(Ta oli ilmselt (rahvus) _________________ ja tegutses Põhja-Lätis preestrina. Ta oskas peale saksa ja ladina keele ka kohalikke keeli ja võttis seetõttu ristisõdadest osa tõlgina.) Ta jutustab oma kroonikas (millest?) ______________________ , kirjeldab eestlaste (mida?) _____________ ja ____________. Tema kroonika on esimene kirjalik mälestusmärk, kus leidub (milliseid?) _____________________ sõnu (vanem-pealik; maleva-sõjavägi); ____________________ (Odenpe, Sackala, Viliende, Tarbata), _____________ (Lembitus, Maniwalde, Unnepewe) ning _______________ (Laula, laula, pappi!- saarlased pilkasid saksa preestrit; Maga magamas- jää igavesti magama; Tharapita!- Taara, aita!). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses. 1343 oli _____________ ülestõus. 1524 jõuavad (kelle
13. saj. alguses toimus Eestis ristiusustamine, mille eesotsas oli piiskop Albert, Henrik oli saatjaskonnas. Sealt sai Eesti nimeks Maarjamaa maa, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. ,,Läti Henriku Liivimaa kroonika" on kirjutatud saksa keeles ning räägib eestlaste kommetest, elust-olust, rahvaluulest, toitudest jne... Mõned kroonikast pärinevad eestikeelsed sõnad: odempe Otepää, Sackala Sakala, Tarbata Tartu, Viliende Viljandi, maleva malev, wanem vanem, kylekunda kihelkond, Lembitus Lembitu Esimene eestikeelne lause: ,,Laula, laula, pappi!" ,,Taani hindamisraamat" 1241 a. Taani munkade poolt kirja pandud kroonika, sisaldab Eesti asulate nimekirja: ~500 kohanime + isikunimed. Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam-
Eesti kirjandus enne ärkamist 1. Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks
liivlaste juures kuni Saaremaa allaheitmiseni (1180-1227). Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Henrik tundis ka siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas ka eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, nt malewa, wanem, Lembitus, Viliende ning sisaldab üksikuid lauseid. Kroonikas saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale Eesti = Maarjamaa Kroonika ehk ajaraamat esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjekorras, enamasti proosavormis. Keskajal kirjutasid kroonikaid enamasti mungad ning see oli ajalookirjanduse valitsev zanr. Seal ei selgitata ega analüüsita sündmuste sügavamais seoseid. 13. sajandi teiseks esileküündivaks kirjalikuks mälestusmärgiks Henriku kroonika kõrval
konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel.
aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. väärib tähelepanu, et lisaks saksa ja ladina keelele tundis Henrik siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, näiteks malewa, kylekunda (kihelkond), wanem, Odenpe (Otepää), Sackala (Sakala), Tarbata (Tartu), Viliende (Viljandi), Sontagana (Soontaga), Lembitus, Maniwalde, Unnepewe (Õnnepäev), ning sisaldab üksikuid lauseid: Laula, laula, pappi!, Maga magamas!. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile kaunis luulekeelne nimi – Maarjamaa. Henriku kroonika originaalkäsikiri pole säilinud. Ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles
annaabi.ee 
