1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed? Esita nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Positiivsed tagajärjed Negatiivsed tagajärjed
Kontrolltöö nr 9. Peatükid 26.-28. Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskonna palgejooni. Poliitilised õpetused. 1. Mida tähendab tööstuslik pööre? Manufaktuuride asendumist masinatega. 2. Võrdle käsitöönduslikku, manufaktuurset ja vabrikutootmist. 3. Mis oli tööstusliku pöörde õige olulisem eeldus? Miks just see? Uute masinate leiutamine. Tänu masinatele suurenes ja kiirenes tarbekaupade tootlikus. 4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6. Millistes tööstusharudes võeti masinad esimesena kasutusele? Söe ja tekstiilitööstuses 7. Millal tööstuslik pööre seal algas? 17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9. Mis olid tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed? Kaupade tootlus kiirenes ja suurenes,
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks. Lisaks masinatele oli tootmise uuendamiseks vaja raha ning inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid
lahingus said Napoleon järjekordselt lüüa, mille tagajärjel ta saadeti Püha Helena saarele. Viini kongress toimus 1814-1815, sest peale Napoleoni sõdu oli vaja Euroopat ümber korraldada. Uute piiride kindlaksmääramsiel lähtuti 3 põhimõttest: legitiimsuse-, tasakaalu- ja julgeolekupõhimõttest. 9. KAPITALISMI ARENG (õpiku II osast lk 6-13) Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side- pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning
sisuliselt lugeda ka sõja lõpuks. Ameerika kodusõda on verisemaid võitlusi, mida tunneb ajalugu. Tegemist oli esimese moodsa sõjaga. Tagajärjed olid et Ameerika Ühendriigid jäid ühtseks ja Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid 258 000, 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine. Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis kapitali ja tööjõudu . Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute tootmisettevõtete rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana.
(mille alusel ennistati Prantsusmaa revolutsiooni eelsete dünastiate võim), tasakaalupõhimõte (ükski võitjariik ei tohtinud teistest tugevamaks saada) ja julgeolekupõhimõte (millest lähtuvalt ümbritseti Prantsusmaa sõjaliselt ja poliitiliselt nõrkade puhverriikidega. 9.KAPITALISMI ARENG Mis on tööstuslik pööre, kus ja millal sai see alguse, olulisemad leiutised (masinad, side-pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. See sai alguse 18.sajandil Inglismaal. Peamised leiutised oli aurumasin, tänu sellele rongiliiklus ja aurik, telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitöö asendumine masintööga. Tööstusliku pöörde
Kordamine: rahvusriigid ja industriaalühiskond 1. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed POSITIIVNE NEGATIIVNE Kiirenes ühiskonna areng Jättis tööta käsitöölised, kes pidid nigela palga eest vabrikus töötama tihti ka koos peredega Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James
aktivistid. Enamasti olid need vaesed mehed, kes saabusid kohale väikese kotiga. Nii nimetati neid põlglikult pambumeesteks ehk kotimeesteks. Loodi uus administratsioon ja reorganiseeriti kohtud. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad. Püüti kindlustada neegritele antud kodanikuõiguste elluviimist. 11. Täida lüngad: Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine . Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi ,kes masinatega töötaksid. Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute ettevõtete ja vabrikute rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu. Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hinda hoidma ostjale vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17
Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika, eriti mehaanika teaduse kiire areng 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negtiivsed tagajärjed Positiivsed: Käsitöö asendumine masinatega töö muutus kergemaks Tootmine muutus kiiremaks Tarbekaupade kättesaadavus suurenes kõvasti ja hinnad läksid odavamaks
10 3 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna mõeldes tänapäevale võib öelda et kõik tänapäeva tehnilised masinad on hakanud arenema just tööstuslikust pöördest , kus hakati mõtlema et ka masinad võivad tööd teha. Arvan, et isegi tänapäeva elekter, mis on meile igapäev väga vajalik sai alguse just sealt. Tänapäeval sõltume me praktiliselt täielikult tehnikast, ja ma arvan kui poleks olnud tööstuslikku pööret just sellel ajal oleks seekindlasti tulnud millalgi hiljem kuid kindlasti mitte nii jõudsalt ja edukalt
sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitsitöö asendumine masintööga, kuid see tõi kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega.
sajandi Inglismaal. Peamised leiutised olid aurumasin, tänu sellele ka rongiliiklus ja aurik; telegraaf, röntgen, elektripirn, fonograaf, grammofon ja telefon tänu elektrile. Tööstusliku pöörde peamiseks tulemuseks oli käsitsitöö asendumine masintööga, kuid see tõi kaasa nii plusse kui ka miinuseid. Masinate kasutuselevõtt jättis tööta käsitöölisi, kes jäid tööpuudusesse ja hakkasid kerjama ning varastama. Samal ajal kiirendasid masinad ja vabrikud aga ühiskonna kui terviku arengut. See tegi inimestele kättesaadavamaks paljud tarbekaubad, aja jooksul paranesid ka tööliste elamistingimused. See soodustas hariduse levikut ja muutis ühiskonna seniseid tavasid. Linnad muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus rohkem inimesi ning paranes elukeskond. Linna koondusid kõik kultuuriasutused ning elupaikadesse saabusid mugavused, mis võimaldasid paremini sisustada vaba aega.
· Industrialiseerimine ja urbaniseerimise mõju 19. sajandi keskpaigaks oli masinatootmine muutunud enamikus Euroopa riikides ja Ameerika Ühendriikides valitsevaks. Masinatootmise võidulepääsu nimetatakseindustrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industrialühiskonnaks. See tõi kaasa muutused põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Eriti tabas inimesi tööpuudus, mille põhjuseks peeti masinaid. Samas kiirendasid masinad ja vabrikud ühiskonna kui terviku arengut. Kujunev industriaalühiskond oli paljuski linnaühiskond. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi. Rajati veevärk, kanalisatsioon ning hakati ka nlinnaehitust planeerima. Hoburauteede kõrvale tulid trammiteed. Pilet nr 3 · Absolutism Prantsusmaa näitel Prantsusmaal, kus 17. sajandi alguseks oli keskvõim tsentraliseeritum kui kunagi varem, hakkasid
· Prantsusmaale lubati , et kunstivarad, mis ta sõajkäikudel oli saanud, need jäävad talle alles. (itaalija ja egiptus) · Orjakaubandus kuulutati tsivilistatsiooni ja inimõigustega vastuolus olevaks. Viini kongressil moodustati ka kaks liitu, mis pidid kongresse otsuseid tagama. · Pühaliit · Nelja riigi liit e nelikliit Tööstuslik pööre · Käsitsi tööd asendavad masinad · Manufaktuuride asemel tulevad vabrikud. Selleks et tööstuslik pööre saaks toimuda oli: 1. kõige olulisem põllumajanduslik pööre. see oli võimalik siis kui maa muutus eraomandiks. Järelikult siis need, kes seda maad omasid olid huvitatud maa efektiivsemaks kasutamisest. Kui maad kasutati efektiivselt, siis toodang tõusis. Toodanguga oli võimalik ära toita
- sai võimalikuks kodanike poliitiline organiseerumine, lubati poliitiliste ühingute teke, mille baasil hiljem moodustusid poliitilised parteid Võib öelda, et peale 1848-1849.aastat oli Ancien Régime päriselt lõppenud. III Industriaalühiskonna kujunemine. vt õpik III, lk.155-161; 227-232 Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 1760-1780 – üleminek manufaktuuridelt, kus käsitöö, vabrikutööstusele, kus masinad. Tehnoloogiline alus: mehhaaniline vokk, ketrusmasin, jõuallikaks esialgu vesiratas, siis aurumasin. Tööstusliku pöörde eeldused: - kapitali olemasolu (saadi kaubandusest) - vaba tööjõud (tuli kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandusest,põllumajanduspööre) - masinate leiutamine - energiaallikate olemasolu - tooraine olemasolu – kasvab huvitatus kolooniatest, strateegilised toorained ona rauamaak ja kivisüsi - ostuvõimeline turg III 1. Industriaalühiskonna kujunemine
Augsburgi usutunnistus määratles luterlase põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused(emakeelne lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus, riigikirik) *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond - Eeldused; pööre Inglismaal; masinad; pöörde tagajärjed; teaduse ja tehnika areng 19. sajandil. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Võib öelda, et kõigepealt on üheks tööstusliku pöörde eelduseks Inglise revolutsioon. Teise eeldusena peaks ära mainima agraarühiskonna pöörde. Järgmine eeldus on masinate konstrueerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemine. Veel mõni eeldus: ostuvõimeline turg, energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ja selle juurdevool. Tööstuslik pööre sai alguse 17. saj inglismaal. Seal riigis tekkis vajadus söe järele, toota rauamaaki. See andis ka tõuke selle tööstusharu enda arenemisele, tekkis juurde uusi söekaevandusi
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola k
14 15 26.03.08 Tööstuslik pööre ja industriaalühiskond Tööstusliku pöörde eeldused: · Muutused põllumajandused põllumajanduspööre. Maa muutus eraomandiks, mõisad ja talud muutusid üksteisest sõltumatuteks. Olid konkureerivad majapidamised. Oli oluline toota võimalikult palju võimalikult väikeste kulutustega. Kasutusele võeti masinad. Kasutusele tuli, näiteks hobukülvik, viljapeksumasin ja auru jõul töötavad traktorid (1830). Kasutusele võeti ka kunstväetised. Tegeldi ka aretustööga, sordiaretus ja ka tõuaretus. Maal vabanes suurem hulk tööjõudu, kuna väiksem hulk inimesi tegeles toiduainete tootmisega. Vabanenud töörahvas liikus linna, linnade kasvuga kasvas ka põllumajanduslike saaduste vajadus. · Tööjõu olemasolu
vajalikud mehhanismid. Veejõu kasutamise tõttu tuli ehitada vabrikud suurte jõgede juurde. Osaliselt kasutati tuuleenergiat. 1765.a konstrueeris James Watt universaalse aurumasina, mis andis võimaluse kasutada seda paljudes majandusharudes. 19.saj keskpaigas sai kivisöest peamine lihtmasinate kütus, mis lahendas paljud varasemad energiaprobleemid. 1800.a leiutas Alessandro Volta esimese elektrielemendi ehk patarei (talletas elektrivoolu). Michael Faraday valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas hakata tootma elektrivoolu suurtes kogustes, hiljem leiutas ka elektrimootori. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Ühiskond jagunes kolmeks: Ülamklass, keskklass ja alamklass. Ülemklassi moodustasid aadlikud, keskklassi vabrikuomanikud, pankurid, haritlased- neid nimetati kodanlasteks ning nad moodustasid 20% ühiskonnast.
Näide: 1970-80. Lõuna-Ameerikas. Suurbritannia (Margaret). Usas. 32) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda! Algus: Madalmaade ja Inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon (kui käivitati esimesed vabrikud e kui võeti kasutusele aurumasinad tööstuslikus tootmises). Algus varieerub sõltuvalt erinevatest riikidest ja piirkondadest, ent igal pool tähendab see tööstusliku revolutsiooni algust. Moderniseerimisaja lõpp langeb kokku tööstusliku pöörde lõpuga e kui masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud/mil põhiline osa toodangust tuleb vabrikutest. Kõige varem kujuneb masstoodang välja tekstiilitööstuses, sest seal on nõudlus masstoodangu järele suurim. Seega on ka esimesed manufaktuurid ja vabrikud seotud just tekstiilitööstusega. Nt 1890. Eesti kogu tööstusektorist moodustas 90% tekstiilitööstus. Kui
Pooldasid omanike- feodaalide maksustamist ja tööstuse ja kaubanduse toetamist. Olid seisukohal, et riik peaks loobuma ettevõtluse ja tööstuse toetamisest. Väitsid, et tõelise rikkuse allikad on põllumajandustooted ja teistest loodusressurssidest saadud tooted Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: ? vabrikute rajamiseks ? masinate ja tooraine ostmiseks ? tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : ? inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest ? tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: ? vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: ? sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2
24.veb. 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. See on Eesti Vabariigi sünnipäev. Esimese valitsuse peaministriks sai K. Päts. Jseseisvus manifest loeti ette koolides, kirikutes. Iseseisvus sai olla Tallinnas vaid 1 päev, sest 25.veb, 1918 sisenesid Tallinnasse saksa väed(seoses I ma.-ga). Algas saksa okupatsioon , veb-nov 1918. Pilet nr. 19 ; (1) Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintotmisega ja vabrikutega. Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt on tööstusrevolutsiooni peamine tunnus. Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist, ühiskonnas aga pidi olema vajadus nende kaupade jaoks, muidu muutus tootmine mõttetuks Nii hakkas tootmist üha enam mõjutama turg ja tootjate vahel kujunes välja konkurents. Kaubandusest saadud raha kasutati uute vabrikute loomiseks. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes.
Seetõttu ei ole võimalik Smithi dogmasid/teooriat võimalik kasutada tänapäeval, sest neid on liiga vähe. 25) Millega võiks seostada moderniseerimisaja algust ja lõppu konkreetses riigis või piirkonnas? Põhjenda! Moderniseerimisaja algus langeb kokku tööstuspöörde algusega. Madalmaade ja inglismaa areng algas 18. saj keskpaigas, kui alguse sai tööstuslik revolutsioon. Tööstusperioodi lõpuks peetakse 1850. aastat, kui enamus tekstiilitööstusest oli üle viidud vabrikutesse. Masinad olid tootmismahud maksimaalsele tasemele viinud. 26) Maailma jõukeskused 1500. Aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated? Hiina, Jaapan, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida. Hiina ja Euroopa taotlesid võimu toonases maailmas. Hiina lõpetas Hiina reisid ja kaubavahetused kaugete maadega, Euroopa tegutses vastupidi. 27) Milles näed Euroopa esiletõusu peamisi põhjuseid (18. Saj keskpaigaks) – miks sai
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on
sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis
2. Imperialismi arengule kaasa aitavad tehnilised uuendused Masinaehituses hakati valmistama kõrge toodanguga tööpinke, panid aluse seeriatootmisele. 20. saj. Käivitas Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega auto toomisaeg lühenes. Viis auto hinnad alla, taskukohasem hind. Lennunduses tegi 1900. a. Saksamaal esimese lennu Zeppelini õhulaev. 3a hiljem vendade Wrighti lennuk, mis suutis püsida õhus 12sek. Tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata. 1909. a. hakkas lennundus hoogsalt arenema. Need masinad kujunesid oluliseks ka sõjatehnika arengus. Marconi (esimene raadiosaade) leiutis osutuks tähtsaks mitte ainult sõjaväele, vaid ka laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele ja ajakirjandusele. Informatsioon hakkas levima eetri kaudu. 3. Proletariaadi roll 20. sajandi algul. Töölisliikumise 4 suunda.
Wilson USA president. - Wilsoni välispoliitika oli rahumeelsem, sekkuti vähem Ladina-Ameerika riikide siseasjadesse; võimaluse korral üritati konflikte vältida; Esimese maailmasõja puhkedes jäi USA neutraalseks kuni1917.aastani. 13. Tähtsamad parteid USA-s? Töölisliikumine, ametiühingute roll. Neegritega seonduvad probleemid? Miks võis USA majanduspoliitikad nimetada liberaalseks? - Vabariiklik Partei ja Demokraatlik Partei. *Töölisliikumine 19.sajandiks oli seoses tööstusliku pöördega välja kujunenud töölisklass (e proletariaat). Töölisliikumise eesmärgiks oli töölisklassi olukorra (töö ja palgatingimuste) parandamine. Töölisliikumise peamisteks vormideks olid: - streigid ja meeleavaldused. - töölisklassi olukorra parandamine parlamentaarsel teel seadusandlust muutes (sotsiaaldemokraatlik arusaam). - kehtiva poliitilise süsteemi purustamine ülestõusu või revolutsiooniga ning proletariaadi diktatuuri kehtestamine (marksistlik arusaam).
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure tõenäosusega judaismi üks alt
üliõpilased, kooliõpetajad 3) liikumisega liituvad massid, tekivad seltsid 4) tekivad erakonnad, püstitatakse nõue riigi loomiseks ning lõpuks rahvusriigi väljakuulutamine. Tööstuslik pööre Sai alguse Inglismaal 18.sajandil, sest Inglismaa oli teistest enam arenenud, tal oli palju kolooniaid, kust saadi odavat toorainet ning kaotatud oli feudalism. Toimus vabrikute esilekerkimine, võeti kasutusele masinad, käsitsitootmine vähenes märgatavalt. Kaasa aitas ka James Wattsi leiutatud aurumasin, mis pani masinad tööle. Vabrikute ümbrusesse rajati ka elamuid, mis moodustasid varsti ka linna. Tekkis konkurents tootjate vahel ning mõne tootega sai kaubelda ka monopol. Tööstusrevolutsiooni tähtsus(järnevas ka juttu): 1)odavnes kaupade hind 2) arenes tööstus ja teadus 3) toimus urbaniseerumine 4) rahavaarv suurenes 5) toimus üldine ühiskonna areng
evolutsiooniõpetusega seletas Lamark organismide arengut 4. Avastati bakterid, kuid ei osatud neid algselt veel haiguste tekkimise ja levikuga seostada. · Meditsiin: 1. Pandi alus desifintseerimisele, kuna saadi aru, miks haavad hakkavad mädanema 2. Võeti kasutusele esimese steriliseeritud kummikindad 3. Avastati uued haigused, marutõbi ja tuberkoloos ning uuriti nende leviku põhjuseid. 4. Avastati röntgenkiired ning nende abil leiutati röntgenaparaat. · Leiutised: 1. telegraafivõti 2. Bell leiutas esimese telefoni 3. Edisson leiutas maailma esimese grammofoni 4. Esimene raadio 5. Lumiere leiutas esimese kinamatograafo Kunst: · Klassitsism: 18-19 sajand. Seda iseloomustab antiikaja kujutamise viis, viilkatus ja sambad, vähe kaunistusi, lihtsus ja selgus. Maale iseloomustab joon, siluett.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
