Donato Bramante Elulugu Donato Bramante 1444-1514 oli itaalia arhitekt ja maalikunstnik. Bramante arvatakse olevat sündinud Urbino lähedal Femingnanos, mis tollal kandis Monte Asdrualdo nime. Donato tegutses arvatavasti Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel. 1474. aasta paiku asus Bramante Milanosse. Hertsog Ludowico Sforza võttis ta 1476 õukonnaarhitektiks. Osales 1482–1486 töötas ta Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruumi ehitusel. Elulugu 1499 oli Bramante sunnitud Milanost lahkuma, sest Prantsusmaa sõjavägi ajas tema patrooni Sforza Milanost minema. Bramante kutsuti Rooma, kus teda juba varasemast tundis kunstide patroon kardinal Raffaelle Riario. Seal
lähedal ·Õppis Fra Bartolommeo käe all maalikunsti ·Õppis Scirro Scirri ja teiste meistrite käe all arhitektuuri ·1476 1499 elas Milaanos ·Tähtsam töö Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum ·1500 suundus Rooma, maalis freskosid ja õppis antiikarhitektuuri ·Pidi rekonstrueerima Convent della Pace, tänu millele sai tuttavaks paavst Alexander VI ga ·Tutvus paavst Julius IIga ·Tempietto kabel San Pietro in Montorio kloosti õuel ·Aastal 1505 alustas Bramante Vatikani lossi ümberehitust, see jäi aga lõpetamata. Milaano, 14821486 Santa Maria presso San Satiro Milaano, 14921498 Santa Maria delle Grazie Rooma, 1502 San Pietro in Montorio Rooma, 1504 Santa Maria della Pace Rooma, 1503 1506 San Pietro in Vaticano Vatikan, Rooma, 1506 Cortile del Belvedere ·Väiksemad tööd Roomas ja Bolognas ·Avaldas mõju kogu
Tavaliselt oli Palazzal, 3 korust. LEON BATTISTA ALBERTI 1404 1472 Palazzo Ruccellai 15 saj. Firenze Palazzod olid raskepärased ehitised,ehitatud kiviplokkidest mille töötlus peenenes korrus korruselt. Taas võei kasutusele ümarkaar,kaunistuseks plastrid,sambad,viilud akende kohal. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi(Rooma Panteon).Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas.Ehitati üle 100 a,töid juhatas 10 arhidekti,tähtsamad BRAMANTE 1444- 1514(tegi esialgsed kavandid)ja MICHELANGELO 1475-1564 (meistiteos onkiriku 132m.h kuppel) Maal ja skulptuur hakkavad arenema iseseisvalt,lahus arhidektuurist.Seinamaali kõrval areneb tahvelmaal,kus maali aluseks olid puutahvlid või lõuendid.Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda VARARENESSANSI SKULPTUUR · Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi
Rustika kaob, selle asemele tuleb korralik kantkiviehitus, mis tavaliselt piirdub ainult alumise korrusega. Fassaad liigendatakse pilastrite ja poolsammastega, 14 kaunistatakse nissidega; uste-aknende kohal on viilud ja neid ümbritsevad pilastrid ja sambad. Kirikuhooned on nii tsentraal- kui pikiehitised. Igal juhul püütakse aga ehitist kaunistada ilusa kupliga. DONATO BRAMANTE (u. 1444-1514) Kõrgrenessansi arhitektuuristiili geniaalne rajaja. Bramantet huvitas peamiselt kuppelehitiste probleem (suhtlus Leonardo da Vinciga). Kehastas esimesena kõrgrenessansi ehituskunsti ideaalid; oskas kõige lihtsamate vahenditega saavutada vägeva ruumimõju, detailid viia kooskõlla tervikuga ja üksikvormid suursuguselt kujundada. 1504. a ehitas nn Tempietto San Pietro in Montorio kloostri õue (Roomas). See on väike
Kuhu avanesid lahtised kaarkojad- loggiad. Nt. Palazzo Medici, Palazzo Strozzi. Palazzo Pitti jt. Tsentraalehitis oli renessansi aja arhitektidele midagi lummavat-seda peeti antiiktemplite põhikujuks, millele omistati seost jumalikkuse, täiuse ja algühtsusega. Ainsa võimaluse ehitada kirikule esitatavaid funktsionaalseid nõudeid eiravaid kristlikke vasteid paganlikele antiiktemplitele, andsid ristiusus märtritele püstitatud mälestuspühamud. Donato Bramante kavandatud Püha Peetruse märtrisurma tähistav Rooma San Pietro kloostri kabel (3. pilt). Püüd leida lihtsat, harmoonilist kompositsiooni eristab Bramante loomingut vararenessansile iseloomulikust antiikarhitektuuri elementide piinliktäpsest jäljendamisest. Kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus on Peetri kirik Roomas. Bramante planeeris kiriku monumentaalse peakupliga tsentraalehitisena, milles täielikult domineeris kupli mõju. Hoone
Kõik kommentaarid