Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud
meediumid? Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? Poeetikast ja Aristotelesest tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, Poeetika keel Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, eepos vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia poeetika objekti. väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja Mimesis retoorikaga
Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); Võrdlev kirjandusteadus e komprativistika Kirjandust analüüsitakse võrdlevalt, uurimisobjektiks on kirjandus ja selle rahvusvahelised ja interdistsiplinaarsed seosed Tekstid paigutuvad üha uutesse kontekstidesse Muid tunnuseid: Kirjandus kui arhiiv, teadmiste ja kogemuste kogu, Kirjanuds on ka teatud süsteem,intekstuaalsus. Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest
värvitud täielikult akvarellidega ja tindiga. Sisuliselt Nolde stiil peitus tema intensiivses ja vääritu kunstilises isikupäras. Nolde emotsionaalset intensiivsust on kõige selgemalt näha tema paljudes maastike maalides, mis sisaldavad kirglikke akvarellvärve. Maalid jutustavad tema ekskursioone Uus-Guinea ja paljudest dramaatilistest maastikudest. Maal nimega Blue Bells (c.1935, 43x35cm) on ilus näide tema botaanilisest luulekunstist. Varred ja õied sulanduvad kahvatul violetsel taustal nagu siis, kui annaks välja aroomi. Need võivad tunduda küll töötlemata või juhuslikult tehtud, kuid ainult kunstnik tunneb, et ta on tuttav oma materjalidega ja teadis, kuidas saada kõige täpselt nii kuidas ta end tundis. Tõepoolest, Nolde on üks väheseid akvarell kunstnikke, kes otsis ettenägematuid vee koostisosana oma stiili. On väga tähelepanuväärne, et need maalid näivad ja
Õige mõttetehnika küsimusi käsitles Aristoteles oma teoses "Analüütika", kus ta esitas oma järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. Aristoteles ja poeetika Deskriptiivne poeetika - kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide
Tekkis 16. sajand Itaalias. Esineti nii lavadel kui ka vabas õhus. Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001.
aktiivsust teeb vaatajast jälgija, võtab talt aktiivsust paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001.
Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed. *Exegi monumentum üks tema tuntumaid oode (,,püstitan endale monumendi"). Oli ka luuleteoreetik (,,Art Poetica" poeem luulekunstist). Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest). Tema arvates peaks luuletaja tähtsaks pidama loomulikku annet ja hoolikat tööd selle arendamisel. Ei tohi edvistada ega üle pakkuda stiilivõtetega. Horatius küllaltki uuendusmeelne luuletaja peaks keelde suhtuma vabalt, julgema mängida, luua ebaharilikke vorme (Catullus kasutas sageli omapäraseid sõnu) -> rikastunud luulekeelt.
Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi "ülevat", ja ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. B) Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika, lüürika, draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Kõige olulisemaks zanriks pidas Aristoteles tragöödiat. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kõige tähtsam on tragöödia
naitudes oma pojaga. See aga, olles tapnud oma isa, nais. Aga otsemaid tegid jumalad inimestele teatavaks. Paljuarmastatud mees Teebas ise piinu kannatades valitses kadmoslaste üle jumalate hävitavate nõude tõttu. Naine aga läks vägeva väravahoidja Hadese manu ja riputas järsu silmuse kõrgest laest oma kurbuse haardes. Mehele aga jättis väga palju valusid, nagu ema erinnüsed neid täide viivad. Tlk Jaan Puhvel Aristoteles (384322 eKr). Luulekunstist (Poeetika) Tlk Jaan Unt (2003) Pöörak on tegevuse muutus vastupidiseks. Ja seda, nagu ütleme, tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Nii nagu saadik, tulles Oidipust rõõmustama ja teda hirmust vabastama nende suhtes, keda ta peab oma isaks ja emaks, teatab talle, kes ta on. Et tema isa on surnud loomulikul viisil ja emaga ta ei saa magada kas või seetõttu, et ta ei olnud tegelikult üldse nende laps
sellepärast põleb ta alati ülespoole. Asjad universumis moodustavad hierarhia, mis algab elementidest, mille loomulik liikumine viib neid kas alla (vett ja maad) või üles (õhku ja tuld). Edasi tulevad elementide segud, siis elusolendid. Taevasfääride liikumise põhjustavad vaimsed substantsid. Nende liikumise põhjus on lõppkokkuvõttes nende vaimsete substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik. Aristoteles luulekunstis Aristotelese "Luulekunstist" ehk traditsioonilise pealkirjaga "Poeetika" kuulub nn. esoteeriliste ehk akroamaatiliste tööde hulka, mis polnud määratud mitte avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles seega midagi lektorikonspekti taolist. Teost dateeritakse aastaisse 336-322 e.m.a. Oletamisi on võimalik seegi, et meie ees pole mitte Aristotelese enda tekst, vaid mõne tema kuulaja üleskirjutused või siis kellegi hilisema lugeja konspekt- resümee
Lisaks jaotab ta asjad loomulikeks (taimed jne) ning kunstlikeks ehk inimese poolt valmistatud asjadeks. Aristotelese järgi on õnneliku elu eelduseks inimese enda teatud omadused ja nn loomutäius, täpsemalt mõistuslik ja eetiline loomutäius. Viimane kujutab endast oskust valida kuldne kesktee asjade vahel, mis iseenesest pole head aega halvad. Kirjanduslooliselt on kõige olulisem ilmselt Aristotelese teos ,,Luulekunstist", mis käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Aristotelese poeetika argumentatsioonis on mitmeid hüppeid ja vihjeid ning ka ristviiteid teistele teostele. See käsitleb luuleteoreetilisi põhimõtteid, näiteks ,,mimesist", tragöödia mõistet, struktuuri, sesot mütoloogiaga ja keelt ning eepost. Aristotelese järgi on kõige olulisemaks zanriks tragöödia. Kõige enam rõhubki Aristoteles aga just mimesisele ning sellele, et kunst ongi oma olemuselt just millegi jäljendamine.
võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad Plato on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist. Pythagoras tõestas matemaatilise Aristoteles seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni 14 niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Kord kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi
c) esitamise meedium
Tähtsus suurenes romantismiperioodil
Luuletaja kogemuse vahendus
(sõnad, žestid või
Sisemaailma elamused
Subjektiivne, isiklik
luule)
Lüüriline luule: üks mulje, idee või sündmus)
Narratiivne luule (lüroeepika): süsteemselt
arendatud süžee
Aristoteles –
DRAMAATIKA:
Luulekunstist
(1448b44). ”Jäljenda
2
mine on inimesele
sündinud, ja nad
erinevad teistest
elusolenditest selle
Žanrid: nt. tragöödia, komöödia, draama,
poolest, et
mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Kord, kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka- ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad
mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad, näiteks egiptlased, pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult avaldada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Aristoteles kirjutas bioloogiast, zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast, poliitikast ja luulekunstist; Platon süvenes riigijuhtimisse; Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe.
Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat:
hoolimata erinevate tõlgenduste põhimõtteliselt lõpmatust arvust 9. Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? - Mida tahab autor meile teada anda? Kas tekst on autori läkitus? - Reeglina siiski eristatakse teksti intentsiooni autori intentsioonist; Tekst annab tunnistust oma loomeprotsessist. 10. Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. - Poeetika - õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.()
tekstid alluvad. Kaasaegse poeetika põhiülesandeks on kunstiteose seesmise struktuuri kirjeldamine, kunsti tüpoloogiline analüüs ja kunsti funktsioneermise uurimine üldises kultuurimehhanismis. Poeetilise analüüsi erinevad võimalused: avab luule, draama ja proosa olemust ehk lüürika, draama ja eepika suhteid ning vorme. Kirjanduse poeetika aitab paremini aru saada teatrist, filmist ja teistest kunstidest, sh reklaamid ja muud tarbetekstid. Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusenakunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika – kehtestab reeglid ja normid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma
saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast
Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) Avastused, teaduste areng K äsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine T õlked, antiigiainelised teosed Arhitektuuris sambad ja kuplid M üüdimotiivid kirjanduses ja kunstis Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597 R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu
Ühiste narratiivide loomine nõuab omavahelist kokkulepet, solidaarsust. Olude muutumisel võib muutuda ka lugude tõlgendamine, näiteks Jaan Krossi teosed. Keel Kirjanduslik keelekasutus. Proosa puhul rääkisid vene formalistid narratiivi võttest. Luule puhul oli kummastava võtte allikaks luule spetsiifiline keel, häälikute asetus ja kõnekuju, jaotamine värssideks. Poeetika Aristotelese teos luulekunstist, oligi vana-kreeka keeles Poeetika. Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati). Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline? St. me aktsepteerimine selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst
16. Donato saj. Bramante (1444 Püsivate teatrite ehitamine 1514) Eelkõige Rooma draamakirjanike Michelangelo di mõju Lodovico (Seneca, Plautus) Buonarroti Simoni Ka luuleteoreetilised käsitlused (14751564) (Aristotelese, Horatiuse Andrea Palladio ,,Luulekunstist") (15081580) Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Renessanss: arhitektuur Sophokles (Aischylos mitte) Rooma Peetri kirik (Bramante, Varaseim teadaolev rahvuskeeles: Michelangelo) 1471 (it) Renessanss: arhitektuur Biblioteca Medicea Laurenziana Inglise renessanssdraama (Michelangelo) William Shakespeare
tuleb teha vaataja sarnaseks vaadatavaga, n:ei näe päikest silm, mis pole olnud päikese sarnane, ilu ei näe hing, mis pole ise ilus. Iga millegi tegija peab olema tugevam tehtavast, sest ta peab endast osa ära andma. Me ei näe asja ilu siis, kui see on väljaspool meid, vaid kui see siseneb meisse. Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile “Luulekunstist” ehk “Poetica” polnud määratud avaldamiseks, vaid koolisiseseks kasutamiseks, olles midagi lektorikonspekti taolist. Võib olla mõne Aristotelese õpilase poolt kirjutatud, redigeerimata ja vasturääkivustega. Aristotelese arvates looming on jäljendamine – jäljendatakse kas erinevate vahenditega, erinevaid asju või üleüldiselt erinevalt. Jäljendusi kujutatakse värvide ja vormidega, häälega, sõna ja harmoonia abil.
Oehlenschläger oli võimsa pöördega vabastanud maa Holbergi ratsionalismist, kuid ka ise kaotanud lõpuks oma värskuse. Vanemast romantikutepõlvest peab välja tooma veel vaimulik Nicolai Frederik Severin Grundtvigi (1783-1872), kes otsustavalt reformeeris romantika vaimus taani hariduslikku ja usuelu, viies selle välja 18. sajandi pärimustest. Noorusaastatel tundis ta endast kutset luuletaja ja ajaloolase elutööks. Temal oli teine arusaam põhjamaade vanemast luulekunstist kui Oehlenschlägeril. Mitte motiivid polnud talle selles tähtsad, vaid võimalikult lähedale pääseda muistse luule tõelisele vaimule, seda kaasajale võimalikult võltsimatult uuesti käepäraseks teha. Tema lühike ,,Põhjamaade mütoloogia" (1808) ja poeetilised kõnelused ,,Pildid kangelasaja langusest Põhjamail" (1809) teenivad erilist tähelepanu algallikate ausa ja ustava käsitluse poolest.
tarkuse küündimatust inimlikku teadmatust ja pimedust. 17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kunsti olemuseks on jäljendamine e mimesis, eelkõige looduse jäljendamine kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, kui looma seda, mis on võimalik ning tõepärane. Matkimine aitab inimesel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Teoses ,,Poeetika" e ,,Luulekunstist" Inimesele on omane jäljendamise tung, tragöödia vaatamisel toimub tunnete puhastumine, ülevustunne katarsis, tragöödia käsitleb midagi ülevamat, äratades publikus kaastunnet ja ängi. 18. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Vt eest poolt. ,,Deus ex machina" jumal masinast, võte mida kasutas Euripides lavamehhanismi
Aristotelese kuulsaim õpilane oli Aleksander Suur, Philippos II poeg. 83. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? Kool Lykeion, koolkond peripateetikud (tähendus "ringi jalutama", aga sarnane sõna tähistas ka sammaskäike tema koolis, kus nad arutledes ringi jalutasid). 84. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Teemasid: loogika ("Organon" e "Tööriist"), kirjandusteooria ("Luulekunstist"), retoorika ("Retoorika"), eetika ("Nikomachose eetika"), metafüüsika ("Metafüüsika"), poliitikateooria ("Poliitika"), loodusteadused ("Füüsika", "Loomade osadest"), psühholoogia ("Unenägudest") 85. Iseloomusta üldiselt hellenistlikku perioodi, kultuuri, kirjandust (ilma autoreid ja teoseid nimetamata). Alguseks loetakse Kreeka langemist Makedoonia võimu alla, lõpuks Ees-Aasia ja Egiptuse langemist Rooma võimu alla
Skets lõbus-irooniline naljalugu või dialoog, enamasti lühem kui jant. Kasutatakse estraadikavades Satiir ühiskondliku pahe või kitsaskoha teravmeelne või irooniline hukkamõist Komöödia ja tragöödia piirimaile jäävad tragikomöödia ja must komöödia, kus mõlemad on tihedasti põimunud. Näitekirjanduselt ja teatrilt oodatakse eriliste, pingeliste, mõjuavaldavate sündmuste kujutamist. Dramaatika esimese definitsiooni esitas kreeklane Aristoteles oma traktaadis ,,Luulekunstist", milles ta väitis, et kõikidele kunstidele on omane jäljendamine (mimesis), kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine
81. Mis teemadel kirjutas Aristoteles? Nimeta teemade all ka vastavaid teoseid. Aristotelesele on omistatud u 400 teost, paljud neist märkmete kujul, võib- olla ka Aristotelese õpilaste loengukonspektid. Tema teosed proos vormis, Platonil dialoogid. * loogika (koondatud ühisnimetaja "Organon" ("Tööriist") alla) - sünonüümid, homonüümid, mõttelised kategooriad. Teosed mõjutanud kristlikku skolastikat. * kirjandusteooria: "Poeetika" (ehk "Luulekunstist"), käsitleb tragöödiat * retoorikateooria: "Retoorika" - käsiraamat kõnede koostamiseks * eetika: "Nikomachose eetika", "Eudemose eetika" - eetika alased nõuanded. Mis on sõprus jne. * metafüüsika: "Metafüüsika" * poliitikateooria: "Poliitika" * loodusteadused: "Füüsika", "Uurimus loomadest", "Loomade osadest", "Mehaanika" jm * psühholoogia: "Unenägudest", "Ennustamisest une abil", "Hingest" jm 82
võimalus välja lülitada praktilisest maailmast, näilise tegelikkuse maailmast, ja minna ideede riiki. Aristoteles Kreeka filosoof, õhtumaade olulisimaid mõtlejaid. Platoni õpilane. Aleksander Suure õpetaja. Rajas filosoofiakooli Lykeioni. Algatas või arendas edasi mitmeid olulisi distsipliine, nt botaanika, eetika, ajalugu, kirjandusteadus, loogika, metafüüsika, retoorika, füüsika, religioon, meteoroloogia jt. Eetilised vaated kirja pandud: ,,Luulekunstist" Tegeles kirjandusega. Oli küll Platoni õpilane, kuid vabanes tema mõjudest. Tema arvates eksisteeris ilu meie reaalses tegelikkuses, meie ümber. Kritiseeris ka kunstnikke alahindamist ja alavääristamist. Tegeleski kunstiga kunstikeskselt. Ei tahtnud inimesi sellega mõjutada, tema kunstiteooria kunstikeskne. Kunsti ei tehta tema arvates ühiskondlikku huvi pärast. Põhiteoses tegeleb kirjanduse põhiliikidega. Esimene raamat, mis säilinud tegeleb tragöödia ja
jutustavad lugusid. Helgelt nostalgiline meeleolu. 22. Dramaatika olemus näidendid moodustavad dramaatika. Dramaatiline- draamale omane, aga ka pingeline, miad oodatakse dramaatikalt (eriliste, pingeliste, mõju avaldavate sündmuste edastamist). Lühidus ka pingestab. 1870 sünnib Eesti rahvuslik teater, Lydia Koidula kirjutas ja lavastas näidendi "Saaremaa onupoeg". Draama olemuslikkuse esimesena defineeris Aristoteles (4.saj eKr) traktaadis "Luulekunstist". Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Tegevuslikkus on näitekirjanduse oluline tunnus. Teater on kasvanud välja rituaalidest- tegu. Dramaatika on: dialoogiline remarkid, kaasaegses draamas vähem tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole autor jääb varjatuks (antiikajal edastas autori mõtteid koor) J.Smuul "Polkovniku lesk" jutu. kõne on tegevuslik
Luule Proosa Draama Tragöödia Komöödia Draama- zanr Dramaturgia 1) mingi spetsiaalse dramaatika osa kohta (Shakespeare'i dramaturgia); 2) kompositsiooni ja lavastuse teooria Draama vapustav ja raske sündmus Dramaatika tugevaid tundeid või elamusi väljendav objekt. 20. sajandil toimub kunstimõistete ümberdefineerimine. Dramaatikat alustatakse Aristotelesest Traktaat luulekunstist 336-322 eKr. Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Näitekirjanduse põhilisteks väljendusvahenditeks on sõnad ja keha. Näitekirjandus väljendab dialoogi kaudu inimsuhteid, konfliktsituatsioone, millest tuleneb mingi tegevuslikkus. kr k tegu, tegevus. 20. sajandil asendub väline tegevus sisemisega. Näitekirjandusele on omane: 1) tegelased pöörduvad otse vaataja poole, autori/ jutustaja kohalolek on varjatud. Tänapäeval tuntakse jutustajast puudust.
annaabi.ee 
