Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourgi Suurhertsogiriik Luxembourg on väikeriik Kesk Euroopas. Pealinn on Luksemburg. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Tal puudub väljapääs merele, kui ta asub Pétrusse'i ja Alzette'i jõe ühinemiskohas. Esmakordselt mainitakse Luxembourgi 963. aastal. 1244. aastal sai linnaõigused. 1354. aastast on Luksemburgi hertsogiriigi keskus. Kuulub ELi alates 1957. aastast. 2007.aastal sai Luxemburg ELi kultuuripealinna staatuse. Luxembourgis asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Parlamendi sekretariaat ja Eurostat. Vanalinn kuulub 1994. aastast
Eesti arengutaseme võrdelmine Venemaa ja Luxembourgiga Joonis 1. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi inimarenguindeksi võrdlus. Riikide koht IAI järjestuses. Eesti Luxembourg Venemaa 34 25 66 IAI arengutrend Kõigil kolmel riigil on IAI kasvanud jõudsalt aastatel 1995 2006. Joonis 2. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrdlus. (US$) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2005. Eesti Venemaa Luxembourg 60 83 2 SKT/in arengutrend Luxembourgil on SKT/in kõrgem kui Eestil ja Venemaal. Joonis 3. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sissetulekuindeksi võrdlus. Eesti Luxembourg Venemaa
muud 5,2%. Haldusjaotus Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon. Haldusjaotus Diekirchi ringkond › Clervaux' kanton (2) › Diekirchi kanton (3) › Redange'i kanton (9) › Viandeni kanton (11) › Wiltzi kanton (12) Grevenmacheri ringkond › Echternachi kanton (4) › Grevenmacheri kanton (6) › Remichi kanton (10) Luxembourgi ringkond › Capelleni kanton (1) › Esch-sur-Alzette'i kanton (5) › Luxembourgi kanton (7) › Merschi kanton (8) Vaatamisväärsused LUXEMBURGI VANALINN Iidvanad ja õdusad Väga kitsad Munakivi teed On pungil kohvikutest ja erinevatest ööklubidest , mis asuvad kohvikute all (maa all ) Notre-dame katedraal Casemates du bock linnus Mudam muuseum Gelle fra mälestusmärk Alzette jõgi National Museum of Natural History
Luksemburgi platoo, kus asub pealinn, on suur tasane liivakivi moodustis. Riigi idaosas paiknevat nn Väikest Sveitsi iseloomustab ebatasane maastik ning tihedad metsad. Madalaim piirkond Moseli jõe orus kulgeb piki riigi kagupiiri. Riigi madalaim punkt (132 m merepinnast) on kahe suure jõe (Mosel ja Sauer) ühinemiskohas. Riigi tööstuspiirkond (,,Punane Maa") asub riigi lõuna- ja edelaosas ning seal paiknevad mitmed Luksemburgi suuremad linnad. Loe lisa: Luxembourgi Eesti seltsi kodulehelt: http://www.les.lu/?id=10338 Wikipediast Ja kõige parem, mine ise kohale.
See keskus näeb üsna omapärane välja, sest selle küljes on igasugused erivärvilise torud. Kohe keskuse kõrval on Stravinski purskkaev, kus olid kirevavärvilised iseäralikud kujud. Pompidou keskus ehitati kunagise Prantsuse presidendi Georges Pompidou idee järgi. Keskuse ümber esines mitmeid tänavamuusikuid ja seal maalisid ka tänavakunstnikud. Kolmas päev Pariisis Hommikul me lahkusime hotellist 10 paiku. Me läksime metrooga Luxembourgi aia lähistel asuvasse lasteparki. Seal mina ja Illimar lõbutsesime umbes tund aega koos teiste lastega igasugu atraktsioonidel. Sealt läksime edasi Luxembourgi aeda. Pargis oli palju uhkeid lillepeenraid ja skulptuure. Lõuna paiku läksime ühte üpris suurde kaubanduskeskusesse poodlema. Selle kaubanduskeskuse nimi oli BHV Rivoli. Ma vaatasin ringi põhiliselt 4. korrusel mänguasja- ja lasteriiete osakonnas. Tagasi minnes ostsime me täanavamüüjalt tee peale topsi praetud kastaneid
välismaalased. Kõige suurema kogukonna moodustavad portugallased (16,2%), prantslased (5,8%) ja itaallased (3,9%). 83% riigi rahvastikust elab linnades. 79 linnas on inimesi rohkem kui 1000, neljas neist on inimesi üle 10 000. Need linnad on Luxembourg (76 400 in.), Esch- sur-Alzette (27 100 in.), Dudelange (17 300 in.), Differdange (10 200 in.). Kõik neli linna asuvad riigi lõunapoolel. Esch-sur-Alzette, Dudelange ja Differdange asuvad riigi edelaosas. Kõige tihedamini on asustatud Luxembourgi ümbrus ja riigi edelaosa, mis on suurim terasetootmise piirkond riigis. Kõige väiksem rahvastiku tihedus on riigi põhjaosas, kus asub Ardennide mäestik (vt Joonis 2) . Luksmburgi keskmine rahvastiku tihedus on 166 inimest ruutkilomeetri kohta. Naaberriikide rahvastikude tihedused on: Prantsusmaa 109 inimest ruutkilomeetri kohta, Saksamaa 230 inimest ruutkilomeetri kohta, Belgia 333 inimest ruutkilomeetri kohta. Joonis 2. Rahvastiku tiheduse kaart.
" Ja ometi sai Jaan Koortist Pupastvere külast tuntud kunstnik. Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Koort on loonud hauamonumente. Kuulasim neist Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus,
Lääne- Euroopa Joonia 6. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Must Ühendatud Kuningriik London Aasovi 7. Iiri Vabariik Dublin Marmara 8. Prantsuse V Pariis 9. Saksamaa LV Berliin Väinad 10. Hollandi K Amsterdam Bosporuse 11. Belgia K Brüssel Dardanellid 12. Luxembourgi Suurhertsogiriik Gibraltari Taani Luxembourg-Ville Inglise kanal ehk La Manche´i väin 13. Sveitsi konföderatsioon Bern 14. Austria V Viin (Wien) Poolsaared 15. Liechtensteini Vü Vaduz Skandinaavia Ida- ja Vahe-Euroopa Koola 16. Eesti V Tallinn Jüüti
selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut lintsiti. Kuningaõukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on revolutsioon. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Rahvuskonvendilt. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid Luxembourgi palees, hiljem Temple'is. 21. septembril 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. 16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: "Monsieur, ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Antoinette hukati. Tema pead näidati hõiskavale rahvale.
Neljas tase Viies tase vaated linnale, orule, viaduktidele ja kindlusemüüridele Luksemburgi vaatamisväärsused : " LAMMASTE MARSS " PILT Luxembourg skulptori Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Will Lofty sümboolne Teine tase monument Kolmas tase Asub Luxembourgi Neljas tase Viies tase peatänaval Grand rue`l Luksemburgi Vaatamisväärsused: LUKSEMBURGI VANALINN PILT Iidvanad ja õdusad üli kitsad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimise Teine tase Munakivi teed Kolmas tase
Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja Luksemburg saksa ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! Pealinn: Luksemburg (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli u. 15,300 USD) Üldpindala: 2 586 km² Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast Rahva...
Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu tagamine 1960 EFTA e Euroopa Vabakaubanduspiirkonna konventsioon. Eemärgiks on heaolu suurendamine majandusliku koostöö kaudu ja raamistiku loomine kaubavahetuse liberaliseerimiseks 1966 Luxembourgi kompromiss. Andis liikmesriikidele vetoõiguse. Kompromissiks oli ühehäälsuse säilitamine riiklikult olulistes küsimustes. 1985 Ühtne Euroopa Akt. Eesmärgiks ühisturu reform ja protseduurilise reformi läbiviimine. Reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühte turu ettevalmistamisel. 1993/93 Euroopa Liidu leping. Maastrichti leping. Eesmärgiks ettevalmistada Euroopa
Suurbritannia: 1. Liitlaste rahaline toetamine. 2. Sooviti tükeldada Türgi ja Mesopotaamia endale saada. Venemaa: 1. Sõdimine kahel rindel. (Saksamaa ja Austria-Ungariga) Türgi: 1. Taastada mõjuvõim Balkanil Austria-Ungari: 1. Venemaa ja Serbiaga sõda. 2. Kehtestada oma võim Balkanil. Sõja käik 29. juuli Nikolai II kuulutas välja mobilisatsiooni. 1. august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. 2. august Saksamaa okupeeris Luxembourgi. 3. august Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. 4. august Suurbritannia kuulutas Saksamaale sõja. 21. august Saksamaa okupeeris Belgia. 21. 25. August Piirilahing Sakslased jõudsid Pariisi. Jacques Jaffre koondas vägesid, otsustas sakslastele anda vastulöögi. 5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29
samastumisele ja seotuse tundele selliste kollektiivsete omadustega nagu etniline või geograafiline päritolu, kellel on ühised sümbolisüsteemid, väärtused, veendumused ja käitumisnormid. Kultuurilise identiteedi kujunemine on pidev ja dünaamiline protsess, mille käigus võib kultuurilise identiteedi elementide või tahkude üle lõpmatus ja avatud tegevuses kogu elu jooksul läbi rääkida ja läbi rääkida. - Palun kirjeldage, miks Luxembourgi keel mängib nii olulist rolli. Kuidas tunnetate eesti keele rolli, on oluline või hoopis ei ole identiteedi kujunemisel? Kas eesti keel võiks teie arvates kunagi hääbuda? Luksemburgi keel sai tugevaks identiteedimärgiks pärast Teist maailmasõda, mille käigus koguti teavet emakeele ja etnilise rühma kohta. Keel määratleb tõelise luksemburgi päritolu ning isegi põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et see oleks kurb, kui keel kaoks.
mänginud, mille d'Artagnanile kinkis hertsog. Ka teiste musketäridega oli sama lugu, hobused olid müüdu, ainult sadulad olid alles. Pariisis pidid kõik endale varustuse leidma. Porthos kasutas oma tutvusi advokaadiemandaga, kelle käest ta tahtis raha saada. Sel ajal kui Porthos püüdis emandat ümber sõrme keerata, järgnes d'Artagnan mileedile. Ta tutvus mileedi venna lord Winteriga ja mileedi endaga isiklikumalt. Lord Winter kutsus d'Artagnani Luxembourgi lossi juurde, pidi toimuma võitlus. Lord sai noorhärraga sõpradeks ja kutsus oma lossi lõunasöögile. D'Artagnan sai mileediga headeks sõpradeks. Iga kord kui ta lahkus lossist kohtas ta ka mileedi toatüdrukut Kettyt, kas trepil, vói lossi ukse ja mileedi toas. Ketty avaldas oma saladuse, et talle meeldib noormees ja mileedi ainult teeskleb ja talle meeldib hoopis krahv de Wardes. Ning tahab hoopis d'Artagnanile kätte maksta.. Iga kord kui kiri de Wardesile läks, andis
tagada rahvusvaheliste ürituste, sealhulgas tähtsate spordivõistluste turvalisus. - Meetmete tulemuslikkuse hindamiseks on välja töötatud hindamismehhanismid. Näiteks vastastikune hindamine terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse alla, mis on aidanud kaasa vastastikuse usalduse suurenemisele. 9 4.5 Näiteid koostööst Ühised politsei- ja tollikeskused, nagu Luxembourgi politsei- ja tollikoostöö keskus, mis toetab tõhusat operatiivkoostööd Belgia, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa politsei-, sandarmeeria (sõjaväeline politseiüksus, mis teostab seadusjärelevalvet tsiviilelanikkonna seas ning täidab ka sõjaväepolitsei ülesandeid) - ja tolliasutuste vahel. Salzburgi foorum, kus osalevad Austria, Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola,
ja vangi langenutena 1434 meest d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama 4. Vallutused 1939. aasta september 1941. aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi · Belgia & Hollandi linna (1939. a 1940. a) · Luxembourgi · okupeeris Eesti, Läti, Leedu, · 2/3 Prantsusmaast Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina · abistas Itaaliat Kreeka ja Jugoslaavia vallutamisel 5. Millised Prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne'i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? 22. juuni 1940 - 2/3 riigist läks Saksamaa alla, ülejäänud (1/3) Saksa-sõbraliku valitsuse alla. Kust juhiti prantsuse vastupanuliikumist? - Inglismaalt 6
- Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal
- Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal
- Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal
- Euroopa Investeerimispanga loomine - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 10. EMÜ institutsioonid Institutsionaalse struktuuri loomine * Euroopa Komisjon (European Commission) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) * Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss 1966 Luxembourgi kompromiss EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal
Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati
tõttu. Kaotanud kontrolli sündmuste üle, üritas kuninglik perekond 21. juunil 1791 põgeneda välismaale, kuid tabati, viidi Pariisi tagasi ja hoiti sellest ajast peale valve all, sisuliselt koduarestis. Kuningas eemaldati riigiasjadest kuni 14. septembrini. 10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna residentsi Tuileries'd ja Louis XVI oli sunnitud koos perekonnaga Rahvuskonvendi kaitset otsima. Alates 13. augustist loeti tema ja ta perekond ametlikult vangideks (algul Luxembourgi palees, seejärel Temple'is) ja 21. septembril 1792 kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Louis XVI ja Marie-Antoinette mõisteti riigireetmises süüdi ning nad giljotineeriti 1793. aastal.Neid süüdistati Prantsusmaa hävingus. Kuninga ja kuninganna hukkamine 1792.aasta augustis vallutatigi Versailles ja võeti vangi kuningas oma perega. Louis XVI-st sai kodanik nimega Louis Capet. Sellega oli kuningavõim Prantsusmaal kukutatud. 1793
Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja koordineerimine. 1.3. Ühtne Euroopa Akt ehk Luxembourgi leping Leping sõlmiti 1985, leping jõustus 1987. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepingu eesmärgid: 1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted: Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad
; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis Saksamaa: väga saavutusi, sest riik oli killustatud ja puudusid selged tõekspidamised, puhas stiil ja tugev teoreetiline alus; oluline lossiarhit. Heidelbergi loss; spetsiifiline stiil fassaadi ülemise osa mood. Astmeliselt ahenev viil Nürnbergis Pellerhaus; oluline osa puitarhitektuuril Madalmaad: reness. jõudis Itaaliast, lossiarh. Pr.maalt, esialgu võeti üle reness. väline vorm; 16.saj. kujunes omanäoline stiil; arhitektid: K
loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Ta on teinud mitmete tuntud inimeste hauamonumente. Kuulasim neist on Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. 13
peamised motiivid * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine ECOSOC) 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne- * Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. 11. Luxembourgi kompromiss Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid 1966 Luxembourgi kompromiss maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud
tohtinud hoida. Reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine Ruhri kriis - 1903: Prantsusmaa ja Belgia, Sakslased ei suutnud maksta reparatsiooni ning seeläbi Hõivati Ruhri piirkond. Saksa okupatsioonid Eestis - Aeti venelased välja. Võeti vastu kui päästjaid. Oli vene okupatsioonist parem, kuid tapeti juute jne. Schlieffeni plaan - Sakslaste sõjaplaan mille kohaselt pidi saksamaa ründama Pariisi mitmest küljest ning tungima Prantsusmaale läbi Belgia ja Luxembourgi. Soomusrongid - Soomustatud rongid millega rünnati vaenlast riigi siseselt. Peamiselt esimeses maailmasõjas. 5 Stalingradi ja Kurski lahingud - Saksamaa kaotas mõlemad, esimene linna all teine suurim tankilahing maailmas. Sufražetid - Naisõiguslane 20. sajandi algusaastatel. Sõjakommunism - 1918-1922:talup pidid vilja riigile,toitlustamissalgad,töökohust,tööstusettev riigistati,elanikkonna varust
· Ühisturg, tolliliit, ühine põllumajanduspoliitika 10. EMÜ institutsioonid · Euroopa Komisjon (European Commission) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) · Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. · Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus
tervikkäsitlusele. Väikeste parterite asemel kasutati suuremaid, ja vähenes arvuliselt parterite arv, sümmeetria oli tähtis. Hakati kasut. pügatud vorme. Oluline oli puude ja põõsaste kõrguste versus teede pikkuse ja laiuse proportsioon. Loobuti geomeetrilisest jaotusest, kasutusele tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv ehk renessansile omane arabeskmotiiv. 6. Henri IV abikaasa Maria de Medici Pariisi ehitatud Luxembourgi palee aed 1615-1621- praegugi kuulsamaid. Arhitekt S. de Brosse. Järgis itaalia aeda, kuid tulemus oli väga prantsaslik. 7. Park Tuileries Pariisis, alustati 1560 I'Orme projekti järgi. Park rekonstrueeriti 17. saj.alguses Mollet ja Boyceau vaimus ja 1660 rekonstrueeris Le Notre, teostades jõuliselt perspektiivideed. Inglise renessansiaed · Inglise aiaga seostuvad elemendid park, aed ja muruväljak. Ka inglise aed sai itaalisat ja prantsusmaalt mõjutusi
22 23 Charlotte Corday poolt Marat’ tapmine 13. juulil 1793 ajendas Davidit looma maali „Tapetud Marat“, mis on vapustav oma lihtsuses ja kiretuses ja sellel oli tõeliselt monumentaalne kompositsioon. 16. oktoobril 1793 joonistas J. L. David Marie-Antoinette’i, kui teda vedav kaarik oli giljotiini juurde teel. 1794. aastal, mil jakobiinide revolutsioonilis-demokraatlik diktatuur kukutati ja revolutsioon lõppes, saadeti ka David mõnda aega Luxembourgi lossi vahi alla. Siis maalis ta oma ainsa maastikumaali, „Vaade Luxembourg’i aeda“.24 Pärast vabanemist määrati David elama Tournan-en-Brie lähedale. Seal jätkas David portreeloomingut ja maalis oma portreeloomingu tipuks peetavad „Pierre ja Madame Sériziati portreed“. Pariisis maalitud „Madame Recamier“ (1800) sai klassitsistlikus portreemaalise teoseks, mille kompositsiooni ja asetust hiljem väga paljud teised kunstnikud matkisid. 1799.
Eesti, Läti ja Leedu nõustusid selle lepinguga. Soomelt ei nõutud aga ainult lepingu sõlmimist, vaid ka territoriaalseid loovutusi. NSVL nõudis, et Soome liigutaks oma piiri (tahtis Karjalakannast omale saada). Soome ei nõustunud, see tõi kaasa novembrist märtsini kestva Talvesõja. 15.01.2016 PUUDU!!! Mai alguses algas sõjategevus Hollandi, Belgia, Luxembourgi ja Prantsusmaa poolt Saksamaa vastu. Prantsusmaal ei olnud motoriseeritud sõjaüksusi (tankiüksusi). Need tankid, mis Prantsusmaal olid, jagati jalaväeüksuste vahel ära. Sakslastel olid väljaõpe (et tankid ründaksid üheskoos lennuväega). Sakslased liikusid edasi kiiremini (liikusid sama kiiresti kui tankid läksid), aga prantslased liikusid nii, kuidas jalavägi liikus (aeglasemini). Sakslaste plaan: Sirbilõige. Kokkupõrke paigas paiknevad Ardennid (mäestik) ja otsustasid,
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
Keskeks riigiks oli UK. Kõik Skandinaavia maad, Austria, Iirimaa, Soome, Hispaana, Portugal erinevatel aegadel. Kõik, mis jäid raudsest eesriidest läänepoole. Kahjuks polnud konkurentsi võimeline, jäi arengust maha. Järsku leidis UK 60ndatel aastatel, et võiksid ka liituda. Kui hakkas majanduslikult maha jääma, siis arvatigi, et vaja liituda. Õnnestus aastatel 73. Charles de Gaulle oli võimult lahkunud. · 1966 Luxembourgi kompromiss: EL aastatel oli palju muresid iseka Prantsusmaaga. Seotud sellega, et Prmaa hakkas protesteerima kvalifitseeritud hääletamise vastu. Charles de Gaulle oli endiselt võimul.Selleks, et lepitada Prmaad sõlmiti selline kompromiss. Andis liitumisriikidele vetoõigusi. Kui puudutab rahvuslikke huve, siis on õigus. · 1968 Tollibarjäärid kolmandatele riikidele · 1970 Euroopa Ühenduste tuluallikad
Paljud minu ema vanused neiud tahtsid minna näiteks soomlasele mehele. Seega kujundas Soome televisioon oluliselt minu ema põlvkonna väärtusi ja maailmapilti. Vahel kuulas mu ema raadiot. Eesti raadiotest oli oluline Vikerraadio. Sealt sai kuulata uudiseid Eestist ja mujalt Nõukogude Liidust, kultuurisaateid ning muusikat. Ühtegi konkreetset programmi mu ema ei jälginud. Raadiost kuulas ta seda, mis sealt parasjagu tuli. Samuti oli vahel kuulda Radio Luxembourgi, kust lasti välismaist muusikat. Mu ema teabeväljas mängisid olulist rolli ka raamatud. Ta oli sage raamatukogu külastaja. Teda huvitasid maailmaklassika ja kriminullid. Mu ema oli väga tihe teatri- ja kinokülastaja. Teatris vaatas ta ära peaaegu kõik etendused, mida mängiti. Lavastuste kunstiline tase oli üldjuhul kõrge ja meelelahutusvormidest oli teater üks haaravamaid. Näiteks oli ülimenukas Estonias mängitav operett ,,Savoy ball".
Horvaatiast saama 28. ELi liikmesriik) Kandidaatriigid: Türgi (ühinemisläbirääkimisi alustati 3. oktoobril 2005) Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Montenegro (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Island (ühinemisläbirääkimised otsustati avada 17. juuni 2010) Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märts 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009) KUNINGRIIGID=> Holland, Belgia, Taani, Norra, Rootsi, UK + Luxembourgi Suurhertsogiriik Holland- Kuninganna Beatrix Belgia- Kuninganna Paola (Fabiola) Norra- Kuningas Harald V ja kuninganna Sonja Rootsi- Kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia VABARIIGID=> Šveitsi Konföderatsioon (ei kuulu EL’i) , Austria Läti president: Andris Berzins Leedu: Dalia Grybauskaite Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia
kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti, 32 virelaid, 18 laid, 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa).Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse. Eluaastad 1300-1377. Elu seotud peamiselt Reimsi linnaga, kus ta alates 1340 a töötas linna katedraali kanoonikuna. Alates 1323 asus Böömi kuninga Jean de Luxembourgi teenistusse, kus oli kuni tolle surmani. Peale teda teenis veel tulevast Prantsusmaa kuningat Charles V. Oli oma aja suurimaid luuletajaid, tema ilmalike laulude tekstid on ta enda loodud, tema olulisim luuleteos on värssromaan kirjades "Le Livre du Voir-Dit" ("Tõsilugu"). Muus.sse on komponeeritud aga vaid väike osa Machaut armastusluulest. Kõige keerukamas laadis on loodud tema motettid, milledest 23 on säilinud. Teda on nimetatud ka
Uue seadusandluse alusel ei mõistetud süüdi ühtegi süüdistatavat. Üks isik mõisteti süüdi inimkaubitsemise toetamise katses transportida viis Vietnami sunnitöölist, nende hulgas üks laps, Venemaalt Euroopa Liitu; kurjategijale mõisteti karistuseks kaheksa kuud vangistust. Lisaks mõisteti üks süüdistatav prostitutsiooni vahendamises süüdi kõrge profiiliga juhtumis, kus talle pandi süüks peaaegu 100 naise värbamine sunnitud prostitutsiooniks Luxembourgi ja Kreeka klubidesse; uut inimkaubanduse vastast seadust ei saanud sellele juhtumile tagantjärele rakendada. Hoolimata 89 300 USD-ga võrdses väärtuses vara konfiskeerimisest ja 7700 USD- ga võrdses summas trahvi maksmisest ei vastanud sellele inimkaubanduse vahendajale mõistetud karistus siiski juhtumi tõsidusele, sest ta kandis ainult kuus kuud eelvangistust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2012 a. inimkaubanduse vastase seaduse alusel anti kohtu alla
kõrgete suhkrutrahvidega ja asi on antud lahendada Euroopa Kohtusse Eesti Valitsuse poolt. Euroopa Kohus võib tööd teha kas täies koosseisus või vähendatud kosseisus, kusjuures oma otsused teeb ta kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Kontrollikoda (endine Audiitorkogu). Kontrollikoja eelkäijaks oli Audiitorkogu, mis moodustati 1975.a. Luxembourgi lepinguga. Praktilist tööd alustas Audiitorkogu 25. oktoobril 1977.aastal oma Luxembourgi peakorteris, võttes vastava töö üle Euroopa Ühisturu ja Euratomi Audiitornõukogudelt ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse audiitorilt. Samas hakkas Audiitorkogu abiinstitutsioonina vastutama Euroopa Ühenduse üldeelarve välisrevideerimise eest. Sealjuures jäi siserevideerimine endiselt iga euroinstitutsiooni finantskontrolöri hooleks. Audiitorkogu asutamisega näitasid valitsused ja Euroopa Liidu institutsioonid, eriti aga
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
(surn. 1534) Blois' lossi aed (Louis XII ajal) Pacello da Mercogliano Gailloni lossi aed, Rouen (16. saj) Pacello & Piero da Mercogliano Vallery lossi aed Charleval' lossi aed (16. saj keskel) Jacques-Androuet du Cerceau (1510-1584) Luxembourgi lossi aed (1615-1621) Salomon de Brosse, parterite kujundused ka Jacques Boyceau poolt Villandry, Tours Mercogliano (XVI saj. I pool) André Mollet (XVII saj. keskpaik)
Oktoobris 2009 valiti komitee liikmeks ka Eesti. Maailmapärandi nimistusse kuulus 2011 aasta seisuga 936 objekti 153 riigis; neist 725 kultuuripärandina, 183 looduspärandina ja 28 segapärandina. Riia vanalinn Tallinna vanalinn Suomenlinna kindlus Visby Hanslalinn (Rootsi) Lapimaa (Rootsi) Roskilde katedraal Vilniuse Vanalinn Aacheni katedraal (Saksamaa) Amiensi katedraal (Prantsusmaa) Bordoo Notre Dame'i katedraal 28 Luxembourgi linn Kölni katedraal Hansalinn Lübeck Lyon Carcassonne Liverpool Loire'i jõe org MontSaintMichel Edinburgh Versaille loss ja park Santiago de la Compostela Auschwitzi koondluslaager (Poola) Budapest, Ungari Moldaavia kirikud Krakovi vanalinn Kreml, Punane väljak St. Petersburg ja tema mälestised Praha vanalinn Ateena Acropolis Alhambra, Granada Pompei Cordoba vanalinn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
