SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine.....
Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND............................................................................................................8 Joonis 2
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab
seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. Väljasurnud taimerühmadest kuuluvad siia bennetiidid ehk ürgpalmlehikud
· Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljasseemnetaimed Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas. 4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad. Taimed Loomad Ei liigu aktiivselt Liiguvad aktiivselt Toodavad endale ise suhkrut Tarbivad valmis orgaanilist ainet (fotosünteesi abil)
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.................................................................
omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. 14. Mis aitab okaspuudel kuivades kohtades kasvada? Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile tuul st toimub tuultoimlemine. 15
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed).
aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad. Osjad - Nende varred on seest õõnsad. Sõnajalad – Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. 10.Oskab nimetada 3 okaspuude kohastumust, mis aitavad neil hakkama saada külmas ja kuivas kasvukohas. 1)Nad ei vaja palju vett. 2)Nad on igihaljad 3)Neil on okkad. 11. Oskab tuua näiteid okaspuude tähtsusest looduses ja inimese elus(2 looduses ja 2 inimese elus – iseloomulikud just okaspuudele st ei piisa sellest, et toodavad hapnikku).
põhjal, need on pikalt karvaks ahenenud. Nii, et karukold paistab "pehmem". Kollaeoseid kasutati imikupuudrina. Sõnajalad on evolutsiooniliselt ürgsemad kui osjad ja kollad. Eesti sõnajalgadest nimetagem maarja-, laane-, suga-, naiste-, soo- ja mets-soosõnajalgu. Sõnajalgtaimede liikidest Eestis haruldasemad on näiteks koldjas selaginell, raunjalad (pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks
...........................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed..................................................................................................................11 Õistaimed..................................................................................................................................12 Taimed, mida saame Eesti looduses süüa.................................................................................13 Kokkuvõte...............................................................................................
tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4-
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase
poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaatika On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid
emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60
on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa
(takjas) 4. inimene levitab taimede seemneid teadlikult, ta külvab taime vilja (tomat, kurk). Seeme Õistaimedel valmivad seemned vilja sees. Seemned jagunevad üheidulehelisteks (aeduba) ja kaheidulehelisteks (nisu, rukkis). Üheiduleheline taim on taim, mille seemnes on üks iduleht. Kaheidulehelised taimed on taimed, mille seemnes on kaks idulehte. Seemned sisaldavad tärklist, vett ja valku. Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaime seemned paiknevad paljal käbisoomuste vahel (mänd, kuusk, kadakas). Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu. Männi okkad kinnituvad kahe kaupa. Männi tüvi laasub. Mänd on tingimuste suhtes leplik. Paljunemine emaskäbid isaskäbid seemnealged (munarakud) tolmuterad rist- e. võõrtolmlemine
Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD
Näited: karukold, kattekold. OSJAD - lüliliste ja seest õõnsate vartega rohttaimed, Enamikul paiknevad ringidena ümber varre lülilised peenikesed oksad, mida ekslikult peetakse lehtedeks. Näited: metsosi, põldosi. SÕNAJALAD - sõnajala maapealse osa moodustavad vaid lehed, mis kasvavad risoomi pungadest maapinnale. Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. Vars asub risoomina (maa- aluse varrena) maa sees. Näited: laanesõnajalg, puusõnajalg, raunjalad. 4. Paljasseemnetaimed. Nende iseloomustus, mitmekesisus (näited liikidest) ja kasutamine inimese poolt. Käbi ehitus. Enamik paljasseemnetaimi on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Paljasseemnetaimed paljunevad seemnetega, seemned paiknevad käbides. Kasutamine inimese poolt. Inimese jaoks on tähtsaim okaspuude puit. See on ehitusmaterjal, paberi-, tselluloosi-, mööblitööstuse tooraine, küttematerjal. Noori vitamiinirikkaid
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
o Sugukond roodjalalised (tähk-roodjalg) ja sugukond maokeelelised (maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID · Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit isassuguorgan, arhegoon emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) · Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED · Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo
(maokeel; kuu-võtmehein) SAMMALTAIMEDE JA SÕNAJALGADE ELUTSÜKLID Sammaltaimed eos (n) eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastumine (anteriit – isassuguorgan, arhegoon – emassuguorgan) sporofüüt (eoskupar, 2n) eos(n) Sõnajalgtaimed eos (n) eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim (sporofüüt, 2n) eos (n) HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED Iseloomustus o Erinevalt eostaimedest on paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmed, mis paiknevad megasporofüütides (käbides soomuste peal). o Tolmuterad kanduvad tuulega seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud > toimub viljastamine. o Valitseb sporofüüdifaas (haploidsus) o Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastumisprotsess kuni embrüo
a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2.Osjad-lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi, liivosi, soo-osi. 3.Kollad- igihaljad, roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N:karukold, kattekold, ugrukold, vareskold. Tähtsus: kivisüsi teke, kivisöelademetest leitakse ürgsete taimed jäljendeid ja kivistisi, mis aitavad teadlastel lahendada taimede arenguloo saladusi, kivisüsist toodetakse kütteõlisid, bensiini, mitmesuguseid ravimeid, lõhnaaineid, mõningaid sõnajalgu kasut. Ka toiduks, nt Kaug-Ida rahvad hapendavad neid,
Paljasseemnetaimed nende olemus, paljunemine ja süstemaatika. Nüüdisajal neid kuni 800 liiki. Paljud liigid väljasurnud. Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad, rohtseid vorme ei esine. Harunemine külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Puit koosneb trahheiididest, sõeltorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on lehed väikesed okkad, mis on soomusjad või nõeljad. Igihaljad taimed mõnede eranditega. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Kõige olulisem tunnus esinevad seemnealgmed. Seemnealge kujutab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta integumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel. Pärast viljastumist tekivad nendest seemned. Süstemaatika: Ajaloos pikka aega kasutatud süsteemis toodi välja 3 klassi ja igas klassis 3 seltsi
kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks. Õis muundunud võrde-varrest ja lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kandvad lehed-tolmukad 4) emassporangiume – viljalehed- moodustavad emaka. 1&2 võivad olla eristumata- sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont pole) 26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud,
Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad tumepruuni- ja kollakaspruunikirjute soomustega, lehepungad teravkoonilised, õiepungad munajad, suuremad. Lehelaba alusel tugevasti ebasümmeetriline, leht tavaliselt pehmekarvane, sügisvärvus kollane kuni pronksjas, kuni 12 cm pikk. Vili 1-1,5 cm läbimõõdus, serv ripsmeliselt karvane. Haljastuses kasutatakse pargi- ja alleepuuna, dekoratiivne sügisese lehevärvuse tõttu. Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal-
intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini
Lõunapoolsete liikide üleviimisel põhja poole kestab vegetatsiooniperiood pikalt ja puitumata võrsed kannatavad sageli külma all. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
