50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
trixybell
Õppematerjali autor
Donato Bramante Elulugu Donato Bramante 1444-1514 oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik. Bramante arvatakse olevat sündinud Urbino lähedal Femingnanos, mis tollal kandis Monte Asdrualdo nime. Donato tegutses arvatavasti Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel. 1474. aasta paiku asus Bramante Milanosse. Hertsog Ludowico Sforza võttis ta 1476 õukonnaarhitektiks. Osales 1482–1486 töötas ta Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruumi ehitusel. Elulugu 1499 oli Bramante sunnitud Milanost lahkuma, sest Prantsusmaa sõjavägi ajas tema patrooni Sforza Milanost minema. Bramante kutsuti Rooma, kus teda juba varasemast tundis kunstide patroon kardinal Raffaelle Riario. Seal
lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace Rooma, 1503 1506 San Pietro in Vaticano Vatikan, Rooma, 1506 Cortile del Belvedere ·Väiksemad tööd Roomas ja Bolognas ·Avaldas mõju kogu
Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile. 18. Tempietto asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante. II skulptuur 1. Nicola Pisano - 1225-1284.a., Itaalia skulptor, üks tema esimesi töid oli Pisa baptisteeriumi marmorkantsel, millel on ühendatud antiikvormid gooti elementidega, lähtus antiikeeskujudest ja jäljendas neid nii kompositsioonis ja tehnikas, 2. Giovanni Pisano- 1250-1314.a., Nicola Pisano poeg, tegeles gooti katedraaliplastikaga, tema figuuride kehaline ja vaimne väljenduslaad on mitmekülgsemad, hoogsamad ja vähem ranged kui tema isa töödes. 3
monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, 14 kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike
● Kõrgrenessansi loss ehk palazzo areneb välja Firenze palazzotüübist, see kujundatakse monumentaalsemalt. Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, kaunistatakse niššidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. ● Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. ● DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) ● Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. ● 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike
Brunelleschi poolt kavandatud tehnilised lahendused aga äratasid noores kunstnikus nii suurt huvi, et ta tegi nende järele hulganisti joonistusi. Lisaks toomkiriku kupli projekti lõpuleviimise aitamist, osales Leonardo ka paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole kindel, kas nende autoriks ikka on Leonardo. Tema teosteks on Firenzes ,,Maarja kuulutus", ,,Ginevra de`Benci portree", Scopeto San Donato kloostri munakde poolt tellitud ,,Kuningate kummardamine", lõpetamata jäänud ,,Püha Hieronymus", ,,Madonna Benois"ja veel mõned teised. 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos Aastal 1482 kutsus hertsog Londovico Sforza Leonardo Milanosse, mille peale kunstnik sulges ateljee Firenzes ja kolis Milanosse. 15. sajandil oli rikkalik ja mitmekesine Milano kultuurielu just kunstiloomingu koha pealt: Milanos eksisteerisid üheaegselt eelmistel
vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Suurim skulptor oli muidugi Michelangelo, kelle stiil erines teistest, sellel oli dramaatiline ja vägivaldne joon,
Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustab püüd ehitusvormide tugevdamise ja lihtaustamise, aga ka ruumi mõõtmete suurendamise ja avardamise poole. Kõik detailid pidid olema minimalistlikult rikastavad. Kõrgrenessansi lossitüüp sünnib Firenzes, mida saab kirjeldada, kui kvantkiviehitusest pilastrite ja poolsammastega liigendatud fassaadide suursugusust ehitist, mis kaunistati niššidega. Kirkuhoonetele ehitati kuplid. Kõrgrenessansi arhitektuuristtili rajajaks on Donato Bramante, keda huvitas kuppelehitiste konstrueerimine. Püüd saavutada võimalikult väheste vahenditega suursugune ruumimõju ja detailide harmoonia tervikuga sai kõrgrenessansi arhitektuuri loomise eesmärgiks. Ajastu lõpul otsisid arhitektid antiikajastu ehituskunsti reegleid, et neid oma ehitistes kasutada. Kõrgrenessansi arhitektid, kes võtsid Donato Bramantest eeskuju, olid Raffael, Baldassare Peruzzi ja Antonio da Sangallo.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid