Kreutzwald, suunav geenius Kreutzwald oli Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst. Ta oli eeskujuks paljudele järgnevatele kirjanikele ja luuletajatele. Kreutzwald oli tihedalt seotud saksa kultuuriga. Faehlmanni surma järel jäi Kreutzwald suurimaks rahvuslikuks autoriteediks, moodustades omalaadse silla eelärkamise ning ärkamisaja vahel. Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja
Rilke abiellus 1901. aastal kujur Clara Westhoffiga (18781954). Kooselu kestis napilt aasta; sündis tütar Ruth. Peale Clarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus ta töötas oma raamatu kallal Auguste Rodinist. Pariisi-aastad (19031906) olid Rilke loomingu seisukohast ühed olulisemad, just sel ajal kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil. Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele ajastu teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903 kuni 1908 oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja Saksa luuletaja Franz Xaver Kappus'ega, kes hiljem peale Rilke surma (1929) avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" (Briefe an einen jungen Dichter). Ta oli kodanlikus mõttes kindlustamata, hiljem kodumaatagi, elades kord siin, kord seal. Oma elu lõpuni keskendus ta luulele.
Armastuse rõõm ja valu Marie Underit peetakse Eesti parimaks naisluuletajaks. Ta on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele luuletajatele, muusikutele ja kunstnikutele. Marie Underi luules on väga palju kirjutatud armastusest-nii mehe ja naise kui ka ema ja laste vahelisest. Ta väljendas ennast väga julgelt ja konkreetselt, kuid toonane eesti lugejaskond ei olnud sellega harjunud ning see äratas inimestes ühest küljest vaimustust kui ka ebameeldivust. Luuletuses ,,Ekstaas" räägib Marie Under kirglikust armastusest ning sellest, kuidas armunud inimene käituma hakkab
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see
6. Betti Alveri (Elisabet Talviku) looming Sündis 1906 Jõgevamaal teemeistri tütrena ja suri 1989. Oli eesti luuletaja, prosaist ja tõlkija; vastupidiselt teistele luuletajatele alustas kõigepealt keerukamatest teostest ja jõudis luuleni. Arbuja, abielus H.Talviku ja Mart Lepikuga. Tõlkis Puskini ,,Jevgeni Onegini" Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on...
"Bakhanaalid", 1631 1633. Õlivärvid lõuendil. Rahvusgalerii, London, UK. Caravaggio. "Bakchos", 1590-ndad, õlivärv lõuendil, Uffizi, Firenze, Itaalia. Kokkuvõte Dionysosel ehk Bakchosel oli omapärane lugu ja samuti tähtis roll Vana- Kreeka ühiskonnas. Näiteks arenes talle korraldatud pidustuses välja vanakreeka tragöödia. Talle korraldatud ja pühendatud pidustused olid iseäranis köitvad antiigijärgsetele luuletajatele ja kunstnikele. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus Marcus Lodwick. ,,Kunstisaali kaaslane", AS Sinisukk 2002. Eric Chaline. ,,Jumalate raamat", AS Koolibri 2005. http://en.wikipedia.org/wiki/Bacchus_and_Ariadne http://www.abcgallery.com/C/caravaggio/caravaggio.html http://www.abcgallery.com/P/poussin/poussin.html
18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, Kalevipoeg (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", Kilplased, Reinuvader Rebase lood. Hoolimata majanduslikest raskustest,jõudis ta ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteediks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele. Sinu pilt Ma näen, kuis välgud sädevalt äev veeremas, mets kumamas, su näole a'avad lõkkeid, ja õhtu ehapunal näen ma su pilti õitsemas kui himuvolid kangemalt nii kaugel õnnetumal. mul kihutavad mõtteid. Paist' hele lahke ehatäht mul sinitaeva võlvil, Seal tõuseb kaljult metsalind on näha temaga su pilt ka kõrgel tähetelgil. ja läheb kiirelt lendu;
Renessanss Nagu ka mujal valdkondades, oli renessanssi mõju suurim Itaalias. Kirjanduse keskuseks sai Firenze POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". GIOVANNI BOCCACCIO (13131375) Peetakse uue zanri, novelli, rajajaks. Boccaccio räägib oma novellides inimese pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja
erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga ühe näitena
Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse Marie Under Raimond Kolk (1924-1992) Luuletaja, prosaist, pärit võrumaalt, kasutas kõvasti murret, kuulus tuulisuisse ,,uutmine", ,,üksik täht" Ilmar Laaban (1921-2000) Sürrealistliku luule viljeleja, publitsist, tõlkija, kirjanduskriitik On avanud keele rikkusi uudsest küljest. Looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele nt A.Ehmile, J.Üdile. Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö"
Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast. Haridus: Rakvere elementaarkool, kreiskool, Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat) Luulekogu "Viru lauliku laulud" Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. "Kalevipoeg." Algidee Friedrich Rober Faehlmann'ilt, eeskuju Elias Lönnroti "Kalevala'st" Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod. 1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." Johann Voldemar Jannsen- ajakirjanduse edendaja, ühiskonnategelane, L.Koidula ise, Eesti hümni sõnade autor, (saksameelne suund) Lydia Koidula- Kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen. Saksa/Eesti kasvatusega,
Olen ma ehk... peni, vend... Kumb meist, kumb meis somnambuul? Marie Under on üks Eesti tuntumaid 20. sajandi poeete. Ta oli väga silmapaistva käekirjaga luuletaja, kelle värsid kirjeldasid kõike eelkõige väga tundeküllaselt ja emotsionaalselt ning looduslikult. Olles ,,Siuru" rühmituse liige, aitas ta kaasa luulelevikule ja edendamisele Eestis. Ta on rikastanud meie kirjandust väga paljude soneti kollektsioonidega. Marie on kindlasti mitmetele kirjanikele ja luuletajatele olnud ja on siiamaani eeskujuks. Mulle meeldib ta looming, kuna see on omapärane ja tundeküllane. Tema sonetid on huvitavad ja panevad mõtlema. Kindlasti erinevad nad teistest luuletusest oma omanäolise ja emotsionaalse käekirja poolest. Kasutatud kirjandus · http://www.kirjasto.sci.fi/under.htm · http://bhr.balanss.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=230:marie- under&catid=19:peale-venemaa-viimast- okupatsiooni&Itemid=58 · http://et
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapah...
Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi koht, kus paiknes kuulus oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele. Sellest ajast saadik tähendab muusade poole pöördumine, et kunstniku meelest kannatab tema teos välja võrdluse antiikaja kunstiga. Tänaseni kutsuvad luuletajad appi muusasid. Ja õigusega, sest muusade müüt viib meid tagasi poeesia ajalooliste lätete juurde Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos
aprill 1614) oli Hispaania renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Teda tunti hüüdnime "El Greco" (Kreeklane) järgi, mis viitas tema Kreeka päritolule. Maalidele kirjutas ta oma pärisnime kreeka keeles.El Greco dramaatiline ja ekspressionistlik stiil tekitas tema kaasaegsetes nõutust, kuid 20. sajandil hakati tema kunsti kõrgelt hindama. El Greco stiili peetakse nii ekspressionismi kui ka kubismi eelkäijaks. Tema isik ning teosed on olnud inspiratsiooniallikaks luuletajatele ja kirjanikele, teiste seas Rainer Maria Rilkele ja Níkos Kazantzákisele. Tänapäeva uurijad on El Grecot nimetanud nii omapäraseks kunstnikuks, et teda ei saa paigutada ühessegi tavapärasesse kunstikoolkonda. See kunstiteos meeldib mulle sest sellel on eraldatud taevane ja maine tegevus. Sellel on ka rahutu valgus
Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, Kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. 5 Kokkuvõte Doris Kareva on 20.-21. sajandi olulisemaid naispoeete. Tema loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse ning talle on määratud mitmeid auhindu. Tema isikupärane stiil, ühtaegu klassikaline ja moodne, on eeskujuks tänapäeva noortele luuletajatele. Doris Kareva on teinud suure töö rahvusvahelises organisatsioonis UNESCO eesti kultuuripärandi tutvustamisel ja säilitamisel. Praegu töötab Doris Kareva ajalehes Sirp kirjandustoimetajana ning kirjutab aeg- ajalt luuletusi ning päevakajalisi kultuuriartikleid. Kasutatud allikad Eesti Päevaleht, 3. mai 1997, Tarmo Teder: "Doris Kareva süda hulgub Raeapteegis" Eesti Päevaleht, 3. aprill 1997, Tarmo Teder, "Maailmu läbistav palve" www.miksike
.. elatav, mitte maalitav ega kirjutatatav; ... katse hüljata mõistuse kontroll, loogika, tavalised meetodid; ... tsivilisatsiooni põhimõtete destruktsioon: religioon, perekond, moraal on hullusärgid, mis takistavad elamast vastavalt oma tungidele. Sürrealism eesti kirjanduses Eesti kirjanduse suur sürrealist on ka rahvusvaheliselt tuntud luuletaja ja kunstiteadlane, Rootsis elanud Ilmar Laaban Tema looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele, nt A. Ehinile, J. Üdile Kodu-Eesti kirjanikest Ilmar Laaban (1921 –2000) ongi sürrealistlikku Ilmar Laaban Luuletaja, kriitik, publitsist, tõlkija. II maailmasõja tõttu sattus pagulusse Rootsi. Luulekogu “Ankruketi lõpp on laulu algus” (1946) Väike kogu keelemängulist luulet, aforisme “Rroosi Selaviste” (1957) – nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE- TERADEKS
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid)
............................................................................................................. 8 2 SISSEJUHATUS Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver on üks silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Tema looming on ikka olnud sisutihe, käsitlenud inimlikult tähtsaid probleeme kunstiliselt äärmiselt nõudlikus vormis. Betti Alveri looming on andunud tähtsaid virgutusi noorematele luuletajatele, kasvatanud suurt nõudlikkust ja vastutustunnet loomingus, rikastanud mitmekülgselt eesti luulet. Mina käsitlen oma referaadis Betti Alveri elu ja loomingut. Millega on tema oma elu jooksul tegelenud, kus elanud, missugune oli tema looming jne. Minu töö koosneb ka kahest suuremast peatükist ehk siis üks peatükk on Betti Alveri elulugu ja teine on Betti Alveri looming. 3 ELULUGU
ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16. Sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. POEEM- pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav suzee.Sisuliselt haardelt ja mahult väiksem kui eepos, vormi poolest suhlteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilisele luuletajatele ( nt Byron, Pushkin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli Francesco Petrarca ( 1304-1374) Kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles.Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale.Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks`` Laulude raamat`` Teiste luuluzanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetelnud paljud
Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat".
Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, ning pilte. 2 2. Ülevaate elust Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7
Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. “Jumalikus komöödias” ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM – pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meelisžanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puškin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (1304–1374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence’is – trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks “Laulude raamat”.
reegel(1 lugu,1 ööpäeva pikkune,koht sama). Tõepärasuse nõu karakterite valikul, igal zanril on oma kangelane. Epopöa ja tragöödia aineks on ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Komöödia: mitmekesised inimkarakterid, koomiline, kuid arukas.Eeskujuks tuleb pidada homerose sõnaseadmist(lopsakas,rikas,terviklik,üldises harmoonias) Luulekunst: kriitikat võib jagada ainult inimene, kellel on selleks õigust, kadedusest tuleb hoiduda, tuleb olla õilis.B annab luuletajatele nõu,et poeedile kuulub maailmas tähtis roll ja ta on võimeline maailma paremaks muutma. Poeet peab tema järgi matkima loodust, kuid seda mis on looduses tõene ja üldkehtiv, saab määrata üksnes mõistus. B peab kunstiteoses oluliseks ratsionaalset korrastatust. Luuletajat peab kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk. Klassitsism. Descartes ,,Arutlus meetodist" (1637).Klassitsism püüdis säilitada kultuurimälu,
Ka leiab sotsiaalmeedias palju suhteliselt vähetuntud artiste, kes samuti J. Liivi tekste viisistanud on. Liivi luulet iseloomustab siirus ning lihtsus, kuid samas ka erakordne üldistusjõud ja tundesügavus. Usun, et Liiv oli üks väga fenomenaalseid kirjamehi, keda eestlaste südametest kuidagi välja ei juurita. Teda saatev klassiku staatus ei ole ilmselt ilmaaegu siiani kestma jäänud, tänini tsiteeritakse tema tekste ja ta on eeskujuks paljudele praegustele luuletajatele ning inspiratsiooniks kultuuriloomes. Arvo Pärt on öelnud: "Tekstid on meist sõltumatud ja nad ootavad meid; igal inimesel on oma aeg, millal ta nende tekstideni jõuab. See kohtumine tuleb siis, kui neid tekste ei peeta enam kirjanduseks ega kunstiteoseks, vaid toetuspunktiks või mudeliks." Kasutatud allikad Liivi muuseumi kodulehekülg. http://muusa.ee kasutatud 24.01.2019 Talvet, Jüri 2012. Juhan Liivi luule. Monograafia. Tänapäev Tuglas, Friedebert 1958. Juhan Liiv: Elu ja looming
Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7.keskkooli lõpetamist astus ta Tartu Ülikooli õppima inglise
valitsevaid olusid. Masendava kujutluse allikad on suurlinn, agul, sõda ja lahinguväli. Kultusobjektid on vaimuhaiged, prostituudid, eluheidikud, vigased kerjused, nälgivad lapsed. Ekspressionistid kirjutasid suurlinnaelu käsitlevat luulet: linn, tänavad, majad, sõidukid on deemonlikult elustatud, tehniseeritud kaasaeg rõhub inimest, kelle mina-isik lõpuks laguneb. Ekspressionistlikele luuletajatele on omane inetuse-esteetika: surm ja enesetapumotiivid, moraalne ja intellektuaalne kriis, mõttetus, jõuetus, lootusetuse kogemus. I MS aegses ja järgses ekspressionismis väljendub süütunne toimuva pärast, tuntakse kannatajatele kaasa, kutsutakse inimesi üles end ohverdama. Esteetilise asemel kerkib sõja järel esile eetiline. Ekspressionismi iseloomustab inimese-paatos, üleskutsed ja hüüatused, üldistusjõulised tegelased, kes väljendavad inimeste võrdsust
3) Siuru tegevusega seoses muutus kirjanduse ja moraali suhe. Noor-Eesti algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks rikkunud moraalikombeid. 4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjanudsse. Juurdus, et kunst on primaarne ja elu sekundaarne. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. Avangardism, ekspressionism, modernism, futurism, meelelisus, dünaamilisus, uusromantilisus. Siuru luuletajad + barbarus, alle, kivikas, adson 3. Marie Underi luule. Underi looming jaguneb kolmeks perioodiks: 1) esimesel perioodil tasakaalutu, pinnapealne
läbimõeldud. Kasutanud värsi ja stroofivorme (Kreeka). Oma kallimale pühendas meeleheitlike kui ka naljatlevaid luuletusi. Peegeldub lõhestunud hingeelu ja kahestanud tundeid. Teda mõjutas ka mütoloogia. Temalt on pärit ka suurem teos väike-eepos (epüllion) ,,Peleuse ja Thetise pulm". Põhineb Kreeka allikatel, ta on tõlkinud ka Kallimachose ja Sappho loomingut. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? 14 Titus Lucretius Carus (9653 või 9855 eKr) Teos: 6 laulust koosnev heksameetrites kirjutatud eepiline poeem ,,De rerum natura" (,,Asjade loomusest") Sisuks III sajandi kreeka filosoofi Epikurose filosoofia, maksiim ,,ela varjatult". Gaius Valerius Catullus Paljud Catulluse luuletused on kirjutatud justkui möödaminnes, tühistel teemadel, kuid näilise kerguse ja
esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb kõlaloomingul: assonants, alliteratsioon, kõlaprintsiibid toimuvad sõnamoonded jne. Meenutab sürrealistlikku esteetikat. Kui see muutus toimus, siis Alliksaar ei teadnud sürrealismist midagi, teadmine tuli hiljem. Paralleel on olemas, aga seesmise hääle kuulamine on oluline. Helid mängivad peas
1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avaldas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat). Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti
Catullus (87 või 8454 eKr) on tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused on täpselt viimistletud ja läbimõeldud kompositsiooniga. Catullus kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu ning suunatud kindlate isikute pihta. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Rooma kirjanduse kuldse ajastu (80 eKr- 14 pKr) lõpu osa oli luule kõrgperiood. See langeb kokku keisririigi rajamisega Augustuse poolt. Osa poeete kohandusid toimunud muutustega ja isegi ülistasid Augustuse valitsusaega. Kuid teised suunasid oma luuletemad hoopis riigielust kaugetele teemadele (armastus, sõprus, kunst). 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Rooma kirjanduse kuldse perioodi tähtsamad luuetajad olid Vergilius, Horatius,
Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses. Nooruspõlve veetis Provence'is trubatuuride luule sünnimaal. Petrarca itaaliakeelsed värsid on suunatud tema armastatule Laurale. Pärast Laura surma kogus ta need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat".
ülepakkumus. -> koomika osa üldine kasv. + Konkreetsete viiteallikate tuvastamisel pole enam mingit tähtsust ja esmaseks tõuseb tekstist õhkuv ,,literatuursuse", ,,ebaalgupärasuse" tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika
armastuslood epüllion ,,Peleuse ja Thetise pulm". Teos on pateetiline ja loodud tundmatute hellenistlike allikate alusel. Samuti on Catullusel epigramme, mis ründavad poliitikuid või seltskonna- või kirjandustegelasi. Poliitilistelt vaadetelt oli Catullus Caesari vastane, ründas teda oma loomingus, kuid hiljem otsis lepitust. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? Cicero aeg (81-43 eKr) rooma proosa kõrgaeg; Augustuse aeg, Cicerost Augustuse surmani (43 eKr-14 pKr) rooma luule õitseaeg; Luules sai tuntuks Patronaaz 68. Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Gaius Asinius Pollio (76 eKr4 pKr) Gaius Maecenas (70?8 eKr) Marcus Valerius Messala Corvinus (64 eKr8 pKr) 69. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed ja nende ainestik. Milline oli Vergiliuse retseptsioon hilisemal ajal?
Kogu ühiskonna/riigi õnn saadakse iga indiviidi ja iga ühiskonnakihi vastastikuse vastutuse ning õiguste ja kohustustega. Igaüks kannab õiglast ja tema võimetele vastavat koormat ühiste huvide ja ideaalide nimel. Iga kiht täidab parimal viisil neid kohustusi, milleks tal on eeldusi, parimaid oskusi ja ka suurim huvi. Madalaima kihi tavakodanikest tootjatele (põlluharijatele, käsitöölistele, kaupmeestele, füüsilist jõudu müüvatele palgatöölistele, ka vähestele luuletajatele, kunstnikele, näitlejatele, muusikutele, arstidele jmt) on antud pea kõik (vabaturumajanduslikud ÜK) vabadused tootmistegevuseks; nende vastutus on materiaalsete vahendite loomine riigi majandusliku heaolu jaoks. Valvuritel on riigi ja rahva kaitsmise kohustus, samuti riigivalitsejate abistamine. Filosoof-valitsejaid huvitavad Tõde ja Ideede tundmaõppimine, et saada täiuslikku teadmist hüve ja õnne tarvis. Kuigi
austav, tajub loodust väga täpselt, annab detailselt edasi. 30-ndate aastate kogud taas tõsisemad. "Lageda taeva all" "Kivi südamelt" Under muutunud filosoofilisemaks, vaatleb inimest eri tahkude alt, tema probleemid, vastuolud. Loodus endiselt tähtis, aga ka see filosoofiline. Võrdleb inimeste iseloomu loodusnähtustega, allaandmise ja leppimise meeleolu. 30 ndad aastad polnud viljakad, kuid temast oli saanud tõeliselt suur eeskuju ka teistele luuletajatele. Pagulusluule: "Mureliku suuga" sõjateema, ema surm (leinameeleolu) "Sädemed tuhas" ilmus peale Stalini surma "Ääremail" selge, et kodumaale tagasi ei saa "Põgenik" (luuletus) valikkogu "Mu süda laulab" ( ilmus peale surma) Loomingu kokkuvõte: Tema luule käis alati ajaga kaasas ning selle kaudu võib tänapäeval näha tolle aja sündmusi läbi kirjaniku silmade. Ta on autor, kes eriti ilmekalt loodust oskab kirjeldada.
18. sajandi kirjanduses. Antiikkirjanduse üks tuntumaid pastoraale on Longose (2.3. saj) rütmilises proosas kirjutatud "Daphnis ja Chloe". Eesti kirjanduses taaselustas selle luulezanri Kristjan Jaak Peterson (18011822), näiteks "Karjase laul. Ott ning Peedo". pastoraalromaan vt seikluskirjandus. peata sonett vt sonett. pegasus Pegasos oli vanade kreeklaste uskumuste järgi tiivuline ratsu, kelle kabjalöögist tekkis Helikoni mäel Hippokrene allikas, mille vesi andis luuletajatele inspiratsiooni. Pegasusel ratsutama tähendab luuletajaks, kirjanikuks hakkamist. Penelope kreeka mütoloogias Odysseuse abikaasa, kes ootas truult 20 aastat oma meest Trooja sõjast koju. pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.)
Väljaanne “Sipelgas” andis talupoegadele tervise/põllumajandusalaseid teadmisi. Püüdis arendada talupojast lugeja silmaringi (rahvavalgustuslik). 19. saj menukaim “Reinuvader rebane”. 1832 “Kalevipoeg” (rahva väljaanne), 1866 “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (muinasjutu kogum = nagu Grimmide muinasjutud). Jätkas rahvuseepost “Kalevipoeg”, võttes eeskuju rahvaluule vanast keelepruugist. Kreutzwald kui luuletaja tugines Saksa luuletajatele. Luuleparemik ilmus kogus “Viru lauliku laulud”. Kreutzwald = Viru laulik. “Kilplased”. Eelkõige tunnustus tänu “Kalevipojale” ja “Eesti rahva ennemuistsetele juttudele” ning ilukirj. loomingule. KALEVIPOEG: I korda mainib Kalevipoega Stahl, ka Hupel. Pikemalt ajakirjas “Beiträge”- Kalevipoeg on töömees ja seikleja. Soomes “Kalevala”, pärast seda koguti Kalevipoja jaoks ainestikku, kuid alles 3 a hiljem esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega
annaabi.ee 
