Vähesel määral on Kalli Kalde teinud lae- ja seinamaalinguid, kuulsaim neist on Ammende Villa Pärnus. Seal on juugendstiilis seina- ja laemaalingud valmistatud liimvärvidega, püüdes tabada eelmise sajandi alguse hõngu. Mustrite kavandamisel on kasutatud säilinud fragmente ja vanu fotosid. Tehtud tööd: 1995 illustratsioonid J.Püttseppa raamatule ,,Kirsiõite detsember" 2005 illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Kaks päikest" 2006 fotod ja kujundus J.Kaplinski luulekogule "Vaikus saab värvideks" 2006 illustratsioonid J. Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2007 illustratsioonid J. Kaplinski luulekogule "Õhtu on õunapuu" 2008 fotod ja kujundus J.Kaplinski haikukogule "Teiselpool järve" 2009 illustratsioonid ja kujundus J.Kaplinski raamatule ,,Lahkujad" illustratsioonid J.Kaplinski raamatule "Põhjatuul ja lõunatuul" 2011 illustratsioone Epp Petrone raamatule ,,Muinasjutud armastusest" 2011 illustratsioonid raamatule ,,Minu eriline laps"
Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile. Hiljem juhatas ta ka ajakirja kunstiosakonda. Ta kujundanud ka kaanejoonistused G. Suitsu luulekogule ,,Tuulemaa" ja M. Underi luuletuste väljaannetele. 20.saj alguse tippsaavutuseks sai portreeistuvast Konrad Mäest (rändas koos K.Mäe ja A.Tassaga Soome- Ahvenamaale)- kerge juugendliku joonega ja äärmiselt mõjukas maal, kus avaldus Triigi suurepärane portretisti talent. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. Pärimad näited on ,,Sõttaminek" ja ,,Lennuk"
· Peale kooli lõpetamist kuldmedaliga asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. · Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Sellest hoolimata viskas ta veel enam pea selga ning hakkas riietuma ja käituma, nii et temast räägitaks ükskõik kas head või halba. Niimoodi tasandas ta teed oma kallile luulekogule, mis saavutas edu, 1881.aastal. · Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geeniust. · Ainukesed sõbrad, kes seda uskusid olid Meredith, Whistler ja Swinburne. · Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile ,,Vera and the Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s loenguid erinevatel teemadel. · Ta kirjutas seal ka oma Oxfordi kaaslase Renell Roddi luulekogule ,,Rose-leaf and
1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja- aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti Heiti Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "... Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju
lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon" Siia on koondatud tema loomingu tippsaavutused, tema enda valikul aastatest 1962- 1997 Sellele luulekogule on omaltpoolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke ,,Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi, näed mööblit ja väljavaadet, seinakappi, peeglit ja kingi ning poolikut telesaadet. Paneelid kostavad läbi, alt päevauudiseid kuuled. Valusalt kõrvadest läbi lõikavad maailmatuuled. Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir.
klassi orden). ·2000 Shveitsi Kirjanike Liidu stipendium. Teosed Elujoon Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. Kogutud luuletused 1962-1997 Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas
1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti Heiti Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse
1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletus. Sõja-aastail elas Talvik koos Betti Alveriga tagasihoidlikku elu Tartus ja Pühastes. 1945. aasta mais arreteeriti Heiti Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse
Luulekogu sisu analüüs Jürgen Rooste luuletused on tänapäevastest probleemidest. Ta luuletab maksudest, elust, rahast, ilust, Eestist, Tallinnast, armastusest jne. Ma ei osanud põhilisi teemasid välja tuuagi, sellepärast, et ta luuletab väga paljudest erinevatest teemadest. Vahepeal tundub, et need luuletused ei ole isegi sama inimese poolt kirjutatud. Luuletustes kasutab ta märkimisväärselt isikustamist ning võrdlust, mis annab luulekogule omapära. ,,Nälgiv mustkunstnik" Luuletuse teemadeks on poliitilis-majanduslik ebaausus ning kunstniku raske elu turumajanduse tingimustes. Luuletuses kirjeldab Rooste nälga, mis takistab kunstnikul tegelda loominguga, et jätta ajalukku mingi märge endast ning turumajandust, mis ei toeta mittematerjaalseid väärtusi loovaid inimesi. Meeleolu on pigem kurvameelne ja mõtlevapanev. Selliste tunnete tekitamiseks on kasutanud autor rohkelt mõttekriipse ning
Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab veel loodusluulet, armastusluulet (viimane on romantilisele luulele omaselt enamasti
2000, Inglismaa Albert Koechlin StiftungStipendium 2003, Shveits. TEOSED ELUJOON · Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke. KOGUTUD LUULETUSED 19621997 · Autori enda koostatud koondkogu sisaldab luulet aastatest 19621997, lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu · "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides
Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt inimese täiuslikkusesse. Pärast II ms. lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Ta jõudis järeldusele, et läbi kogu ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas. Inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele
aastal ilmunud raamatus ütleb Karl Muru: "...H. Talviku poeeditee katkes enneaegu luuletaja surma tõttu, milles küllap mõjusid kaasa ka need vintsutused, mis luuletajale pärast sõda osaks said..." Oma raamatus "Tulgu uus taevas" kirjutab Hellar Grabbi: "...Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. Eksituste eest tuleb maksta kõrget hinda... Surra võib looja, kuid mitte tema loodu. Luuletuses ,,Magaja" ütleb Talvik sõnad, mis jäädvustavad tema loomingu püsivuse: Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad,
algab.Luuletaja ei kasuta täheasendusi ja tema luuletusi pole kahjuks viisistatud. Luulekogu on kujundanud Lepik ise. Luulekogu on illustreerinud Otto Paju. Tema illustratsioonid paiknevad pea kõikidel lehekülgedel . Luuletused on trükitud järjest. Kui luuletus mahub ühele leheküljele, siis see kirjutatakse sinna ja jäetakse ülejäänud leht valgeks. Minu arvates on selle luulekogu kujundus väga hea, ainukene miinus läheks illustratsioonidele. MINU HINNANG LUULEKOGULE Minu arvates on luulekogu vägagi hea ja kindlasti soovitaksin seda teistele inimestele lugeda, kes minu arvates saaks aru sellest. Luulekogu lugedes peaks olema inimene elukogenum ja olema haritud, kuna luuletused on täis isikustamisi ja epiteete, millised ei ole kergelt mõistetavad. Mõned luuletused kipuvad pikaks venima aga see eriti ei peaks häirima. Loodan, et tekitasin teis soovi seda luulekogu lugeda ja kui see mul õnnestus siis head lugemist.
siduma end rahva saatusega. 20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan Raud ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjan Raud-i illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Põhimõtted Kristjan Raud oli kinnine, põhimõttekindel ja äärmiselt põhjalik. Kristjan Raud väärtustas ühiskonna arengu esteetilise ja eetilise mõjutegurina kunsti. Nähes selles esivanemate elujõu olulist allikat, soovis ta kaasajalgi õpetada eestlasi mõistma kunsti tähendust ja luua neile jõudu andvaid teoseid. Sellele pühendudes on Kristjan Raud öelnud: "Mina elasin väga tagasihoidlikku väikest elu igapäevase leiva
selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast
„Higgsi boson“ eest. Jürgen Rooste luulekogumike lühitutvustusi: Hasso Krull: „Minu meelest on Jürgen Rooste “Sonetid” just sellelaadne inspiratioonikeskne luule. Asi algab juba pealkirjast, mis ei viita üldse žanrile, vaid (nagu autor ise on öelnud) Marie Underi samanimelisele luulekogule. Seega pole Rooste “sonett” mitte oma “vormi tütar”, vaid see on pigem üks paljudest nimedest inspiratsiooni allikale: need tekstid on “sonetid” üksnes metafoorselt, ainult intertekstuaalselt ja mitte arhitekstuaalselt. Kui Rooste oleks tõepoolest jäljendanud muistset vormi, siis ei oleks niisugust ootamatut seost tekkinud ja äärmisel juhul oleks ta võinud apelleerida Underi “mõjudele”: nüüd langeb aga mõjude küsimus üldse ära, ja valitsevaks
Kunstnikkude Rühma asutajaliige (1923) Neljas tase Lõi graafikaid, mis liikusid oma vormi poolest Viies tase järjest lähemale kubismile Vägagi kubistlik oli tema raamatugraafika Johannes Barbaruse luulekogule "Geomeetriline inimene", aga hiljem areneb tema stiil rohkem realistlikuks ja neokonservatistlikuks Tõi kubismi Eestissse Vahtra kuulsamad teosed Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Kõik võrdselt või? Need eriti, kel pikemad on käed. Rütm kiireneb. Ei julge enam silma lasta looja. Oh kuusepuu, oh kuusepuu. Ja järsku jaanipäev. Luuletuse keskmeks teemaks on aeg ning see, kuidas aeg aina kiiremini mööduma hakkab. Nagu Kareva luulekogule „Armuaeg“ iseloomulik on, puudub ka sellel luuletusel pealkiri. Luuletuse meeleolu on pigem sünge, kuna räägib jällegi reaalsusest ning tuletab lugejale meelde seda, mida ta ilmselt isegi teab, kuid ei soovi sellest pikalt heietada – aeg libiseb käest. Luuletuse sõnumiks ongi aja kiirus, mille luuletaja on väga tabavalt välja toonud – „Oh kuusepuu, oh kuusepuu. Ja järsku jaanipäev“. Kui mõelda antud lausetele, siis haarabki meid see tegelikkus, et nii ongi
,,Ring ja rist", viimane tsükkel ,,Need vanad astjad"), teine tsükkel ,,Maria aed" saadab laiali tumedaid ringe, vesi on ärav ja süü on suur, ei mingit andeksandi. Traagilise sügavuse saavutab luuletaja luuletus ,,Kohtupäev" ja ,,Hingepuu". Pole mõõdetav ülekohtu läbi sündinud kannatuse suurus: HINGEPUU Kuid veel hirmsam on, kui osta lõpeb lootus ja su tõde vananeb ja valeks muutub, enne kui sa ise kaod. 1982.a. määrati Kersti Merilaasi luulekogule ,,Antud ja võetud! J.Smuuli nimeline aastapreemia. Säärase tunnustuse sai Merilaas nö täiskasvanute luuletajana esmakordselt. KOKKUVÕTE Kersti Merilaas oli väga andekas eesti kirjanik, kellel olid omad kindlad põhimõtted ja tõed luules ja juba sellepärast olid tema teosed erilised. Merilaas kirjutas lapseeast kuni surmani nii lasteraamatuid kui luuletusi. 9 Kersti Merilaas suri 8. märtsil 1986
idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk, mille ehitasid vennad Orville ja Wilbur Wright, esimene lend toimus Lõuna-Carolina rannikul Kitty Hawk-is 1903 a.
Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem. Märt Pukits. Kaas luulekogule "Noor-Eesti" esimene albumi "Mälestused ja lootused" kaanekujundus Nikolai Triik
Andra Teede on ka Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" (2007) üks autoreid. Tema luuletusi on kasutanud laulusõnadena ansambel Raadio Maria. Mis on see, mis on teinud ta üldsusele nii vastuvõetavaks? Kindlasti on tegemist väga karismaatilise inimesega, karismaatilisus kombineerub tema boheemlaslikust olekust, mis samas tasakaalustub meeletu töövõimega. Põhiline osa antud tööst keskendub tema viimasele luulekogule "Atlas". 3 Andra Teede Varajasem luule Tutuvudes tema varajasema luulega, hakkab kohe silma paistma tõsiasi, et A.Teede lähtub väga paljuski sellest, mida ta näeb enda ümber ehk ta kirjeldab, mida näeb ning samas üritab seda kooskõlla panna oma erinevate emotsioonidega.
20. sajandi esimestel kümnenditel polnud tal ühiskondliku töö tõttu piisavalt aega kunstiloominguks. Tema tollased õnnestunumad saavutused seonduvad "Noor-Eestiga". Kristjan ei liitunud selle kirjanduslik-kunstilise rühmitusega küll nii tihedalt kui kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, kuid ta aitas luua uut raamatukunsti. Enam tunnustatakse Kristjani illustratsioone 1910 avaldatud Juhan Liivi luulekogule. Kristjan Raud Tallinnas Alates 1914. aastast kuni elu lõpuni elas Kristjan Tallinnas. Iseseisvuse alguses dimineeris tema elus endiselt ühiskondlik külg. Ta juhtis haridusministeeriumi kunsti- ja muinsuste 5 osakonna juhatajana, muuseumide korraldajana ja muinsusvalitsuse juhatajana 1919-24 Eesti muinsuskaitsetööd: koostas muinsuskaitseseaduse, hoolitses arhiividokumentide säilitamise eest, korraldas 1920 muinasvara päevad
(1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas
kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste ühendustesse. Tema varasem looming on impressionistlik, aga see arenes hiljem kubo-futuristlikuks. Ta lõi graafikaid, mis liikusid oma vormi poolest järjest lähemale kubismile ("Blanc et noir" (1921) ja "Konstruktiivsed rütmid" (1924). Vägagi kubistlik oli tema raamatugraafika Johannes Barbaruse luulekogule "Geomeetriline inimene", aga hiljem areneb tema stiil rohkem realistlikuks ja neokonservatistlikuks. Elu lõpuaastail viljeles Vahtra natüürmorte ja maastikumaale. Paradiisi stseen mapist "Blanc et noir" http://www.virtuaalmuuseum.ee/J AANVAHTRA/kirjed/kaust_691 0/pilt_105/docPicture_pub#
2. ,,...Võid tõid ...lumelillekene tähekene ...maalt ra'alt ...võid jõid..." Lumelillekene. Ja muidugi ei puudu tema luuletustest irdriime: 1. ,,...eest südamest ...kahvatab saab ...vahele alale." Nii kevade põgeneb. 2. ,,...kodumaa kõnelda ...tumm kuum ...eest käest..." Vangis. Mitmel korral esines ka koondumist vormiliselt või sisuliselt. Seda luuletustes Viin, Otsatus, Moor, Riim, Inimene jpt. 10. Tutvusta luulekogu kaaslastele. Anna luulekogule kokkuvõttev, kuid põhjendatud hinnang. Seda luulekogu on huvitav lugeda, kuna selles ei ole järjest väga palju sama teemaga luuletusi. Tänu sellisele vaheldusele luulestuste seas on teda põnev lugeda. Siin on palju luuletusi, mis räägivad armastusest, loodusest ja väga palju neid, mis räägivad isamaast. Mina hindan selles luulekogus kõige rohkem just vaheldust. Ja mitte ainult selles vaid kõikides luulekogudes. Kuna ise ei ole just eriline luule
aastal ilmunud raamatus ütleb Karl Muru: "...H. Talviku poeeditee katkes enneaegu luuletaja surma tõttu, milles küllap mõjusid kaasa ka need vintsutused, mis luuletajale pärast sõda osaks said..." Oma raamatus "Tulgu uus taevas" kirjutab Hellar Grabbi: "...Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "... Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." Talviku abikaasa Betti Alver veetis aastakümneid nn sisepaguluses. Eksituste eest tuleb maksta kõrget hinda... Surra võib looja, kuid mitte tema loodu. Luuletuses "Magaja" ütleb Talvik sõnad, mis jäädvustavad tema loomingu püsivuse: Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad,
vastuse. "Ta saatis mulle oma esime sest sooloalbumist ''Vana kloun" tehtud foto, mille alla oli kirjutatud "Austuse, armastuse ja lootusega teie Urmas Alender". Teisel pool oli kiri. Raamisin selle niimoodi ära, et mõlemad pooled paistavad läbi klaasi," jutustab kirjanik. Osila hinge puudutas juhtunu niivõrd, et ta kirjutas Alenderile vastuseks luuletuse. Seejärel palus selle Viljandis parajasti trükis olnud luulekogule lisada ning muuta ka luulekogu pealkirja." Kirjastuses tuldi autorile vastu, luuletus läks kogusse ja raamat sai pealkirjaks "Lootuse luiged". Osila saatis luuletuse ka Urmasele. Muusik sai selle kätte, kuid vastata enam ei jõudnud ... Ühiskassett jõudis rahvani saatuse tahtel Joko käe läbi "Luulekogu tuli trükist 30. septembril. Siis oli juba teada, et luiged küll on, kuid lootust enam ei ole .. ," muutub kirjanik mõtlikuks. Estonia hukust oli siis möödunud kaks ööpäeva
rikkalik ja rahvakeelne, autori suhtumine eeskätt rõõmsalt humoristlik, vahel ka irooniavälgatustega. ,,Tuli ja tolm" Betti Alveri esikkogu ,,Tuli ja tolm" ilmus 1936. aasta lõpul Eesti Kirjastuse Kooperatiivi väljaandel. Eesteatises on küll märgitud pealkirjaks ka ,,Võtmed ja muukrauad", kuid selle võis luuletaja uudistajatele naljaviluks pillata, sest õiget pealkirja ei tarvitsenud tal veel olla. See leiti vahest alles viimasel hetkel luulekogule koos Heiti Talvikuga kompositsiooni otsides. Kogu sisaldab 62 luuletust. Luuletuskogu on jagatud neljaks tsükliks, millest igaühel on pisut erinev teemaasetus, ent meeleoluliselt ja väljenduslikult on raamat üsna ühtne tervik. Esimesed lüürilised luuletused ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha" avaldas Betti poeemiga ,, Lugu valgest varesest" samal, 1931. aastal. ,,Tolmu ja tule" kandvamaid sisumotiive on inimese igavesti rahuldamatu tunnetustarve
Oekülas 1904. aastal 3000 rubla eest Stepani-Rüütli talu ning kosis samal ajal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Andres Kangro püstitas talule uued hooned ning planeeris need edumeelselt: eluruume ei ehitatud rehetarega kokku, vaid rehi tehti eraldi. See rehi andis tulevasele poeedile kustumatu mulje, millest ta 1938. aastal kirjutas ühe oma tippluuletuse ,,Ajatu mälestus" ning leidis pealkirja oma kolmandale luulekogule (Kruus, 2003: 12). 4 Rüütli talu Kangro abielupaaril sündis 8. aprillil 1905 tütar, kes ristiti Salmeks (abielludes sai Kongo nime, suri 25. aprillil 1988). Vana kalendri järgi 5. septembril 1910 sündis perre teine laps, kes ristiti Bernhardiks, kuid hiljem soovis asajosaline oma nimest h-tähe ära kaotada. Niisiis on Bernard Kangro sündinud uue kalendri järgi 18. septembril 1910. Õde-venda
laulda", "Oma saar", "Noorte laul", "Noored sepad", "Raudlaul". Mehelik võitlusluule peegeldub ka armastusluuletustes, milles annab märku eesti luules esimest korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja selle meelelist külge poetiseerides ütles noor Suits uue sõna - tollast kultuurikonteksti arvestades liigagi julge, sest tekkisid erimeelsused ja etteheited luulekogule. Järgnevalt perioodikas ilmunud Suitsu luule paistis silma järkjärgulise lähenemisega sümbolismile loodusnägemuse süvenemise kaudu. Luulelooming algas rahvusromantilises laadis, seejärel revolutsiooniromantikat sisaldav varasümbolistlik kujundlik järk. Peale ülikooli jäi töööle Helsingisse ajutiseks kohaks ülikooli raamatukogu vene osakonnas, kus tutvus kogu tsaari-Venemaa, aga ka Lääne-Euroopa kirjandusega. 1911. aastal abiellus, naine
Eks ta käsitleb seda n-ö õigest vaatepunktist, aga et ta nii õrna teemaga rinda pistab, on tähelepanuväärne. Ja Sirge suudab 50- 60ndatel kujundada välja osava piiri peal laveeriva rolli. Smuul, Hint ja Sirge satuvad eri positsiooni loomingus. Luule puhul on selge, et kaks keskset autorit on J. Smuul ja D. Vaarandi. Kunstiliselt ja positsiooni mõttes on Smuul ja Vaarandi teistest erandid. Mis luules hakkab muutuma lisaks sellele, et tulevad huvitavad kaanepildid luulekogule? Kolm iseloomulikku punkti: 1) hakkab vohama poeemizanr värsstekst muutub pikemaks ja jutustavamaks 2) ülivaldavalt silbilis-rõhulised ja nelikvärssides; üsna raiuva rütmiga tekstid, riim ja mitmed võtted, mis meenutavad rahvusromantilist esteetikat 3) temaatiline: kiidulaulud parteile ja Stalinile; sõjaaineline luule; imperialismivastane luule (eriti 1940-50ndate vahetusel) Mart Raud Felix Kotta Ralf Parve Ilmi Kolla Uno Laht
Sellelt 19 seminarilt hankis Vilep oma lasteraamatu kirjutamise põhitõed, mida rakendab senini. (Vilep 2007c). Tähtsuselt kolmandaks juhuseks Vilepi teel lastekirjanikuks oli tutvumine Aidi Vallikuga selsamal Moskva reisil. Rongis juttu ajades selgus, et Aidi Valliku abikaasa Ott Vallik on juba ammu unistanud lasteraamatu illustreerimisest ja Vilep otsib parasjagu illustraatorit oma esimesele luulekogule. Sellest juhuslikust kohtumisest sai alguse koostöö Tartu ja Haapsalu kirjaniku ja kunstniku vahel, kes muidu arvatavasti kunagi poleks kohtunud. (Vilep 2007c). 2.3. Heiki Vilepi looming Heiki Vilep on kirjutanud nii luulet kui proosat. Proosas leiab tema loomingu hulgast poiste- ja tüdrukuteraamatuid, kunstmuinasjutte ja realistlikke jutustusi. Osa tema loomingust moodustab sarju. Oma loomingule kirjastamisvõimalusi otsides ei leidnud Heiki Vilep ühtegi kirjastust,
Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab veel
Orb nooruses vanavanematega, isa kadunud ja ema surnud. Tark, mõisahärra harib teda. Astub vanale mõisahärrale vastu ja saab peksa. Jääb haigeks, kaotab mõistuse. ,,Kui metsa ees ei oleks", mets nagu ahistus, võimaluste puudumine. Tahaks vabadust. Lühijutukogumik ,,10 lugu", nt ,,Peipsi pääl". (2 meest tahavad koju tulla, käisid Venemaal, aga jää sulab. Tulevad ikka, kardavad et hukkuvad, paluvad igast asju, ent kui ellu jäävad, siis hiljem ei täida neid). Oma luulekogule ei leidnud kirjastajat. Tekkis vaimne kitsikus ning keegi ei huvitunud tema loomingust. Närvid läbi- kuulmishäired, hallutsinatsioonid, pandi Tartusse närvikliinikusse. Oli vallasant, käis eri sugulaste juures. Parim osa loomingust ongi haigusajal (kuigi vahepeal selgushood). Kirjutas ehedalt ja südamest, polnud piire. Sajandivahetusel ta n-ö leiti üles, Suits ja Tuglas avaldasid loomingut ja toetasid.
annaabi.ee 
