Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühikonspekt - sotsioloogia meetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muutuja, valim, hüpotees, korrelatsioon, haridus, sotsioloogias, populatsioon, koguta, vaatlus, sotsioloogiasse, ülevaateuurimus, uuritavate, variable, osalusvaatlus, empiiriliste, meta, uurimine, ühegi, dependent, testimine, ankeedi, üldkogum, rahvastik, representatiivsus, produktid, seoseid, diskursuse, eeldan, juttu, empiiriline, luuakse1. Probleemi püstitamine 2. Hüpoteesi püstitamine 3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
- Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta. - Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias: 1. Milline on teadlase roll? Positiivne vs. Normatiivne lähenemine Positiivne lähenemine - sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on. Normatiivne lähenemine - Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema. 2. Millisel tasandil ühiskonda uurida?
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest.
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste Kontseptid on teooria ehituskivid Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem!
(dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine;
Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik) Üldiselt saab jagada kolmeks 1. Käsiraamatutud, kogumikud 2. Teaduslik perioodika ehk ajakirjad Ülevaate artiklid Empiirilised artiklid 3
– Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Ülesanne: Tunne ära, milliste teooriatega on tegemist! Muutujad • Muutuja – näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav (valimisaktiivsus, majanduskasv, organisatsiooni bürokratiseerumise aste, jne) • Võib olla kontsepti arvuline väljendus, kuid ühte kontsepti mõõdab harilikult mitu muutujat Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: - Sõltumatu muutuja (independent variable) – muutuja, mis põhjustab muutuse. “Sõltumatu” seetõttu, et ta ise ei ole mõjustatud, vaid mõjutab teisi.
vähemalt viis korda rohkem. Kvantitatiivne andmeanalüüs: · Statistilised andmetöötlusprogrammid, näiteks SPSS · Atribuudid o sõltumatu atribuut - manipuleeritav atribuut o sõltuv atribuut - see, mida mõõdetakse · Eeldused (normaaljaotus) · Andmeanalüüsid o Parameetrilised testid (peavad vastama eeldustele) o Testid muutujate vaheliste seoste leidmiseks (pideva atribuudi keskväärtuste võrdlemine) Korrelatsioon - seose tugevus kahe pideva atribuudi vahel Regressioon - millisel määral sõltumatud atribuudid mõjutavad sõltuvat atribuuti, mängitakse läbi erinevad kombinatsioonid Faktoranalüüs - lubab vähendada atribuutide arvu vähemaks hulgaks faktoriteks o Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks T-test ANOVA - kahe või enama grupi omavaheline võrdlus
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation
Kvantitatiivne paradigma - Üritus mõista sotsiaalset või inimlikku probleemi kontrollides olemasolevat mõõdetavatest ja numbriliselt väljendatavatest muutujatest koosnevat teooriat ning statistiliselt analüüsides kas teooriast tulenevad üldistused on tõesed. Traditsiooniline, positivistlik, eksperimentaalne empiiriku maailm 4) Mida pead tegema enne uurimistöö juurde asumist? Tuleb selgeks teha mida ja kuidas uurida! Uurimustöö algab teemavalikuga! 5) Miks peab hüpotees olema ümberlükatav? Hüpotees on oletus ning „tõde“ ei saa oletada. Tõendite olemasolul peab olema võimalik hüpoteesist loobuda. Hüpoteesi tõestamine oleks pikk ja keeruline protsess, selle ümberlükkamine on kergem. Toetub kogemusele (ajaloole), tulevikus paikapidamise suhtes puudub garantii. Hüpoteesi ümberlükkamine on igavene, hüpoteesi tõestada tuleks pidevalt. Sellepärast saab hüpotees olla ümberlükatud või mitte ümberlükatud (mitte kunagi tõestatud).
nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige
sekkumine (www.oesel.ee/maidu/cd-le/meetodid%20uurimist__s.doc) Eksperiment 3 Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eksperiment). Sõltumatu muutuja on see, millega eksperimenteeritakse. Sõltuv muutuja on see, mida mõõdetakse. Näiteks: Herilaste toitumise (sõltuv muutuja) uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett (sõltumatu muutuja). Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta. Eksperimentaalne ehk katseline uurimus on nomoteetiline, üldisi seadusi otsiv ning seletav
tendentsidega. Kindlad sündmused on need, mis on toimunud ning kõik tulevikus toimuvad sündmused teatud tõenäosuse korral. Ennustusfunktsiooni täitmisel peab teadus ütlema, mis saab objektist tulevikus. Missuguses suunas objekt muutub? Missuguses suunas on teda tarvis muuta? Mida tuleks teha, et ta ei muutuks, kuid me seda ei taha? 7. Kuidas on omavahel seotud teadus ja ühiskond (riik), teadus ja haridus? Ühiskond ja teadus moodustavad terviku. Ühiskond vajab teadust ning teadus ilma ühiskonnata eksisteerida ei saa. Teadust vaadeldakse kui tööriista ühiskonna käes, mille abil on võimalik lahendada järgmisi ülesandeid: · Rahuldada ühiskonna vajadusi toidu, tervishoi ja elamistingimuste järel; · Tagada ühiskonna julgeolek · Kindlustada majandusele konkurentsivõime ja kasum tehniliste uuenduste kaudu; tõsta
Statistiline modelleerimine – kokkuvõte Muutujad: Sõltuvad muutujad (dependent, outcome variables) – muutujad, mis on uurimise keskmes, millele uurija arvab, et teised muutujad mõju avaldavad. Nö katseisikust sõltuv muutuja. Sõltumatud muutujad (independent, predictor variables) – muutujad, mille kohta uurija arvab, et neil võiks olla mõju uuritavatele muutujatele. Statistilise analüüsi keskmes on uurida, kuidas teatud tunnused koos muutuvad. Kui on vaja muutujat iseloomustada, on kaks põhilist viisi, kuidas seda teha: o Milline on selle muutuja tüüpiline väärtus? o Kui hästi iseloomustab see tüüpiline väärtus kõiki mõõdetud juhtumeid? Ehk
kohta · Ei tohi olla kallutatud Hüpoteesid uurimusküsimuste eri/alaliigid Hüpoteed on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta Tõestamisele võetavad väited, teesid (MIDA ASUN TÕESTAMA?) Uuringu tulemusena kinnitatakse või lükatakse ümber · Hüpoteeside allikad: Teooria Teied uurgud Vaatlus/kogemus Loogiline arutluskäik Töös esitatakse hüpotees koos põhjendusega Hüpotees on faktidel/seadustel rajatav aga tõestamata! Hüpoteesi näitel on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega , aga mitte tõega · Tüübid: Võrdlushüpotees Seosehüpotees · Hüpotees: Ei ole liiga kitsas ega lai Ei tohi olla liiga ilmne Koosneb kahest poolest On sisukas On sõnastatud konkreetselt
ka: var, D(X)). Seega, mida suurem on Xi väärtus võrreldes keskväärtusega, (aritmeetilise keskmisega) seda suurem on hajuvus e dispersiooni. 5. Dispersiooni meetod 6. Diskreetne arvuline tunnus omab vaid täisarvulist väärtust, n laste arv perekonnas, eesti elanike arv. 7. DurbinWatsoni test. Kasut 1. järku autokorrelatsiooni avastamiseks. Kasut.tingimused: reg.mudel sisaldab vabaliiget. Mudel ei sisalda sõltuva muutuja viitajaga liikmeid (nt Yt1, Yt2) 8. Fiktiivne muutuja (dummy) iseloomustavaid binaarseid muutujaid. Binaarne muutuja nominaalsel tunnusel vaid 2 erinevat väärtust, näiteks abielus v vallaline. 9. Entroopia määramatus (Prognoosi entroopia E on see osa infost tuleviku kohta, mida olemasoleva lähteinfo põhjal ei olnud võimalik leida). 10
Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, siis muutub ka tema maailmanägemus, sest maailma me näeme ju läbi oma veendumuste prisma. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. Millist kaks paradigmat saab eristada sotsioloogias? Pöördsõna paradigma võib olla täis- või põhiparadigma. Täisparadigmaks nimetatakse paradigmat, mis sisaldab kõiki pöördsõna vorme, st nii liht- kui liitvorme. Sõna morfoloogia kirjeldamisel pole liitvormide arvestamine enamasti vajalik, sest liitvormid moodustatakse lihtvormide alusel kõikidest sõnadest ühtemoodi. Seetõttu esitatakse pöörd- sõnade morfoloogia kirjelduses tavaliselt niisugune paradigma, mis sisaldab ainult lihtvorme põhiparadigma
Näit: uuring “kuidas muuta paremaks meie teenust?” ja põhiküsimuseks välja selgitada – miks tarbija ei ole rahul meie teenusega. 2. Kirjeldavad uuringud. Ülesandeks võimalik täpne ülevaade turu, turunduskeskkonna või turundusmeetmestiku erinevatest külgedest. Kvantitatiivuuringud – ühekordsed või mitmekordsed. 3. Põhjuslikud uuringud. Kui kirjeldav uuring pole piisavalt täpne ja ei näita ühe muutuja sõltuvust teisest muutujast. Näit. Müügipersonal – piirkondades , kus firmal on rohkem müügimehi on ka läbimüük suurem. Kas siit järeldus – nõrga müügiga piirkondades – paneme müügimehi juurde ja müügikasv tuleb? 2.2.4 Turundusuuringute liigitus uuritava probleemi järgi. 1. uuringud probleemi identifitseerimiseks 2. uuringud probleemi lahendamiseks 2.2.5 Turundusuuringute liigitus uuritava subjekti järgi. 1
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja?
,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1. Tagantjärele on alati kerge öelda, et ,,ma juba teadsin seda". On kuulnud selle kohta vms. 2. Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole
1. PRAKTIKUM 1) JÄRJESTAMINE NOOREMAST VANIMANI Parmeklõps Sort Ascending/Descending -> Kasvavas/Kahanevas järjestuses Data Sort cases Sort Ascending/Sort Descending (tuleb valida muutujad ka) 2) VARIABLE VIEW 3) KIRJELDAVAD ANDMED Leiame vanusele antud hinnangute keskmise, moodi, mediaani, maksimaalse ning minimaalse hinnangu. + HISTOGRAMM Käsklusrida: Analyze - Descriptive statistics Frequencies. Muutujatekasti liigutage muutuja. Statistics -Mean, Mode, Median, Minimum, Maximum. Charts - Histograms 2. PRAKTIKUM 1) UUE MUUTUJA ARVUTAMINE Tihtipeale tuleb andmete töötlemise jooksul tekitada uusi muutujaid eelmiste muutujate põhjal. Käesolevas praktikumis tutvume uue muutuja arvutamise põhitõdedega. Etteruttavalt võib öelda, et me arvutame saadavaloleva andmestiku põhjal uueks muutujaks kehamassiindeksi (BMI body mass index). Käsklusrida:
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete kogumise kaevandamine, milles on oluline, et vaatlusandmed sobiksid kvantitatiivseks, arvudes mõõtmiseks · katseisikute või uuritavate isikute valimine, tihtigi üksikasjalikud katseisikute määratlused ja valimite kavad; määratletakse põhirühm, mille tulemused peavad kehtima, ja võetakse sellest põhirühmast valim · muutujate moodustamine tabeli kujul ja andmete korrastamine statistiliselt käsitletavaks · järelduste tegemine vaatlusandmete statistilisele analüüsile tuginedes, tulemuste esitamine protsenttabelites ja tulemuste olulisuse statistline testimine. (2004: 131) Kvantitatiivses uurimismeetodis saab kasutada hüpoteesi, mida esitatakse väidetena. Hüpoteese saab esitada, kas suunda osutavatena või statistilistena.
....................................6 Kurskall-Wallise test (e. mitteparameetriline ANOVA)..........................................7 T-test sõltumatute gruppidega............................................................................ 7 T-test sõltuvate gruppidega................................................................................. 8 Mann-Whintey U Test (e. mitteparameetriline t-test)...........................................8 Korrelatsioon....................................................................................................... 9 Lineaarne (paaris)regressioon...........................................................................10 Logistiline regressioon....................................................................................... 11 1 Andmefailid SPSS'is
Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemasolevast teemast Oma leidudest – võib leida vastuse küsimustele, mida sa ei küsinud Millist tüüpi küsimusi ja vastuseid võib välja tuua?
.. (Pfeffer & Salancik, 1978) jne.) kohta · Social Evolutionary Theory n. Darwini teooria põhimõtted sotsioloogias ja majanduses, ... (Burgelman, 1991) · Kas rakendades loodusteaduslikke (domineerivalt kvantitatiivsed)
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
1991). Alkoholijoovet ja kontraseptiivide kasutamist on uurinud Robertson & Plant,1988,mille põhjal tõdeti,et alkohol vähenda kondoomi kasutamist.Eraldi on uuritud kontraseptiivide kasutamist plaanimata seksuaalse suhte ajal(Flanigan & Hittch,1986). Samuti on ka MacDonald, Zanna & Fong oma 1995 aasta uurimuses testinud käitumislikke hoiakuid ja kavatsusi seoses alkoholijoobes autojuhtimisega. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees. Lähtunud oma varasematest uurimustest 1993 ja 1995, mis peamiselt põhinesid alkoholi seoste uurimisel ja seosetel autojuhtimisega püstitasid autorid käesolevas uurimuses hüpoteesi, et alkoholijoobes inimene on enam mõjutatud ettetungivatest ja edasiviivatest faktoritest, kui tõkestavatest ja on seetõttu ka kalduvamad riskialtile seksuaalsele käitumisele. Selle käitumise kohaselt ei ole sellised inimesed võimelised
Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2
loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima.
1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult
annaabi.ee 
