Ärkamisaja Kirjanikud (0)

Ärkamisaja Kirjanikud
Kristiina  Toomik
Lagedi  Kool
2014/2015
  Ärkamisaeg  oli 19. sajandi keskel  
(1860-1885)alanud eestlaste 
rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava 
haritlaskonna  kujunemise aeg.
Lydia Koidula

Lydia Emilie Florentine Jannsen

24. detsember 1843 – 11. august 1886

 Johann Voldemar Jannseni tütar

Pärnus  asub Koidula Muuseum

Abikaasa : Eduard Michelsoni

Eesti esimene naiskirjanik

 Koidula on meie rahvusliku teatri  asutaja  ja eesti 
algupärase näitekirjanduse  rajajaid .

1865 ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled’’

Koidula kirjutas Isamaalist luulet 
Koidula on 100 
Kadunud
kroonise  peal. 
Küla vainul väike oja voolab,
tihe pärnapuu ta kaldal seisab
seal ma tihti seisin sinuga.
Kõneldes küll näitas latv end 
väänvat,
kõnet näitsid lained kohisevat 
õnnelaulu kuulsin kõigis ma.
Täna jälle  kuulen  nende hääli —
õnn on läinud, pisarad on 
jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu —
minu valust räägivad nad  juttu
ja su valest, kadund armuke.
Friedrich Reinhold   Kreutzwald

Eesti kirjanik ja võru linnaarst

(26. detsember  1803  - 25. august 1882 )

Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos

18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie 
Elisabeth  Saedleriga,

 Kalevipoeg (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva 
ennemuistsed  jutud",  Kilplased , Reinuvader  Rebase  lood.

 Hoolimata majanduslikest raskustest,jõudis ta 
ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt 
tunnustatud kirjaniku kuulsuseni.

Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteediks Koidulale, 
Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele.
Sinu pilt 
Ma näen, kuis välgud sädevalt 
 äev veeremas, mets kumamas, 
su näole a'avad lõkkeid, 
ja õhtu ehapunal 
näen ma su pilti õitsemas 
kui himuvolid kangemalt 
nii kaugel õnnetumal. 
mul kihutavad mõtteid. 
Paist ' hele  lahke  ehatäht 
mul sinitaeva võlvil, 
Seal tõuseb kaljult metsalind 
on näha temaga su pilt 
ja läheb kiirelt lendu; 
ka kõrgel tähetelgil. 
nii võõrdund minult rõõmu rind 
ja põgenenud peitu. 
Kuu hiilgastatud metsa sees, 
kus õhtutuuled mängil, 
on sinu pilt mul silma ees 
kui magaks lain'tesängil! — 
Ma olen kuristikule 
nüüd kalda ligi tõtnud, 
Mets kohiseb, ja pilve all 
mis päikest oma rüpesse 
on maru piksesõuded, 
ma maalin,  piiga , osavalt 
veel iial pole võtnud. 
siis pilvesse su palged. 
Seal aga näen ma tema ööst 
su pilti kaunilt paistvat, 
ei iial ole lahkemast' 
su silm mull' vastu naernud. 
Friedrich Robert  Faehlmann

31. detsember 1798– 22. aprill 1850 

Eesti kirjamees ja arst

Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts

Faehlmann oli üks Eesti eepose mõtte algatajaid.

Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti 
kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist 
mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 

Vaino Vahing ja Madis Kõiv on kirjutanud Faehlmannist 
näidendi.

"Elu on lühike, ideaalid on  igavesed ."
Tänan 
kuulamast 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Lydia Koidula
• Koidula on 100 kroonise peal.
• Friedrich Reinhold Kreutzwald
• Sinu pilt 
• Friedrich Robert Faehlmann
• Slide 8