-vasallide kihti. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa-Mõõgavendade ordu.Oma oskuste poolest kujunesid nad ristisõdijate väe tuumikuks. ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Ümera lahing-1210 Madisepäeva lahing-1217 21sept Taanlaste sõjakäik Tallinna alla-15.juuni 1219. Linnad eestis: Tallinn, Narva, Tartu, Rakvere Hansa Liit-13.17
Mõis ja talu Aleksandra Popova 10B Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. 17. ja 18. sajandil oli Eestis alal umbes 1000 mõisat. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisa. Teiste suurema mõisate rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid. Eramõis Kroonumõis Kirikumõis 18.sajandil tõusis olulisele kohale viinapõletamine.
vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Juba varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik ehk juriidiline seisund
3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine.
kulul senjööri sõjaväes teenima, kui senjöör teda kauemaks vajas pidi ta selle eest tasuma. Vasallil-oli õigus ja kohustus nõu anda oodati toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul Feodaalsuhted kujunesid keeruliseks- senjöörid ei saanud vasallide ustavuses kindlad olla. läänimehed hakkasid nende käsutusse antuid maid edasi läänistama. Ülekohustele senjööridele oli õigus vasallil ka vastuhakata. Vasallid rikkusid truudusvannet. Läänid olid antud vasallidele ainult kasutamiseks, hakati neid ajapikku isalt pojale pärandama. Läänidest said perekonna pärusvarandused. Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kunanigavõimu.
Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. v Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. v Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. v Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks. v Riigimõisates valitses foogt, kes oli ühtlasi talurahva kohtunik ja maksukoguja. v Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik. v Nagu Poola aladel, oli ka PõhjaEestis talupoja elu eramaadel
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket
vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud. Kuigi talupojad olid sunnismaised ja nende elukvaliteet oli madal,siis oli neil vähemalt kindlustunne, et neil on alati tööd ja koht, kus elada ning samas vähenes ka orjade osatähtsus. Kuigi feodaalkorra juures leidub palju tugevusi, siis tegelikkuses kujunesid feodaalsuhted sageli küllaltki keeruliseks. Tihti hakkasid läänimehed oma maid omakorda edasi läänistama. Siit tuleb ka lause: ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Seega, senjööril puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle. Tuli ka ette, et feodaalid võtsid maid lääniks erinevatelt senjööridelt ja olid seega mitme senjööri vasallid. Vasallid rikkusid ka truudusevannet. Samuti muutus aja jooksul tavaks pärandada maavaldusi isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta
kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopkonna keskuse; Ø Hakkas läänistama juba vallutatud alasid; Ø 1202. asutati Mõõgavendade ordu (alaliselt kohal viibiv eliitväeosa); Ø Juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Taanlaste retk Saaremaale 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale Hakkas seal ehitama linnust kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest
3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3. Hakkas maid läänistama luues kohaliku sõjameeste-vasallide kihi 4. Rajas Mõõgavendade Ordu Muistne vabadusvõitlus: 1. Ristisõda Ugandi ja Sakala maakonnas 2. Ugandi ja Sakala kaitsesid end vapralt, eneseusku suurendas võidetud Ümera lahing 3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga
maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti
Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste poole Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 - 1227 Ajasuhted: 1208- jõuti Eesti pinnale 1210- Ümera lahing lõppes eestlaste võiduga 1212-vaherahu kolmeks aastaks
Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks. Karl Martelli suurimaks saavutuseks oli araablaste edasitungi peatamine Euroopas. Hispaaniast Galliasse tunginud araablased purustati 732.a Poitiers` lahingus Loire`i jõe kallastel. Tema valitsemisajal pandi alus kogu keskaega iseloomustavale feodaalkorraldusele. Hästi varustatud raskerelvastuses ratsaväe muretsemiseks hakati läänistama elukutselistele sõjameestele lääne (e feoode) koos talupoegadega. Nendelt kogutavate koormiste eest pidid sõjamehed (läänimehed e feodaalid) muretsema korraliku ratsahobuse koos vajaliku sõjavarustusega. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741-768) tugevdas sidemeid paavstiga, kes vajas tuge Itaalias võimutsevate germaani hõimu langobardide vastu ning oli usuasjades läinud tülli Bütsantsi keisriga. Vastavalt sõlmitud
Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk
· Ristisõda sai hoosisse Alberti Üksküla piiskopiks pühitsemisega. · Alberiti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. · Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale. · Albertil oli laiel haare, kui ta eelkäijatel : 1. 1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 2. Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste- vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama. 3. 1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade ordu) . Mõõgavennad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks(spartalik elukorraldus, religioossne motiveeritus, tugev distsipliin) . 4. Ordu allutati küll piiskopile, kuida kujunes Riia piiskopiole ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste alistumine · Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid.
Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed. Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus
alles Mõõgavendade ordust liideti Saksa ordule juurde(lisas kõvasti tugevust) ja hakati kutsuma Saksa ordu Liivimaa haruks ehk Liivi orduks. Millal sõlmiti Stensby leping, kelle vahel, milles kokku lepiti? Leping sülmiti aastal 1238. Stensby lepingu sisu oli sellest, et paavsti nõudmisel pidi Liivi ordu tagastama Taani kuningale vallutatud alad(Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa). Kes ja miks hakkasi maid läänistama? Maid läänistasid maahärrad, kes jagasid neid sõjaväeteenistuses teeninud läänimeestele, et saada endale sõjavägi kaitseks. Näiteks Taani kunn, Saare-Lääne ja Tartu piiskop. Mis jäi talupoegade elus endiseks: 1)Isiklik vabadus. 2)Õigus pärilikule maakasvatusele. Mis muutus talupoegade olukorras: 1)Pidid hakkama maksma koormisi. 2)Avanes suurem turg ja toomine. 3)Vabade meeste õigus ja kohustus: sõjateenistus.
1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks. Alberti eesmärk : Rajada liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Kogumaa pühendamine Neitsi Maarjale. Albertil oli laiem haare, kui ta eelkäijatel : · 1201 alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. · Vallutatud alade säilitamiseks püüdis luua kohalike sõjameeste- vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama. · 1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade ordu) · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) 1201 Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn, mis rajati vallutuste tugipunktiks ja piiskopi eluasemeks. · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) Liivlaste ning eestlaste alistamise tõhustamiseks rajas 1202. aastal Toreida
sajandil Frangi riigi ühtsus kadus, sest riik langes lakkamatutesse kodusõdadesse, mille põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte. Majordoomus Karl Martelli (,,Haamer") ametiajal (714 741 a) pandi seisma araablaste pealetung Poitiers` lahingus (732 a) ja hakati sõjaväe tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks
lakkamatutesse kodusõdadesse, mille põhjuseks oli frankide valitsejate komme jagada riik surres oma poegade vahel ära. Kuningavõim Frangi riigis aja jooksul nõrgenes ning reaalne võimutäius koondus kuninga kojaülemate majordoomuste kätte. Majordoomus Karl Martelli (,,Haamer") ametiajal (714 741 a) pandi seisma araablaste pealetung Poitiers` lahingus (732 a) ja hakati sõjaväe tugevdamiseks läänistama ustavatele sõjameestele maid, pannes sellega aluse keskajale omasele feodaalkorrale. Karl Martelli poeg Pippin Lühike (valitses 741 768 a) sõlmis liidusuhted Rooma paavstiga. Pippin Lühike toetas paavsti võitluses Itaalias valitsenud langobardide vastu ja kinkis Rooma linna ning selle ümbruse paavstile, kuhu tekkis 756 a Kirikuriik. Vastutasuks kroonis paavst 751 a senise majordoomuse Pippini frankide kuningaks
Sai paavstilt volituse ristisõja korrlaldamiseks, et liivlased jõuga alistuma panna. Riia all toimus lahing, kus Berthold hukkus. 3. Theoderick- Meinhardi tähtsaim abiline ja hiljem Eestimaa piiskop. Mõõgavendade ordu loomise initsiaator. 4. Albert- Üksküla piiskop alates 1199 aastast. Tal oli märgatavalt laiem haare kui tema eelkäijatel. Hakkas ehitama Riia linna, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. Hakkas ka maid läänistama. 5. Valdemar II- Taani kuningas, kes tuli laevastikuga Rävalasse ja ka tema eesmärk oli eestlased ristiusustada ja kehtestada siin Taani võim. 6. Kaupo-Liivlaste vanem. Hukkus Madisepäeva lahingus 7. Lembitu- Sakala vanem. Koondas vägesid Madisepäeva lahinguks, kus ta hukkus. 8. Johan I- Rootsi kuningas, kes vallutas Lihula linnuse. 9. Vjatsko- Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartut. 10. Henrik- kroonik ja Saksa preester. Tegutses Põhja-Läti aladel.
Rootsi krooni maid seati majandama ja haldama kroonumõisad (Padise, Keila, Harku jt). Paljud teenistuseta jäänud ordu liikmed ning mõisatest ilma jäänud aadlikud moodustasid ratsasalkasid, pakkudes oma teeneid erinevatele sõdivatele pooltele. Rootsi poole tuli aga üle Vene ohvitsere, kellele tasuti maavaldustega - nii sai alguse mitme vene või tatari nimega aadlisuguvõsa ajalugu Eestis (Baranoff jt). Sõjaliste ja poliitiliste teenete eest hakkasid Rootsi kuningad üha enam maid läänistama, mille tulemuseks oli mõisate arvu kiire kasv ning ka feodaalse surve tugevnemine 17. sajandil. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/ http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_liivisoda_1
Kui see oleks püsima jäänud, oleks Eesti võinud, kohalikku päritolu ülikute juhtimisel, saada omale oluliselt iseseisvama riigi kui seda tunneb praegune ajalugu. Paraku lahkus Wilhelm Eestist ning juba 1226. aasta mais vallutas Tartu piiskopi vasall Johannes Dolenist ühe Virumaa linnuse (võibolla Tarvanpe e. Rakvere). Taanlased omakorda asusid rüüstama Ridalat. Wilhelmi poolt määratud asevalitseja magister Johannes pidi sõjalise jõu suurendamiseks läänistama osa maid sakslastest vasallidele, kes hakkasid aga vägivallatsema. Tulemuseks oli järvalaste ning virulaste vastuhakk. Taanlased sekkusid omakorda, Johannesel tuli sakslasi veelgi juurde kutsuda ning eestlaste vastuhakk suruti maha. 1227. aasta suvel piirasid sakslased Tallinnat ning sundisid taanlased alistuma. Tallinn, koos Revala, Harju, Järva ja Viruga, läks Mõõgavendade ordule. Viru vasallide lugu aga sellega veel päriselt ei lõppenud. Võimuvõitlus kestis edasi ning veel 1233
Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses alati kindlad olla. Palju vasallid hakkasid nende käsutuses olevaid maidomakorda läänistama. Senjööril ei olnud õigust oma vasalli vasalle käsutada. Pealegi võtsid paljud vasallid maid lääniks erinevatelt senjööridelt, kui siis senjöörid omavahel tülli läksid tekkis küsimus, millisele senjöörile peab kuuletuma mitme mehe vasall. Tuli ka ette et vasallid rikkusid truudusvannet ja keeldusid senjöörile allumast. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandada neid isalt pojale
Chlodovechi poolt. 6. saj. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul. Riigi killustumine 7. saj.: Neustria, Austraasia, Akvitaania. Riigi taasühendamine 7. saj. Lõpul (687) majordoomuse Pippin Keskmine poolt. Valitseva Merovingide dünastia hääbumine. De facto valitsesid riiki karolingidest majordoomused. Karl Martell (714 – 741) tõrjus tagasi araablaste kallaletungi 732. Poitiers' lahingus. Karl Martell kujundas välja frangi ratsaväe, hakates vasallidele maid läänistama. Võib väita, et Karl Martell pani alguse keskaegsele feodaalkorrale. Martelli poeg Pippin Lühike (741 – 768) tugevad Frangi kuningate ja Rooma paavsti liitu seoses Itaalia keskosa andmisega paavsti ilmaliku võimu alla 754. Pippin kuulutati kuningaks 751. Sellega sai alguse paavsti ilmalik võim Itaalias. Pippini järglane oli Karl Suur (768 – 814). Karl Suurest sai ideaalse kuninga prototüüp. Ta muutus peaaegu kogu Kr läänemaailma valitsejaks (v.a Britannia)
Hiljem arvatakse Frangi riigi lagunemise üheks põhjuseks feodaalseisuste kaootilist arengut. o Vasalli kohustused senjööri ees: senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma 40 päeva aastas pidi omal kulul senjööri sõjaväes teenima anda senjöörile nõu ja tegema kingitusi truudusevanne o Senjööri kohustused vasalli ees: kaitsta vasalli vasallile maad läänistama teenistuse eest o Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne: - Vasallidel oli võimalik saada endale maatükk ja maja elamiseks. - Vasall oli kasulik senjöörile ja senjöör vasallile. Negatiivne: - Vasallid sõltusid palju senjöörist, nende elu oli senjööri kätes
haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Viikingid jõudsid Islandile, Põhja-Ameerikasse, Gröönimaale, Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt, korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. Läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema. UNGARLASED: 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega- kohalike avaaride, sllavlastega
Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pärast Jüriöö ülestõusu Kuressaare ordu valdused e orduriik loodi 1237. a; Liivimaal oli tähtsaim ordumeister, kes allus Preisimaal olevale kõrgmeistrile, kiriklikult pidi alluma Riia piiskopile; ordu keskused: alguses Riias, siis Võnnus; orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks ordurüütleid oli kolm kategooriat: rüütel, pool ja preestervennad Talurahva õiguslik olukord: eestlaste maavaldus jäi põhiosas püsima; kuigi maid hakati läänistama juba vallutuse käigus, ei asunud vasallid maale elama, vaid piirdusid perioodilise maksude kogumisega eestlaste alistumine toimus lepingutega, eestlastele pandi kohustused, kuid jäid püsima ka õigused kohtumõistmine toimus kohaliku tavaõiguse alusel, kuid läks feodaalide kätte ja et feodaal teaks tavaõigust, olid loodud õigusleidjate e hirsnikude institutsioon eri Eesti piirkondades olid õiguslikud tingimused erinevad ja saarlased olid pikka aega üsna
varaseim võimalik vermimisaeg. Brakteaadid - ainult ühelt poolt vermitud õhukesed hõberahad Areng Varaseim Lüüdias 7. saj eKr, elektronist Vana-Kreeekas - tavalisim drahm (4,36 g) Roomas vasekangid, siis suured rasked assid, mis ajapikku muutusid kergemaks. 3. saj - denaarid. Caesarist peale valitsejate portreed. Araabia kullast dinaar ja hõbedast dirhem ning vaskmünt follis. 7.-10. saj Kuufa mündid. Karolingidel kuulus müntimisõigus ainult keisrlile, varsti hakati seda läänistama, eelkõige vaimulikele isandatele. 16. saj algul oli Euroopa väärismetallivaeguses, kuldkuldnaid hakati valmistama hõbedast, suure maardla järgi Põhja-Böömimaal said nad nimeks Joachimstaler e. taaler (dollar), jäi maailma tähtsaimaks kaubandusmündiks 19. sajandini. 16. saj. teiset poolest lisandub Atlandi ookeani tagne hõbe. 16. saj tuli mündimetallina käibesse ka vask (Hisp, Madalmaad, pidevalt Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1624). 1644 plaatmündid - 10 taalrit = 19,7 kg. 1660
võiduristimine. Ristimine juriidiline akt, kes ristib sellele alistutakse. 1186 Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks. Segebergi gäng oli tegutsenud slaavlastega. Järgmine piiskop 1196 Berthold. Ristiretke põhjendus apostaas – usutaganemine. Õigustatud on apostaasia vastane võitlus. Liivlased, kes olid vabatahtlikult usu vastu võtnud taganesid usust > võitlus õigustatud. Ristiretk hooajaline – talveks mindi koju. Kuna see ei toiminud, hakkas Albert läänistama ning tekkis püsiv sõjavägi. Aga see maa tuli enne ju vallutada. Teine võimalus: asutada sõjaline rüütliordu. Theoderich rajas fratrer militie Christi (mõõgavennad). Selline ordu üsna tavaline Euroopas. Välisjõududest sai toetude kellele? Taani kunn seotud muude võitlustega. 1207 sai toetuse Saksa kunnilt Philippilt, kes tapeti 1208. Seejärel aga Otto IV, kelle positsioon ei olnud kindel. Niisiis toetus kasin. Suhetes piiskopi ja ordu vahel saab pea ordu valitsevaks
(Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega
pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.
elada ta võimaldas. Vasalliteet kahe inimese vaheline suhe. "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." kui senjöör kutsus vasalli sõjakäigule, siis ta võis oma vasallid kaasa võtta aga ei olnud selleks kohustatud. Immuniteet vabastamine kõrgema kohtuvõimu alla. Vasalli talupojad talupojakohtusse, mitte senjöörikohtusse. Lään kõigepealt päritavaks Prantsusmaal. Senjöör peab vabaks jäänud lääni uuesti läänistama. Kui vasall suri ja järgi jäi tütar, võttis kuningas ta eeskoste alla ja sai tulu varalt/maalt enesele kuni mehelepanekuni. Lään muutub ajapikku jagatavaks. Vasalli vanim poeg rüütliks, noorim vaimulikuks. Kui sõjameestest vendi mitu, võidi lään neile pärandada UNA MANU põhiselt st valdati koos, kui keegi suri, siis tema osa jagati ülejäänute vahel ära. Ühele isikule eriläänid, nii võis isa anda kaasavaraks ühe lääni, pärandada lastele erinevaid lääne.
oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud saavad riigiametid muutuvad riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, täielik immuntieet (vabahärrast kirikufoogtil ka kohtuvõim), mille eest peavad piiskopod tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust saab Saksamaa ühtsuse tagaja. Tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii lääni tulud. Ottode Reichskirche oli investituuritüli põhjuseks. Ottode renessanss tugevama keskvõimuga keisrid (kolm Ottot) üritasid taastada antiigiaegset kunsti ja kultuuri. Uuenduste periood nii maaharimises, toitumises (oa, läätsede ja herne kasvatamise algus) kui ka kaubanduses. 3Ottot-taastadaantiigikunstikultuuri-maaharimine-toit-kaubandus Franki ehk Saali dünastia valitses Saksa-Roomat 1024-1125. Nende ajal oli keskaegse
Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. 20 PÕHJA-EESTI ROOTSI KOOSSEISUS Erinevalt Poola alast oli Põhja-Eestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi kuningavõimu oma territooriume aadlikele läänistama ning 1620. aastaks oli juba 4/5 maast mõisnike käes. Kõrgeimaks võimuks oli kuningat esindav kuberner. Maa oli jagatud seitsmeks linnuselääniks. Riigimõisates valitses foogt, kes oli ühtlasi talurahva kohtunik ja maksukoguja. Peamiseks maksuks oli algul kümnis, hiljem viljamaks. Eramõisates juhtis kogu elu mõisnik. Nagu Poola aladel, oli ka Põhja- Eestis talupoja elu eramaadel raskem kui riigimaadel. Aadli omavalitsust nimetati rüütelkonnaks. Kord
tööd. Vabad talupojad - Vabad talupojad moodustasid väikese osa talurahvast. Balthasar Russow kirjutas, et vabad talupojad olevat nende päriselanike järeltulijad, kes olid püsivalt truud sakslastele ja ei võtnud osa ülestõusudest." Siin kohas tuleb eristada vabatalupojad ja maavabad talupojad. H. Bosse arust on jaotuse aluseks läänikiri, mis on olemas maavabadel, kuid vabatalupoegadel puudub. 14. sajandi algusest peale hakkasid maa uued isandad läänistama maid alama lääniõiguse alusel. Väikelääne jagati eesti ülikate järglastele (sõjalise jõu saamiseks, enamasti seda vajasid piiskopkonnad ja Taani alad). Vabatalupojad ostsid kas kõik või osa adratalupoja kohustusi - teokohustus, loonusandamid, rahamaksu eest välja ostnud. Vabatalupoegadest võis saada adratalupoeg. Vabatalupoegade seas olid möldrid, kõrtsmikud, sepad. Maavaba talupoegade kohustuseks oli: sõja- ja käskjalateenistus, pidama ühte sõjaratsut
annaabi.ee 
