"Kevad" kujutab Veenust suurepärase parkmaastiku foonil; jumalannat ümbritsevad muud antiikmütoloogia figuurid. Paremalt sammub Kevad - õrnas, läbipaistvas lillelises kleidis habras naine; eriti ilus on selle ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju loomisel osalt eeskujuks võtnud üht antiikskulptuuri teost, nimelt nn Medici Veenust. ,,Leda luigega" Leonardo da Vinci / Ludovico Spiridon ,,Leda luigega" orginaal on kaotsi läinud, tänapäeval on see tuntud ainult koopiate kaudu. Leonardo skitseeris, võib-olla aga ka maalis kaks erinevat Ledat (seisva ja põlvitava). Seisvat Ledat kujutav maal asus XVI sajandist peale Prantsuse kuningate kollektisoonides (tunnistus aastast 1584 ja väga täpne kirjeldus aastast 1623 ja ürik aastast 1692); kuid XVII sajandil maal kadus. Pärimust, nagu oleks ,,Leda" hävitatud madame se Maintenoni käsul, on
But for real life are these characters too unbelievable. CONFLICT OR PROBLEM Problem was that Alex and his friends committed crimes and loved violence EVENTS: rising action Beating vagabondagers, robbing, fighting with other gangs, raping, car thefts and other violent and gruesome acts. CLIMAX: Alex's friends decide to rebel against him and he is left tied up in the crime scene. The police come and arrest him. EVENTS: falling action Alex gets imprisoned. Then he got the Ludovico treatment and wasn't able to do harm to others and himself. But there were sideeffects and he was reversed back to his old self. But he got tired of crimes eventually. RESOLUTION: Alex got the Ludovico treatment and couln't even think about violence. Then it was undone and Alex was able to be violent again. After that he got tired of violence and crimes and changed into a normal society member. COMPARE ONE MAJOR CHARACTER
hingestatusega. 1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma. 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. Esimene Milano periood Saabudes Milanosse kirjutab kirja Ludovico il Morole ja pakub oma teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal
Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9l pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja Mezzarotaga. See tõrjus maali loomise ajendi tagaplaanile ja püstitas selle asemel maali loomise tõelise eesmärgina inimkuju 3. Tema esimene töö, mis on nüüdseks kadunud, oli altarimaal Santa Sofia kirikule. Alates 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. Mantova hertsogipalees Castello di Cortes'es lõi kunstnik oma kuulsad freskod (tõlkes siis pruudi kambris, mida vahel tõlgiti ka Camera picta ehk värvitud toana). See tuba valmis aastavahemikus 1465 1474 ja oli tellitud Gonzaga poolt. Tuba oli muidu täiesti tavaline, aga oma oskusega andis Mantegna edasi mulje, nagu oleks tuba asju täis, kuigi tegelikult see seda polnud. Uksed, arhidektuuridetailid, kaared, laes olevad avad, kõik on maalitud. 1
Sel ajal tunti Padovas väga suurt huvi Rooma antiigi vastu. See väljendus antiikesemete kollektsioneerimises ning uurimises. Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga, kelle vennad, Giovanni ja Gentile Bellini, olid sammuti kunstnikud. Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima. 4 1.2 ELU MANTOVAS Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi kuus aastat elas ta koos oma perega Giotos, mis asub Mincio jõe kaldal, kuid alates 1466. aasta detsembrist kolis ta Mantovasse. Tema kokkuleppel Ludovico II Conzagaga sai ta esialgu 75 liiri kuus palka
inglitest ülla ilu, peenuse ja hingestatusega. 1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma. · 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. Esimene Milano periood · Saabudes Milanosse kirjutab kirja Ludovico il Morole ja pakub oma teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. · 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal
SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................3 1. Elu................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes.................................................3 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos............................................4 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes............................................................5 1.4 Tagasi Milanos............................................................................5 1.5 Kunstniku viimased eluaastad.........................................................6 2. Looming 2.1 Maalikunst........................................................................
Andrea Mantegna Anett Õun 10b · Sündis 1431. · Suri 13. september 1506. · Oli Itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik. Elulugu · Sündis peres teise lapsena. · Õpis Padovas, mis on linn Itaalias Veneto maakonnas. · 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. · Lõi esimesed freskod. Looming · Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. · Teda iseloomustab oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. · Ta andis edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat. · Rakendas realismi. · Inimese käitumises rõhutas Mantegna kangelaslikkust. · Ta kujutas kristlikke kangelasi. · Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises.
KUNSTIAJALUGU Donato Bramante Kristin Vaher III DEK Donato Bramante Donato d'Angelo di Pascuccio 1444 11. märts 1514 Aastad Urbinos ja Milanos Urbino 1444-1474 Nooruses asus õppima maalikunsti Fra Cannavale käe all Tegutses Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel Milano 1474-1499 1476 võttis Hertsog Ludovico Sforza ta õukonnaarhitektiks 1482 1486 Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1492 1499 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1499 oli sunnitud Milanost lahkuma Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1482 1486 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1492 1499 Sant'Ambrogio klooster 14971498 Palazzo Caprini Aastad Roomas 1499 - 1514
Michelangelo Buanarroti Katrin Jermoskin Mustvee Gymnasium Form 11 2010 Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 6 March 1475 18 February 1564 Italian Renaissance painter, sculptor, architect, poet, and engineer The second of 5 brothers Mother was Francesca Neri she died young Father was Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni Childhood in Florence 1488 he got inspiration by painter Domenico Ghirlandaio 1489 he began to study sculpture under the protection of the Lorenzo Magnifico At this time(he was 16) he sculpted the reliefs Madonna of the Steps (14901492) and Battle of the Centaurs (14911492) 14931494 he studied human anatomy In 1496 (21 years old) he went to Rome, and did one
Michelangelo 1475-1564 BIRGIT TOHTER Elulugu Michelangelo di Ludovico Buonarroti Simoni. Arhitekt, skulptor, maalija, luuletaja, teadlane. Sündis Firenze Vabariigis Arezzo lähedal Capreses. Michelangelot väiksena ei huvitanud kool ja hakkas kirikutes maale maha joonistama ja kunstnikutega liikuma. 13- aastaselt sai temast kuulsa maalikunstniku Domenico Ghirlandaio õpipoisiks. Aasta hiljem veendis isa Ghirlandaiot maksma Michelangelole sama palju kui teistele kunstnikele- see oli väga ebaharilik tollal ajal. Elulugu Firenze valitseja palus Domenico
GALILEI ELU Tegelased GALILEO GALILEI ANDREA SARTI PROUA SARTI, Andrea ema, Galilei majapidaja LUDOVICO MARSALI, rikas noormees HÄRRA PRIULI, Padua ülikooli kuraator SAGREDO, Galiei sõber VIRGINIA, Galilei tütar FEDERZONI, läätselihvija, Galilei kaastöötaja DOOD RAEHÄRRAD COSMO DE MEDICI, Firenze suurhertsog ÕUEMARSSAL TEOLOOG FILOSOOF MATEMAATIK VANEM ÕUEDAAM NOOREM ÕUEDAAM SUURHERTSOGI TEENER KAKS NUNNA KAKS SÕDURIT VANA NAINE PAKS PRELAAT KAKS ÕPETLAST KAKS MUNKA KAKS ASTRONOOMI VÄGA KÕHN MUNK VÄGA VANA KARDINAL PAATER CHRISTOPHER CLAVIUS, astronoom VÄIKE MUNK
aegade Lapsepõlv Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees , kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus 5. augustist 1473. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. 1482 kutsus hertsog Lodovico Sforza Leonardo Milanosse, kus ta arendas oma tegevust nii inseneri, skulptori, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on järele jäänud väga vähe tema töid.
Tema raamatut Libro de Arte Coquinaria peetakse pöördepunktiks Itaalia gastronoomilise kirjanduse ja ajaloolise registrina üleminekut keskaja köögist renessansi kööki. Sünnikoht ja karjäär Maestro Martino sündis 1430. aastal Torres, Belnio Valley külas. Tema karjäär algas ilmselt Põhja-Itaalias, sest teda on nimetatud erinevalt nii Martino di Como-ks kui ka Martino Di Milanoks. 1460-ndatel rändas ta rooma et Ludovico Trevisan-ile kokata. Tunnustus Maestro Martinot sõber Bartolomeo Sacchi (Platina) oli tunnustanud Martinot kui „kokkade vürst, kellelt olen õppinud kõike kulinaariast“ oma raamatust mis rääkis ausast rõõmust ja heast tervisest. Platina avalikult tunnistas oma raamatus, et enamik tema retseptid tuli Martinolt, keda ta võrdles Kreeka filosoofiga, tema võimet improviseerida kulinaarias. Kirjandus
1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma. 2 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. KOLMAS AJAJÄRK: Saabudes Milanosse kirjutab kirja Ludovico il Morole ja pakub oma teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal.
aastane Patrizio Bertelli. Jällegi on tegemist itaallasega. Peale kohtumist tulevase abikaasa Miuccia Pradaga 1977 aastal, ühines Bertelli Prada moetööstusega. Stefano Gabbana ning Domenico Dolce on tuntud moebrändi Dolce&Gabbana loojad. Mõlemale itaallasele kuulub 1,7 biljoni suurune omakapital. 52 aastane Stefano ning 56 aastane Domenico avaldasid oma esimese kollektsiooni aastal 1985. Valentino moemaja asutaja, 82 aastase tuntud Itaalia disaineri Valentino Clemente Ludovico Garavani omakapital on 1,5 biljoni dollari suurune. 8. kohal on 35 aastane Markus Alexej Persson. Rootsist pärit ning põhiliselt hoopis videomänge disainiv mees on rohkem tuntud nimeall ’’Notch’’. Tema omakapital on 1,3 biljoni dollari suurune. 1,2 biljoni dollari suuruse omakapitali üle võib rõõmustada 67 aastane Belgias sündinud Ameerika disainer Diane Von Fürstenberg. Peale lahutust Saksamaa printsiga lõi Diane omanimelise moebrändi, mis sai tuntuks
laughing one. The painting is famous, in particular, for the elusive smile on the woman's face, its mysterious quality brought about perhaps by the fact that the artist has subtly shadowed the corners of the mouth and eyes so that the exact nature of the smile cannot be determined. The shadowy quality for which the work is renowned came to be called Leonardo's Smoke. During his lifetime Leonardo was valued as an engineer. In a letter to Ludovico il Moro he claimed to be able to create all sorts of machines both for the protection of a city and for siege. When he fled to Venice in 1499 he found employment as an engineer and devised a system of moveable barricades to protect the city from attack. He also had a scheme for diverting the flow of the Arno River in order to flood Pisa. Within Leonardo's own lifetime his fame was such that the King of France carried him away like a trophy, and was claimed to
ühest vastust sellele, keda Leonardo maal kujutab. v Maali tavapärane nimi on pärit Giorgio Vasarilt. v Ta kirjutas, et Leonardo maalis portree Firenze kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasat. Mona Lisa v Kompositsiooniltmõ jub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. v Naine istub tugitools avara maastiku taustal. Daam v Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil. v Samas viitab loom naise nimele Gallerani, ´´kärp´´ on kreeka keeles gale. Viimane maal v Ristija Johannes on Leonardo ainus Rooma perioodilt säilinud
Selleks kasutas ta näole, kätele-jalagdele ning rõivastele langevat valgust ja varju. Leonardo nägi, et selleks sobivad just õlivärvid, kuna need võimaldavad kunstnikul luua rikkalikes toonides värvikihte. Leonardo maalis hulga pilte, mis kujutavad Neitsi Maarjat Jeesusega. Leonardo oli just Firenzes maalikunstnikuna kuulsaks saamas, kui ta 1482. aastal otsustas asuda tööle Milanosse. Sinna jäi ta 17 aastaks. Seda suurt linna Põhja-Itaalias valitses uus, noor hertsog Ludovico Sforza, kes pakkus Leonardole võimaluse rakendada rohkem oma erinevaid andeid. Nimelt ei tulnud tal siin töötada mitte ainult maalikunstnikuna, vaid ka arhitekti ja insenerina. Leonardo ametinimetuseks sai ,,hertsogi maalikunstnik ja insener". Tema tööülesannete ring oli lai: portreede maalimine, dekoratsioonide ja kostüümide kavandamine õukonna pidustuste ja etenduste jaoks, linna kaunistamine
ja hingestatusega. 1476. aastal süüdistatakse teda lubamatutes vahekordades ja teda kuulatakse üle. Kohtuprotsess pannakse seisma. 1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. Esimene Milano periood Saabudes Milanosse kirjutab kirja Ludovico il Morole ja pakub oma teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi “Madonna kaljukoopas” maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal
armunud välja ja lisaks sellele on taustal toredad Cupidod, kes võiksid sümboliseerida nende armastust. Cornelis Mahu (1613-1689) – Pulmatants aidas 1647. Õli, puu. Tegu on positiivse pildiga, sest nagu aru saada siis keegi abiellus ja inimesed on rõõmsad selle üle ning pevad pidu Tundmatu kunstnik 19saj – Tirani järgi Minu arust oli see väga tore pilt, sest seal oli palju Cupidoid ja nad nägid armsad välja. Ludovico Lipparini – Achilleus Pildil on näha Achilleus, kes on müütiline vanakreeka kangelane. Achilleus oli vapraim kreeklane Trooja sõjas, Homerose "Iliase" kangelane Legend Achilleusi kand: Thetis püüdis ebaõnnestunult oma poega surematuks muuta. Sellest loost on kaks versiooni. Vanema versiooni järgi määris ema oma imikust poega ambroosiaga ning tõstis ta siis tule kohale, et põletada temast surelikkus; ent selle tegevuse juures katkestas teda Peleus ning raevunud
Teise loo ajal lisandus Preziosoga ka suurmeister Rein Rannap. Esitusele tuli „Kolm allegooriat ajast ja igavikust”. See osa kontsertist oli minu vaieldamatu lemmik. Juba esimeste klahvipuudutuste ajal tundsin pisaraid silma valgumas. Terve loo ajal olin täielikult muusika hõlmas. Lookompositsoon oli minu jaoks paigas. Äärmine lihtsus, selgus ja vaikus valitsesid nii meloodias, harmoonias kui kui ka pala ülesehituses. Leidsin seda lugu kuulates sarnasusi oma lemmikpianisti Ludovico Einaudi lugudega „Divenire” ja „Nuvole Biance”. Minu arust oleks võinud antud pala jätta lõpulooks. See oleks olnud võimas mind meeldejääv kontserdi lõpp. Peale lühikest vaheaega tuli esitlusele „Kellapomm ja pommikell” (2008) või nagu Rein Rennap selle loo pealkirjaks ütles: „Pommikell ja kellapomm”. Eelneva looga võrreldes jäi see pala veidi lahjaks, kuid kõlas siiski väga võimsalt ja kaasahaaravalt. Terve loo vältel jälgisin klaverikaane
erinevaid tellimustöid. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid 4 tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. 5 Esimene Milano periood Saabudes Milanosse kirjutab kirja Ludovico il Morole ja pakub oma teeneid insenerina. Järgmisel aastal elab vendade Prediste juures ning sõlmib lepingu pildi "Madonna kaljukoopas" maalimise kohta. Teose lõpetanud, algab aastaid kestev tüli tasu pärast. 1485. aastast töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb leiutistega, joonistab ja maalib palju. 1489. aastal süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Töötab visalt Francesco Sforza ratsurikuju kallal.
väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast. o Buonarroti ema suri noorena, kui laps oli kõigest 6 aastane. o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust.
vanamutike sureb, järgneb pikk vanglakaristus. Kohanemisvõimelise isikuna suudab Alex vangla vaimulikule hea mulje jätta, kuid eksinu püha üritus end hea käitumise läbi puhtaks pesta nurjub kui samasse kongi tuuakse keegi homoseksuaalsete kalduvustega retsidivist, kes öösel toimuvas kakluses saadud hoopide tagajärjel sureb. Parandamatutel kurjategijatel on kuritegevuse väljajuurimisele asunud maailmas ainult üks võimalus end rehabiliteerida. On väljatöötatud nn. Ludovico metodoloogia, mis ilmselt psüühilisi mehhanisme pidi välistab katseisiku võime kurja teha. Muutumine on põhjalik, enne külmavereliselt abituid inimesi mõrvanud tegelane ei suuda enam täht-tähelt kärbselegi liiga teha. Kuid moraalset ümbersündi pole toimunud ning kui läbinisti kuri Alex, ehkki ebameeldiv, on siiski veel tegelane, kellele on veel hädapärast võimalik kaasa tunda, siis nüüd muutub ta iseäranis ilaseks tüübiks, kellest vabaks lastuna
isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning ,,ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge". Notari, Piero da Vinci ja talunikunaise, Caterina vallaslapsena Vincis Firenze piirkonnas sündinuna õppis ta nimeka Firenze maalikunstniku, Verrocchio käe all. Suur osa tema varastest tööaastatest möödusid Milanos Ludovico il Moro teenistuses. Hiljem töötas ta Roomas, Bolognas ja Veneetsias ning veetis oma viimased aastad Prantsusmaal, majas, mille oli talle andnud Francis I. Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, ,,Mona Lisa" ja ,,Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid Michelangelo ,,Aadama loomine"
Vincis käis noor Leonardo veidi aega koolis, kuid tema haridus jäi siiski lünklikuks, kogu elu oli probleeme teaduses tollal pea kohustusliku ladina keelega. 1466 viis isa oma vallaspoja Firenzesse, kus see asus õppima kunstnik Verrocchio töökojas. Verrocchio käe all veetis Leonardo kuus aastat õpipoisina ja veel neli aastat sellina. Alustanud labasemate abitöödega, astus ta 1472. aastal juba väljaõppinuna maalikunstnike tsunfti. 1482 asus Leonardo Milano hertsogi Ludovico il Moro teenistusse. Milanos võtsid kunsti kõrval üha enam aega leiutamine ja teaduslikud uurimised. Muuhulgas katsetas ta lennumasinatega, projekteeris hertsogi jaoks ideaallinnasid ja katedraale (mis kunagi paberilt kaugemale ei jõudnud), tegutses sõjaväeinsenerina. Samas sai ta tellimuse Francesco Sforza ratsamonumendi loomiseks. Leonardo valmistas hiiglasliku (7 meetrit kõrge) savimudeli, mis kaasaegsetes äratas hämmastust oma elulisusega
Sesto jt.). • 1513 suundus Leonardo Rooma, kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. 1516 lahkus ta kuningas François I kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is ja mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu. INSENERITEADUS JA LEIUTISED • Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi.
vanuse ning inimemotsioonide mõjud psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude teiste loomade anatoomiat, lahates lehmi, linde, ahve, karusid ja konni ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta viis läbi ka hulga uurimusi hobustest. Inseneriteadus ja leiutised Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Moro'le väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499-ndal aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi,
väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks. o Michelangelo isa läks raevu kui kuulis, et ta tahab saada kunstnikuks. Tema isa arvates ei olnud kunstniku amet parem kingsepast. o Buonarroti ema suri noorena, kui laps oli kõigest 6 aastane. o Michelangelo isa pani ta peagi kooli kuna nägi tema intelligentsust.
aasta istungeid. Augustiinlaste ordu esindaja Girolamo Seripando, kes osales nõukogus selle esimesel perioodil ning oli paavstlikuks legaadiks kolmandal perioodil (1562-63), oli hakanud regionaalseid kirikumuusika reforme läbi viima juba 1540ndatel. Tema järeltulija paavstliku legaadina Giovanni Morone oli teinud sarnaseid reforme 1530ndatel Modenas. Nõukogu koostas komitee, kes pidi 22. sessiooni eelselt uurima jumalateotusi missade ajal. Selle juhiks määrati Ragusa peapiiskop Ludovico Beccadelli, kes oli humanist ja reformipartei tähtsaim liige. Becadelli komitee, mis määrati ametisse 1562. aastal ja mis koosnes mitmete rahvuste esindajatest, kohtus mitmeid kordi ning kogus ettepanekuid reformide osas. Becadelli ise ütles, et missade jumalateotuse teema on ,,väli täis okkalisi takjataimi". Üks põhitegelane, kes 22. sessioonile eelnenud päevadel aitas dokumente koostada, oli tulevane Bologna peapiiskop Gabriele Paleotti, kes tegelikult polnud isegi komitee liige.
Ta on koopa ees laskunud ühele põlvele, tema ees on kiskija, kes teda valvab. Pilt oli rebitud kolmeks tükiks. Leonardo hakkas palju ringi rändama, käis Küprosel, Egiptuses ja paljudes Idamaades. Seda, et ta neis eksootilistes maades tõepoolest käis, tunnistavad tema detailsed teadmised neist maadest. Leonardo oli ka andekas pillimängija, laulja ning improvisaator, ent muusika alal ta oma karjääri ei jätkanud. Ta tutvustas Ludovico il Morole oma relvaleiutisi, kuid sellele Milano magnaadile meeldis küll võib, kuid ta ei tahtnud seda saada sõja, relvade ja inimvere läbi. Niisis ei palganud ta Leonardot endale tööle. Kuid kui Leonardo sai jutule mehega ja nägi, et meest ei huvita relvad, rääkis ta oma vägevast kõike-oskavatest kätest ning sai tööle. Koos teiste kunstnikega pidi Leonardo maalima pildi Neitsi Maarjast Jeesuslapsega. Väikese tasu pärast tekkisid vaidlused. Siiski ta alustab ingli näo maalimist
mõjud psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude teiste loomade anatoomiat, lahates lehmi, linde, ahve, karusid ja konni ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta viis läbi ka hulga uurimusi hobustest. Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Moro'le väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499-ndal aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända
Neil aastail maalis ta tööd, mida peetakse kunstiajaloo märkimisväärseimateks töödeks. Tema kuulsus sai alguse ..Pühast õhtusöömaajast'', mille ta maalis ühele Milano kloostrile. See dramaatiline ja samas täiuslikult harmooniline maal muutis oluliselt maalikunsti traditsioone. ''Püha õhtusöömaaeg'' sai eeskujuks mitmele kunstnike sugupõlvele, vaatamata sellele, et maal hakkas varsti pärast valmimist kooruma. Leonardo mitmeaastane Milano-periood hertsog Ludovico il Moro teenistuses katkes ootamatult, kui prantslased linna vallutasid. Uusi tellijaid otsides lahkus Leonardo Lombardiast ja reisis Montova ning Veneetsia kaudu kodulinna Firenzesse. Ta alustas mitut maali neist ühtegi lõpetamata. Ta pühendas palju aega matemaatilistele uurimustele. Seejärel oli Leonardo kümme kuud insenerina väejuht Cesare Borgia teenistuses ja reisis viimase valitsusaladel Toscanas ja Umbrias
20 17.2 17.2 10 0 Joonis 5. Filmimuusikutega seotud filmide ära tundmine 2.1.6. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine Küsitluses mitte mainitud filmimuusika kirjutajaid tunti ära kolmeteistkümnel juhul viiekümne kaheksast. Heliloojaid tunti ära vähem neidude hulgas, kes suutsid välja tuua kolm erinevat filmimuusika loojat. Noormeeste hulgas tunti seitset erinevat filmimuusika loojat. Neidude ja noormeeste teadmised kattusid Ludovico Einaudi osas, kes kirjutas muusika filmile ,,1+1" . (vt tabel 1) Tabel 1. Küsitluses mitte mainitud filmimuusikute tundmine Neiud Ludovico John Elton Einaudi John Legen (2x) d (2x) Noormehe Ludovico Philip Yann Nino Dmitri Ennio
Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni ning konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis Michelangelo elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu: Michelangelo sündis 6ndal Märtsil 1475 Capreses Toskaanias tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri.Samal päeval tema isa kirjutas" Täna 6ndal märtsil,1475 sündis minule poisslaps ja ma panin talle nimeks Michelangelo.Ta sündis esmaspäeva hommikul kella 4-5 vahel Capreses kus mina olen"podesta`"Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast alati täisõiguslikuks Firenze kodanikuks.Michelangelo ema Franceska oli liiga haige ,et tema eest hoolitseda,sellepärast paigutati Michelangelo elama oma võõrasema
Galileost, Isaac Newtonist ja talle järgnevatest hoopis erineva teadlasega. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ja ta teooriad ning hüpoteesid ühendasid endas kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija. Inseneriteadus ja leiutised Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499-ndal aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadidesüsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on
1477. aastal lahkus Leonardo Verrocchio juurest, et asuda muuhulgas täitma erinevaid tellimustöid. Verrocchio käe all veetis Leonardo kuus aastat õpipoisina ja veel neli aastat sellina. Alustanud labasemate abitöödega, astus ta 1472. aastal juba väljaõppinuna maalikunstnike tsunfti. Enne Milanosse kolimist 1482. aastal saab ta mitmeid tellimustöid, ent ei täida neid kuigi kohusetundlikult. Samuti tegutseb sõjaväeinsenerina. 1482 asus Leonardo Milano hertsogi Ludovico il Moro teenistusse. Milanos võtsid kunsti kõrval üha enam aega leiutamine ja teaduslikud uurimised. Muuhulgas katsetas ta lennumasinatega, projekteeris hertsogi jaoks ideaallinnasid ja katedraale (mis kunagi paberilt kaugemale ei jõudnud), tegutses sõjaväeinsenerina. Samas sai ta tellimuse Francesco Sforza ratsamonumendi loomiseks. Leonardo valmistas hiiglasliku (7 meetrit kõrge) savimudeli, mis kaasaegsetes äratas hämmastust oma elulisusega
mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat: lahates lehmi, linde, ahve, karusid ja konni ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi hobuste kohta. Inseneriteadus ja leiutised[muuda | muuda lähteteksti] Kahuri kavand Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta 1499. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on
prantsuse luulekeelt ja tõsta prantsuse luule uuele tasemele. See manifest on renessansi tähtsaim poeetika. Du Bellay – põhiliselt sonetid. Ronsard söandas oma hilisluules platoonilisele tundele eelistada meelelist armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine
Üksnes hobune pidi olema seitse ja pool meetrit kõrge. Koos pjedestaaliga, maapinnast kuni marssalikepi tipuni viisteist meetrit. Vahepeal lõpetas Moro lepingu ja ütles, et Leonardo seda enam edasi ei teeks kuid 1491. aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse ,,Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. Lõpuks jõuab kätte ka aeg selle monumendi demonstreerimiseks. Leonardo töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb oma leiutistega, joonistab ning ka maalib palju. 1489. aastal Vinci süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Ta pühendab poole oma elust lõpututele teaduslikele uurimistele, ka teadustele, mis tema ajal olid olemas, ka nendele, mis alles tekkima hakkasid. Ta annab endale tõotuse: ,,Iialgi ei tüdi ma kasulik olemast." Ta hakkab leiutama ja uurima silmapetteid. Leonardo leiutas ka uue masina liha küpsetamiseks vardas.
html Vt. ka Valitseja / Niccolo Machiavelli. Machiavelli / Quentin Skinner ; [tõlkinud Toivo Tomson ja Liisi Erepuu], Tallinn : Vagabund, 2001. 2 Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra 'Sõjakunstist'; sõna arte tähendab veel 'teadust', 'reeglite süsteemi', 'pettust, kavalust, salalikku võtet', 'tegevusala'. 3 Esimene poeg, Ludovico il Moro, kaotas hertsogkonna 1500. a; teine poeg Massimiliano kaotas hertsogkonna teist korda 1515. a septembris; 1512-1515 oli ta hertsog. (Tavaliselt väidetakse, et teos valmis Machiavellil 1513. a, kuid antud lause ei sobi selle arvamusega kokku.) 3 Machiavelli Valitseja teiste iseärasusi
html Vt. ka Valitseja / Niccolo Machiavelli. Machiavelli / Quentin Skinner ; [tõlkinud Toivo Tomson ja Liisi Erepuu], Tallinn : Vagabund, 2001. 2 Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra 'Sõjakunstist'; sõna arte tähendab veel 'teadust', 'reeglite süsteemi', 'pettust, kavalust, salalikku võtet', 'tegevusala'. 3 Esimene poeg, Ludovico il Moro, kaotas hertsogkonna 1500. a; teine poeg Massimiliano kaotas hertsogkonna teist korda 1515. a septembris; 1512-1515 oli ta hertsog. (Tavaliselt väidetakse, et teos valmis Machiavellil 1513. a, kuid antud lause ei sobi selle arvamusega kokku.) 4 Machiavelli Valitseja teiste iseärasusi
Ungarlaste ja türklaste vastasseis jätkus ka edaspidi. Suures Türgi sõjas vallutati türklastel tagasi Ungari, mis koos Transilvaaniaga läks Austria võimu alla. Ungaril oli laastav ülemvõim Slovakkia üle ning Transilvaanias Ungari keskus. Itaalia sõdade põhjused ja peamised osalevad riigid: Rohkem kui pool sajandit kestnud Itaalia sõjad vallandas Milano hertsog Ludovico Sforza, kes lootis laiendada võimu Itaalias Prantsuse kuninga Charles VIII abiga, kes omakorda pretendeeris Lõuna Itaaliale (Napolile). Charles VIII õnnestus poole aastaga vallutada peaaegu kogu Itaalia. 1495. aastal moodustasid paavst, keiser, Hispaania kuningapaar, Veneetsia doodz ning Milano hertsog Püha Liiga ning Charles VIII oli sunnitud oma väed
aastal Carlos I nime all ka pärijateta jäänud Hispaania trooni. Pärast vanaisa Maximilian I surma 1519 pretendeeris Karl õnnestunult ka Saksa-Rooma keisri troonile. Sellega oli Prantsusmaa nii põhjast, idast kui lõunast ümbritsetud Habsburgide võimu alla kuuluvatest maadest. Itaalia sõjad. Prantsusmaa välispoliitilised huvid keskendusid varauusaja alguses Itaaliale. Rohkem kui pool sajandit kestnud Itaalia sõjad vallandas Milano hertsog Ludovico Sforza, kes lootis laiendada võimu Itaalias Prantsuse kuninga Charles VIII abiga, kes omakorda pretendeeris kunagi Prantsuse dünastiale kuulunud ja keskaja lõpul Aragóni kuninga võimu alla läinud Lõuna-Itaaliale (Naapolile). Charles VIII plaanid ei piirdunud ainuüksi Itaaliaga. Kuningas nägi vaimusilmas end Konstantinoopoli vabastajana pool sajandit kestnud Türgi ikkest ning Bütsantsi impeeriumi taastajana
Vastandite teadlik ühendamine on baroki poeetika tunnusjoon. Ei ole irratsionaalne. Mütoloogiliste kujundite sissetoomine ja haritus ja teisalt maisuse kooslus. Mitmekesisust ja mitmetasandilisus on barokis enim esil. Mõjukamaimad varases barokis on hispaanlased. Quevedo, Gongora. Lope de Vega (eelkõige näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus.
kuulunud Mõlema Sitsiilia (Napoli) kuningriik hoidsid vastastiku üksteist ohjes ning olid valmis ühiseks vastutegevuseks niipea kui mõni neist üritab oma ülemvõimu kogu poolsaarele laiendada. Nagu märkis Machiavelli: ,,Noil valitsustel ja valitsejail pidi olema kaks peamist hoolt: et Itaaliasse ei siseneks relva jõul mõni võõras valitseja ja et keegi neist endist ei haaraks suuremat võimu." Enam kui pool sajandit kestnud Itaalia sõjad vallandas Milano hertsog Ludovico Sforza, kes lootis laiendada oma võimu Itaalias Prantsuse kuninga Charles VIII abiga, kes omakorda pretendeeris kunagi Prantsuse dünastiale kuulunud ja keskaja lõpul Aragóni kuninga võimu alla läinud Lõuna-Itaaliale (Napoli). Charles VIII plaanid ei piirdunud ainuüksi Itaaliaga. Kuningas nägi oma vaimusilmas end Konstantinoopoli vabastajana pool sajandit kestnud Türgi ikkest ning Bütsantsi impeeriumi taastajana. Tugeva suurtükiväega õnnestus Charles VIII vallutada poole
peasissekäigu kohal: «Tuum est»4. Sel ajal väljendas ju iga ehitus mingit mõtet. Et Roland'i torni sissemüüritud kongil ust polnud, siis oli akna kohale suurte romaani tähtedega sisse lõigatud kaks sõna: 1 Kõva häälega pimedas (lad. k.). 2 Vaiki ja looda (lad. k.) - s Tugev kilp on vürstide hüvang (lad. k.). * See on sinu oma (lad. k.). 196 TU, ORA · Nii sündiski, et rahvas, kelle loomulik meel asjades nii palju peensusi ei näe ja kes hea meelega Ludovico Magno2 võidukaare Saint-Denis' väravaks tõlgib3, sellele mustale, süngele ja rõskele koopale nimeks pani Rotiauk4. See pole küll nii ülev seletus, kuid see-eest kujukam. III. ÜHE MAISIKAKU LUGU Ka tol ajal, kui kirjeldatud lood toimusid, polnud Roland'i torn tühi. Kui lugeja teada tahab, kes selles asus, siis kuulaku ta ainult kolme emanda kõnelust, kes just sel silmapilgul, kui me oma tähelepanu Rotiaugule pöörasime, samast küljest Chätelet' poolt piki jõekallast
annaabi.ee 
