Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühikirjand Õpetaja tööst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahutud, noortega, õppeaine, huvitab, teemasid, lasen, lõbus, nalja, tegelemiseks, füüsikaga, teadlane, hobi, suurepärane, neiud, noormehed, aitaminejuhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning klassiruumis võib see raamat anda teile jõudu jätkamiseks. See on tulvil praktilisi nõuandeid soovitusi Leedsi Ülikooli kolleegiumi eluaegne auliige ja anekdootlike lugusid, mis põhinevad tõsielulistel olukordadel. Seda raamatud peaksid lugema kõik ning Melbourne’i Ülikooli haridusinstituudi
Õpetaja õpiabi Kuidas olla enesekindel ja heatujuline õpetaja (Sue Cowley) 1. Lobimishimuline klass Klassis vaikuse saavutamine on kõige tähtsam ja mõnel ajal kõige keerulisem asi, millega õpetaja peab toime tulla. Raamatus pakutakse kolm erinevat strateegiat lobisemishimulise klassiga hakkamasaamiseks. Esimene raamatus pakutud taktika on ,,kange nagu raudnael". Arvan, et see taktika sobib parem kui töötad ,,raskete" klassidega. Mul on väike töökogemus koolis töötamisel ja mul oli üks selline klass ,,raskete" lastega. Nendega hakkasin kasutama seda taktikat, sest kuidagi teisiti ei suutnud klassi maha rahustada. Kõigepealt seletasin nendele suuliselt kõik reeglid minu tundides viibides ja panin käitumisreeglid suurelt, selgelt ja täpselt paberilehele kirja ning riputasin neid klassiruumi seinale. Niimoodi oli mul võimalus viidata, kui vajadus oli. Seletasin nendele
ESSEE Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja... Kehaline kasvatus on tund, kus õpilased saavad pikale istumisele vahelduseks ka end liigutada see ongi selle tunni peamine mõte. Tänapäeva noorte seas on sporditegemine jäänud unarusse ning kehalise kasvatuse õpetajad on just need, kes võiksid ja peaksid noorte silmad taas avade tervislikule elule ning spordiga tegelemisele. Samas aga tuleks arvesse võtta tõsiasi, et kehalise kasvatuse tunnis ei kasvatata välja uusi tippsportlasi, sest et see on juba noorte enda otsustada, kui palju nad soovivad spordiga tegeleda ning kui hingelähedane see neile on. Siiski, peaksid kõik sporti tegema, arvesse võttes oma keha vajadust selle järgi. Kehalise kasvatuse õpetajana paneksin rõhku õpilaste soovidele ning püüaksin muuta tunni neile nauditavaks. Arvestada tuleks ka õpilaste vanusega, kas on tegemist algklassi, põhikooli või gümnaasiumiga. Erine
kõik need valemid ja konkreetsed lahendus viisid on üks paras tuupimine. Kui öeldakse, et ajalugu või inglise keel on fakti põhine ja tuupimisega õpitav aine ning matemaatika on loominguline siis minu arvates on asi vastupidine. Matemaatikas ei saa kunagi asju lahendada loominguliselt vaid vastavalt reeglitele, jah vahel võib ühe ülesande lahenduseks olla mitu lahenduskäiku, kuid need on rangelt reeglitega piiratud. Sama lugu on ka füüsikaga mis läheb kõrgkoolis edasi, Tegelikult peab tõdema, et füüsikaga on lood nõksa lihtsamad, kui matemaatikaga kõrgkoolis, sest füüsikas saab toetuda paljude teemadega laboritele ning see teeb asjad arusaadavaks ja kui nii öelda võib siis loomingulisemaks, sa saad ise katsuda vaadata ja uurida, et jõuda järelduseni, nagu ka autot remontides, Sa avad kapoti ja vaatad füüsiliselt, mis seal on ning mida vaja parandada.
nii poisid kui ka tüdrukud. Sellise lähenemisega tahame rõhuda soolisele võrdõiguslikkusele. Me tahame, et poistelt ei nõutaks suuremaid saavutusi kui tüdrukutelt. Kõik inimesed on võrdsed ja kedagi ei tohi kohelda teistega ebavõrdselt. 3.3 Hindamine Hinnetest sõltub väga palju. Hinne peab õpilast motiveerima liikuma. Hea hinne muudab lapse rõõmsaks ja sisendab enesekindlust. Kehaline kasvatus ei peaks olema see õppeaine, kus õpilasi hinnatakse kindlate normide järgi. Kõik õpilased ei ole samade võimetega. Paremaid hindeid saavad ainult need õpilased, kes on kehaliselt paremate võimetega ja halvemaid hindeid need, kes ei ole füüsiliselt nii võimekad. Selline hindamine pärsib nõrgemate õpilaste liikumisharjumuse tekkimist. Nendel kaob motivatsioon pingutada ja ennast arendada ning tahe kehalise kasvatuse tundidest osa võtta. Meie arvates tuleks
1. Lobisemishimuline klass Kõigipealt ma säilitaks klassis positiivset atmosfääri, kuna liiga range käitumine ei ole minu iseloomus. Esimeses tunnis ma räägiks õpilastega klassis kehtivatest reeglites. Üks neist oleks lobisemisest (nt kui ma ei saa tunni algata, siis vastavalt suureneb kodutöö). See annaks mõni vabadust valida, mida me teeme tunnis, ja seega tuleks vastutus oma käitumise eest. Kui lobisemise teema on aktuaalne ja ääriselt huvitab õpilasi, siis me võiksime raisata paar minutid koos arutlemiseks. Sellest võiks isegi teha ülesannet. Kui on vene keele tund, siis pakkuks uut leksikat ja kasutaks seda ülesannetes reegli selgitamisel. Kirjanduse tunnil võiks tuua näiteid raamatustes, kus see teema on mainitud, ja läbi viia väikest diskussiooni. Kui tegemist on väga aktiivse klassiga, siis tunnil ma keskenduks suulistele ülesannetele ja
õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd
· panevad õpilased tööle · seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid · on huvitavad, pakuvad vaheldust · on õiglased järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi · on sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane · suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele · omandaks õppeaine põhivara · rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel · osaleks klassivälistel üritustel · omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi Õpetaja · näeb last koolis · tal on omad ootused · võrdleb last varasema arenguga · võrdleb last klassikaaslaste edusammudega · teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem · näeb last kodus · suhtub lapsesse emotsionaalsemalt · puudub võrdlus eakaaslastega
palju laiem kui sinul, eriti hästi töötab see siis kui tegu on inimesega, kes töötab samas valdkonnas. See tekitab huvi hankimaks uusi teadmisi jõudmaks tema tasemele või isegi kõrgemale. Kas inimest saab ja tohib sundida õppima? Mingi vanuseni kindlasti aga mingil hetkel peame hakkama ise valikuid ja otsuseid langetama, Kui me räägime motivatsioonist siis eelkõige peamegi vaatama mis meid tõesti huvitab ja innustab. Kas inimene hakkab tööle seetõttu, et keegi teda sunnib või seetõttu, et ta soovib uusi teadmisi või kogemusi omandada. Inimene peab ise otsustama, kas see huvitab teda ja kui palju selle õppimine kasu toob. Kuidas ma juhin oma õppeprotsessi. Aja jooksul on välja kujunenud halb harjumus teha kõik viimasel hetkel. Ma saan ise väga hästi aru, et see ei ole hea, kuigi üheks põhjuseks on see, et paljud asjad langevad samale ajale
Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsiaaltöötaja, siis olen taotlenud sotsiaaltoetust Kohtla-Järve sotsiaalametist, ning olnud vabatahtlikuna tööl Kiikla lastekodus. Selle lühikese aja sees, mil olin vabatahtlik Kiikla lastekodus, sain aru, et erivajadustega inimesed on ala, mis mind huvitab. Mulle meeldib tegeleda erivajadustega inimestega. Eriti hästi saan ma, millegi pärast läbi paremini endast tükk maad vanemate inimestega, ma lihtsalt tunnen end seal seltskonnas vabamalt, kui enda vanuste seas. Nüüd kui ma olen olnud Kohtla-Nõmme Lastekodus laste- ja noorte praktikal ajavahemikus 13.04.2015-8.05.2015, tean, et nii paljude võõraste lastega töö siiski mulle ei sobi. Sellepärast, et kui ma tahaks teha kõike õigesti ja peaks reeglitest kinni, peab mulle
on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
treeninguks ning arusaam, et terveolek sõltub regulaarsest ja eesmärgistatud füüsilisest tegevusest. Kehalise kasvatuse tunni peaks planeerima sellisena, et kõigil oleks huvitav ja see oleks kõigi jaoks jõukohane, aga samas arendav.Kehalise kasvatuse tunnis peaksid õpilased saama teavet ja kogemusi kehaliste harjutuste ohutu sooritamise kohta. Õpilane peab õppima tunnetama oma kehalisi võimeid, et teha endale sobivaid valikuid ja oleks huvi spordiga tegelemiseks, ennekõike tegema kehalise kasvatuse tundides niisuguseid harjutusi ja spordialasid, mida ta saab kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Üks väga oluline ala on orienteerumine, sest see eeldab erinevates ainetes omandatud teadmisi ja oskusi (nt. loodusõpetus, geograafia jne.) ja annab olulisi oskusi edaspidises elus toimetulekuks. On suurepärane, kui koolis leitakse võimalus orienteerumisega tegelemiseks. Väga teaduslik, sporti, kehalist treeningut ja selle läbi enese arengut
Ei saa unustada sõpru , kes sust hoolivad . Kuid saab unustada "sõpru" kes on sulle haiget teinud . Istud vaikselt tooli peal Sind iga mõte kurvastab Soovin, et oleksin seal Soovin, et oleksin see , kes sind kallistab Tahan, et saaksin sind rõõmustada Vihkan seda, kui oled õnnetu Tahaks sind kallistada Tunnen, et olen siin mõtetu Mu sõnad muudavad vähe Mõtlen ju neid südamest Ei mahu sulle need tõed pähe Kuid see on ju minu armastusest Oled mulle kalliks saanud Oled tore ja lõbus Oled mulle südamesse jäänud Tahan, et oleksid rõõmus Kui mul igatsus on hinges, Sulle,kallis,mõtlen vaid. Minu tuju rõõmsaks muuta, püüad naeruga.... Sinu häält ma kuuldes, nutma puhken hingega. Oma kurva pilgu taha, varjan pisaraid,,,, Sulle mõeldes süda taob, Sind enda kõrval näen. Hommikul koos päiksega sa tuled, kuid õhtul.pimedusse kaod,,,, Maha jätad sõnad soojad, kallistused,suudlused... Mind varsti jälle näha saad, kuid senikspühi pisarad!!!!!
Nad olid mõistvad ja head ning nurka pandi harva. Lapsed ei seganud tunde. Õppeained olid igavad, sest nendest ei saadud aru. Kuna minu vanaema ümbritsesid venelased, oskab ta seda keelt perfektselt. Vahetunnid kestsid 10 minutit. Tegevusi oli mitmeid: kes mängis, kes jooksis, aga keegi kunagi ei suitsetanud. 5 Koolis peeti mitmeid üritusi. Kõige mõnusamad olid nääripeod. Siis anti kingitusi ja kõigil oli lõbus olla. Pakid tehti riigi poolt. Tavaliselt kingiti kindaid ja sulepäid. Kõik võtsid üritustest osa. Samuti oli kooliaasta jooksul neli vaheaega. Sellel ajal, kui mu vanaema koolis käis, ei levinud organisatsioonid eriti koolides. Organisatsioone oli, kuid mu vanaema nendesse ei kuulunud. Üks väga ebameeldiv lugu juhtus kooli sööklas, kui oli söögivahetund. Söögiks oli jälle kapsasupp. Järsku nägi vanaema seal sees kapsaussi. Tal hakkas paha ning ta
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
millele on eraldatud märkimisväärne tunniressurss. Jaapanis on 1980-ndatest aastatest alates kõlbelisest kasvatusest saanud mõõdik kõigele koolis toimuvale. Seda on iseloomustatud kui pööret akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile. Taustaks on tõdemus, et kiirelt arenevas maailmas muutuvad ja vananevad teadmised väga kiiresti. Milline roll on väärtuskasvatuse teemal Eestis? Eestis on eetika ja väärtuskasvatuse teemaga tegelemiseks loodud vastav Riiklik väärtusprogramm. Programmi idee järgi ei anta koolile n-ö kusagilt "ülevalt" nõudeid, vaid luuakse koolidele võimalus taotleda vahendeid oma väärtuskasvatuse programmide loomise jaoks. Seega on antud programm kanaliks, mis annab võimaluse alt-üles ideede tekkimiseks, ideede sünniks tegemist ei ole normatiivide kehtestamisega, vaid koolid töötavad ise väärtuskasvatuse programmi välja ning kaasavad selleks eksperte.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla
Ma ei tundnud teda alguses ja ei osanudki arvata, et selline inimene on olemas. Ta hakkas ise minuga suhtlema ja küsima, kas ma valima lähen ja kelle ma valiksin kui läheks. Ma tol hetkel ei osanud vastata aga kui kuulsin tema arvamusi ja tegevusi, põhimõtteid ning projekte siis sain aru, et tema poolt ma just hääletangi ja seda ma tegingi. Inimene, kellele ma hääle andsin pääses ka riigikokku ning ma olen väga õnnelik kuna ta on noor ja teab mille eest seista. On ka noori, keda huvitab poliitika ja neid pole tegelikult vähe. Nemad on ennast sisse seadnud erinevates noortekogudes, nemad ajavad seal asju ning väljendavad ennast ja enda arvamusi ning tahtmisi ja ettepanekuid. Seal arutatakse palju noortega seonduvaid asju, näiteks haridusest, kindlast tulevikust, turvalisusest, Eesti infotehnoloogiast ja paljudest muudest teemadest. Üldiselt on olnud nii, et noored valijad valivad noori kanditaate ja
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
Kui mina oleksin juht Kuna ma ise ei ole varem juhtimise valdkonnaga kokku puutunud siis oli minu üllatus suur, et välja on mõeldud niipalju erinevaid strateegiaid, kuidas ühte firmat/meeskonda/kollektiivi edukalt juhtida. Minu unistuseks pole kunagi olnud saada juhiks, kuid nagu vanasõna ütleb "ära iial, ütle iial!". Ja juba peaksingi ma hakkama endale vastu vaidlema, sest mida rohkem ma seda valdkonda uurinud olen seda enam see mulle huvi pakkuma on hakanud. Sõna "juht" on väga tähtis sõna ja tundub väga kõrge ametikohana ja kindlasti on see ihaldusväärne ametikoht kõigile. Kõik me tahame elus juhtida. Kuid kahjuks kõik inimesed ei sobi juhiks. Me kõik oleme erinevad ja on olemas inimtüüpe, kes sobivad töötama erialal, kus nad täidavad käske mitte ei käsi ise. Mulle meeldiks töötada alal, kus mina ei käsiks kedagi. Hea on teha tööd, kus su vastutus ei ole nii suur ja sul on kindlad ülesanded, mida pead tegema. Minu
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
MARGUS KONNULA AKA CONTRA Contra, kodanikunimega Margus Konnula, sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutselise kirjaniku ja ajakirjanikuna. Ta on olnud populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Panevad õpilased tööle Seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid On huvitatud, pakuvad vaheldust On õiglaselt järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi On sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane Suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele Omandaks õppeaine põhivara Rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel Osaleks klassivälistel üritustel Omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi TÖÖ LAPSEVANEMATEGA Õpetaja Näeb last koolis – lapsevanem annab oma kõige kallima vara sinu kätte Tal on omad ootused Võrdleb last varasema arenguga Võrdleb last klassikaaslaste edusammudega Teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem Näeb last kodus
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
anda. Usun, et hea tehnikaga näitleja sai temalt tohutult impulsse, kuidas oma rolli lahendada. Sapiro rääkis sageli kujundite abil, tõi mõnest hoopis teisest valdkonnast absurdse näite. Mäletan, kuidas ta nõukogude ajal lavastas draamateatris klassikalist tükki, aga näitlejale ütles, et tead ju küll, kuidas keskkomitee teine sekretär tegi. Kuidas puutus see klassikasse? Mitte kuidagi, aga kõik said aru, kuhu ta sihtis, sest tolle aja taustad olid kõigile selged. Ühekorraga lõbus ja hariv. Alati, kui ta Tallinnas käib, ütleb, et peab minuga ikka veel midagi koos tegema. Impulsse annavad kõige rohkem asjad, mis on oma ajas teistsugused, mõjuvad uuena. Näiteks armastuslugu ,,Oliver ja Jennifer", Komissarov lavastas, Lapin oli kunstnik. Või ,,Johnny", mis oli elava muusikaga. Komissarov oli ju üldse uuenduslike julgete mõtete mees. Üks meeldejääv koostöö sündis, kui tulin sõjaväest ja läksin teatrisse tööle.
PASSIVA 1. Võlad - 2. Aktsiakapital 40 € 3. Aruandeperioodi kasum 1,13 € 4. Eelmiste perioodide jaotamata kasum - KOKKU 41,13 € 5. Kogemused ja areng Kõik õpilasfirma liikmed olid ükshäälselt nõus, et ettevõttega tegelemiseks peab arvestama, et aega kulub sellele päris palju. Seda sellepärast, et kõige suuremaks probleemiks õpilasfirma juures oli ajapuudus, sest alati polnud võimalik kooli kõrvalt toodete valmistamisega tegeleda. Seetõttu ei jõutud neid päris nii palju teha, kui algselt planeeriti, kuid saadi neid ikkagi piisavalt tehtud, et klientide vajadused rahuldatud saaksid. Samuti jõuti järeldusele, et töö ei tee ennast ise ära ja tegevuste edasi lükkamine ei vii kuskile edasi
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Tallinna filiaal Bat Huumus Peeter Lorents “Süsteemse käsitluse alused” Raamatu kokkuvõte Juhendaja Mag Jur Varro Vooglaid Tallinn 2014 Sissejuhatus Peeter Lorents on käesoleva teose “Süsteemsete käsitluste alused” autoriks. Ta on sündinud 25. septembril 1951 ning ametilt matemaatik ja poliitik. Lorents on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas aastal 1971 Nõo keskkooli. Ta on õppinud Tartu ülikooli matemaatikateaduskonnas, kuid lõpetas 1974 kaugõppe teel Tallinna Pedagoogilise instituudi. Tema uurimisvaldkonnaks on olnud matemaatiline loogika. Teos ,,Süsteemse käsitluse alused'' on suurepärane elutee ehitamise abiline, mis annab väga head nõu valikute ja tegevuste ellu viimiseks. Raamatu I peatükis käsitlet
annaabi.ee 
