Markus Christopher Kitt Eesti arengutaseme võrdlemine teiste riikidega IAI Riikide koht IAI järjestuses: Norra Eesti Venemaa 1. 34. 66. IAI arengutrend: SKT Norra, Eesti ja Venemaa SKT inimese kohta (US $) : (Andmed on aastast 2009) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2009: Norra Eesti Venemaa 2. 31. 34. SKT/in arengutrend: Üldise infrastruktuuri kvaliteet: (Andmed on aastast 2011) Riikide koht üldise infrastruktuuri kvaliteedi järjestuses aastal 2011: Norra Eesti Venemaa
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga Teostaja: Klass: Mina valisin riikideks Taani (IAI Eestist kõrgem) ja Venemaa (IAI Eestist madalam). 1. A) Riikide IAI-d Taani 0,895 Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Joonis 1. Eesti, Taani ja Venemaa inimarenguindeksite võrdlus B) Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses maailmas Taani 16nes Venemaa- 66s Eesti -34s C) Millised on arengutrendid, kuidas IAI on mutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43
Oma riik 0,835 55 72,4 84,3% $ 22 053 Tabel 2: IAI (HDI) osakomponendid Allikas. The 2008 Human Development Report. Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses(nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. Kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgeim. 3. Riigi hõive iseloomustus Joonis 1: Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada)
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31
Selle riigi miinuseks on kindlasti madal SKT, mis on võrreldes Rootsiga, väga hea arengutasemega riigiga ligikaudu viis korda väiksem. Arvestades, et Mongoolia on keskmise arengutasemega riik, on haridus seal üpris hea, keskmine õpinguaastate arv on 8,31, Indoneesias, mis kuulub sama arengutasemega riikide gruppi, on õpingaastate arv pea ühe võrra väiksem, 7,51 aastat. Oodatav eluigav on 67,5, mis on päris kõrge ja umbes võrdväärne Venemaa oodatava elueaga, kuigi viimane kuulub kõrge arengutasemega riikida hulka. 2. Inimarenguindeksi muutus 1980-2012. Riik HDI muutus 1980-2013 Näiteks: 0,230 - 0468 Rootsi 0,776-0,898 Venemaa 1990-2013 0,729-0,778 Indoneesia 0,471-0,684 Mauritaania 0,347-0,487 Mongoolia 0,515-0,698 Eesti 1990-2013 0,73-0,84 Tabel 2. IAI (HDI) areng 1980-2013
Tallinna Prantsuse Lütseum Ottomar Paeväli Saudi Araabia Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ...............................................................................
Maailma viiekümne pikima jõe nimistusse mahuvad sellised USA territooriumil voolavad jõed nagu Mississippi (algab Itsasca järvest Minnesotas ja suubub Mehhiko lahte; pikkus 3779 km), Missouri (algab väikejõgede liitumisega ja suubub Mississippisse; pikkus 3726 km), Ohio-Allegheny (algab Pennsylvania osariigis ja suubub Mississippi jõkke; pikkus 2102 km), Colorado jõgi (algab Grandi maakonnas USA-s ja suubub California lahte; pikkus 2333 km). Võrdluseks võib tuua Eesti pikima Võhandu jõe, mille algus paikneb Otepää kõrgustikul ja mis suubub Lämmijärve läbides kokku 156 kilomeetrit. Maailma neljakümne suurema järve nimistusse mahuvad järgmised osaliselt või täielikult USA territooriumil asuvad järved: Ülemjärv (82 414 km2; suurim sügavus 406 m), Huroni järv (59 596 km2; suurim sügavus 229 m), Michigani järv (58 016 km2; suurim sügavus 281 m), Erie järv (25
Kõik kommentaarid