taotleb apologeetilisi eesmärke. Kuid see ei tähenda, et ta alati tõtt oleks rääkinud, faktide koha pealt püüab Caesar küll otseselt valet vältida , kuid sageli kasutab ta nn ütlematajätmise meetodit. Ebaõnnestumistestki räägib ta vaid vihjamisi , nii et ainult tähelepanelik lugeja neid mõista võib. Caesari loomingust on säilinud kaks teost ,,Märkmed Gallia sõjast" ja ,,Märkmed kodusõjast". ,,Märkmed Gallia sõjast" Titus) Lucretius (Carus) (eKr99-eKr55) oli rooma poeet ja filosoof Kirjutas kuuest laulust koosneva heksameetris eepilise poeemi "Asjade loomusest" Suutis anda hirmsatele nähtustele lihtsa ja kerge seletuse. Ei kartnud jumalaid, rääkis, et nad ei pea inimeste ellu sekkuma. Catullus, väga isikupärase loominguga lüürik, pärineb Põhja-Itaaliast, Veronast Catulluse loomingu, millest meieni on säilinud 116 luuletusest koosnev kogu, võib jagada kolme ossa
Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud
ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html Caesar ( 100-44 eKr.)
"Filosoofid on maailma ainult mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." "Otse vastupidiselt saksa filosoofiale, mis laskub taevast alla maa peale, tõuseme meie siin maa pealt taevasse..." MATERIALISM Marx annab materialismile uue sisu. Materialismi nimekamad esindajad enne Marxi olid Ludwig Feuerbach ja Thomas Hobbes (1588-1679). Antiikkreekas olid materialimsi esindanud "atomistid" Leukippos u.450 eKr) ja Demokritos (u.460-360 eKr). Seda materialismi oli esindanud ka Lucretius (u.100-55 eKr) oma poeemis Asjade loomusest. Noor Marx oli tutvunud just antiikse materialismiga. Marx kasutab materialismi nagu Aquino Thomas Aristotelest. Mõlemad on dogmaatikud, kuid targad dogmaatikud. Marx ja Engels lisavad uue aspekti, küsimuse "teadvuse vahekorrast olemisega, vaimse vahekorrast materiaalsega". "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Niisiis meie teadvus
O.Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. Inimesed jäävad, aga kultuuri ei ole juhul kui uut kultuuri ei teki. Anaximenes miletose koolkond. Maa on taldrik, mis hõljub õhus. Õhk on ürgaine, mis seostub eluga. T.Hertzl sionism. Juutide rahvuslik vabadusliikumine. Juudid ei ole kusagil kaitstud, tuleb luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi. K.Popper kirjeldas, kuidas kaasajastamisega vabaneda diktatuurist. Kaasajastamine eeldab ühiskonan avardamist. Titus Lucretius Carus tema teos ,,Asjade loomusest" esindas epikureismi. Tegemist oli poeemiga. Kreeklased arvasid, et ühiskonnast tuleb eemalduda, tema arvas, et ühiskonna probleemidega tuleb tegeleda. Hegel pidas vaimufilosoofia kõrgeimaks astmeks absoluutset vaimu. Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T
vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. Vana-Rooma: 1) Kuni 3. sajandini eKr rahvaloominguline sõnakunst ning üksikud kirjapanekud. 2) Arhailine ajastu (24080 eKr) Livius Andronicus, Ennius, Plautus, Terentius. Kreeka eeskujudel kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposi, tragöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst. 3) Kuldne ajastu (80 eKr14 pKr) Caesar, Cicero, Livius, Catullus, Lucretius, Vergilius, Horatius, Ovidius, Tibullus, Propertius. 8040 eKr proosa kõrgaeg - vabariik asendus monarhiaga. 40 eKr14 pKr luule kõrgaeg, Augustuse aeg (27 eKr14 pKr). 4) Hõbedane ajastu (14138 pKr) Martialis, Phaedrus, Seneca, Tacitus, Petronius, Plinius. 5) Hilise impeeriumi periood kuni keskajani (2. saj.6. saj. pKr) Apuleius, Suetonius, Tertullianus, Augustinus, Hieronymus. 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon?
- O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest. Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B
õpetus, mida iseloomustatakse kui idealismi. immateriaalseks 9. Millist seisukohta keha ja avimu probleemis Monistlikeks võib pidada samuti antiikaja *Mis on õun, kui ta pole materiaalne? Ideede kogum, pooldab Smart? Põhjenda. atomistide Demokritose, Epikurose ja mida hing mõnikord tajub. Vaim ja aju on identsed. Vaimne sõnavara osutab Lucretius Caruse õpetusi, mille järgi ka *Mälestused on ideed, mida saame tahtlikult esile füüsikalisele nähtusele, ajule. Hariliku keele sõnad inimese hing koosneb aatomitest: maailmas kutsuda hinges, aga me võim ideede üle on piiratud osutavad teaduse abil uuritavatele nähtustele. Vaim ei ei ole üldse midagi peale aatomite ja tühjuse. võrdu käitumisviisiga
ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. 1. Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid luuletusi. Kuulsaim kõnemees oli ladina kunstilise kirjakeele looja Cicero. Sel ajal formeerus kirjanduskeel ning arenesid välja kirjanduslikud stiilid. Sajandi teisel Page 1 poolel tegutsesid Vergilius, Horatius ning Ovidus - samuti silmapsistvad luuletajad. see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. Caesar ( 100-44 eKr.)
- O.Spengler väitis et iga kultuur hukkub kord, st et inimesd jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7
Sarnane kreekaga jäävad aga kultuuri ei ole (väärtuste süsteemi)juhul kui uut kultuuri ei teki - Anaximenes miletose koolkond, maa on taldrik,mis hõljub õhus, õhk seostub eluga, ürgaine on õhk - T. Hertzl sionism, juudi rahvuslik vabadusliikumine, juudid ei ole kuskil kaitstud, tule luua juudiriik, kus ei ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad: Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7
Xenophanese mõtlemist peetakse panteistlikuks, ka peetakse teda esimeseks monoteistikslääne filosoofia ajaloos. Parmenidese maailmamõistmine pani Aristotelese väitel hiljem aluse atomistide koolkonnale, kes arvasid olevat leidnud lahenduse, kuidas mitte-olev siiski olla võib ja samastasid mitte-olevaga tühjuse, kuna olevaga samastasid nad jagamatud aineosakesed. Sinna koolkonda kuulusid Demokritos (460-371 e.m.a. tunnetusteooria), Leukippos, Epikuros ja Lucretius. Demokritos väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest – aatomitest ja nende vahel olevast tühjusest. Aatomite ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Demokritos seletab aatomite abil mitte üksnes materiaalseid objekte, vaid ka tunnetuslikke protsesse nagu taju ja mõtlemist
Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris. 65 ekr avastab Rooma poeet Lucretius nägemistaju omaduse nähtut meelde jätta. 1824 esitas Peter Roget Briti Kuninglikule Ühingule (British Royal Society) oma töö "The Persistence of vision with regard to moving objects". 1825 demonstreeris prantslane Paul Roget nägemistaju omadust "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Selleks konstrueeris ta seadme nimega thaumatrope, mis koosnes kettast, mida sai ümber oma teljeks pandud varda keerutada. Ketta ühele küljele oli joonistatud lind ning teisele poole puur.
8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja
üks pikk. Seega võivad neli esimest olla nii daktülid (-UU) kui ka spondeused (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline lõppsilp on kas pikk või lühike spondeus (--) või trohheus (-U). (Lühike = U, pikk = - ) Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, , Ennius kohandas ladina keelele, Lucretius (,,Asjade loomusest") Ovidius (,,Metamorfoosid"), Vergilius, Juvenalis (satiirid) 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva,
Kui aine oleks lõputult jagatav, peaks aine osakeste vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik. Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest. Demokritose järgi erinevad aatomid peale kuju ka mõõtmete pooles. Demokritose õpetuse võtsid osalt üle epikuurlased. Seda esitab muu hulgas Lucretius oma poeemis "De rerum naturae". Aristoteles atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse. 1.2 UUSAJA ATOMISTIKA. Atomistika juurde pöördusid tagasi 17. sajandi õpetlased Pierre Gassendi ja Joachim Jungius. Aatomi mõistet kasutasid ka Robert Boyle ja Isaac Newton. Moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse John Dalton. Daltoni järgi koosnevad kõik
naudingut, kuid sellega mõtles ta rohkem vaimset kui kehalist, rohkem püsivat kui hetkelist. Nauding või kannatus on tunnused, mille järgi saab otsustada, kas miski on inimese loomusega kooskõlas või mitte. Poliitilise tegevuse asemele, mida Epikuros laitis, seadis ta sõprussuhete arendamise. Ta taotles vabastada inimest surmahirmust ja jumalatekartusest. Epikurose filosoofiat on kujukalt käsitlenud oma poeemis Lucretius. Suur tähtsus - ka haritud roomlaste jaoks - oli stoal, millesse hiljem sugenes üha rohkem usundilisi jooni. Stoikud pidasid inimese elu kõrgeimaks eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi. Oma teleoloogilistes
" (Carl Gustav Jung) · "Siin maailmas pole oluline, mitte see, kus me oleme, vaid see, millises suunas me liigume." (Oliver Wendell Holmes) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum." (R. Kipling) · "Taevas pole ühtegi huvitavat inimest." (Nietzche) · "Tänapäeva noored kujutavad ette, et raha on kõik." (Oscar Wilde) · "Teadmine on jõud!" (Francis Bacon) · "Tegu räägib iseenda eest." (Lucretius) · "Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, mida teete, ja selle eest, et te seda ei tee." (Eleanor Roosevelt) · "Teravmeelsus on haritlase häbematus." (Aristoteles) · "Tõde on esimene ohver sõjas." (Hiram Johnson) · "Tõde sünnitab vihkamist." (Terentius) · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) · "Tsivilisatsioon ei hakka taandarenema seni, kuni maakeral on noori." (Helen Keller)
,,Konnade ja hiirte sõda". 18. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Heksameeter on antiikaja vanim värsimõõt, tekkis 2 aastatuhat eKr. Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" eesti keelde tõlkija on August Annist, tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda
" (R. ehitama." (Henry David Thoreau) Kipling) · "Taevas pole ühtegi huvitavat inimest." (Nietzche) · "Teadmine on jõud!" (Francis Bacon) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki · "Tegu räägib iseenda eest." (Lucretius) hammustama." (Plautus) · "Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate · ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, Shakespeare) mida teete, ja selle eest, et te seda ei tee." (Eleanor · ,,Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina Roosevelt) vastikud penid" -S.Vititski
tegevusest. Epikuurlastele omistatakse lause ,,Ela märkamatult". Epikuurlaste koolkond Epikurose lemmikõpilaseks oli Metrodoros, kuid too suri oma õpetaja eluajal, seega määras Epikuros testamendiga oma ainsaks pärijaks ning kooli juhatajaks Hermarchose. Teised kuulsamad epikuurlased olid veel Kolotes, Apollodoros, Zenon Sidonist, Philodemos, silmapaistvad poeedid ja kirjanikud Horatius Flaccus ja Lucretius Carus. Epikurose enda sooviks oli, et õpilased võimalikult kinni peaksid tema kujundatud vaadetest. Seetõttu ei saa ka epikuurluse hilisemas olemasolus nentida selle koolkonna ei sisulist avardumist ega arenemist. Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist. Ehk ei olnudki epikuurlaste näol tegemist
ärkab." (Carl Gustav Jung) · "Siin maailmas pole oluline, mitte see, kus me oleme, vaid see, millises suunas me liigume." (Oliver Wendell Holmes) · "Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · "Sõnad on inimkonna tugevaim narkootikum." (R. Kipling) · "Taevas pole ühtegi huvitavat inimest." (Nietzche) · "Teadmine on jõud!" (Francis Bacon) · "Tegu räägib iseenda eest." (Lucretius) · "Tehke seda, mida te oma südames õigeks peate sest arvustatakse teid nagunii. Teid kirutakse selle eest, mida teete, ja selle eest, et te seda ei tee." (Eleanor Roosevelt) · "Teravmeelsus on haritlase häbematus." (Aristoteles) · "Tsivilisatsioon ei hakka taandarenema seni, kuni maakeral on noori." (Helen Keller) · "Tõde on esimene ohver sõjas." (Hiram Johnson) · "Tõde sünnitab vihkamist." (Terentius) · "Tõelist sõpra tuntakse hädas
KOSMOSE loomulik olek on omane kaootilisus, juhuslikkus (kaos) kui ka korrapärasus, mõistuslikkus, seaduspärasus. LOGOS tarkus, mõistuslik kõne, suhe ja põhjuslikkuse alus. SAAMINE- Herakleitose filosoofia ei ole ainult saamine, vaid SAAMISE ja OLEMISE süntees; on nii IGAVIK kui AEG; nii tekkimine, olemine, kadumine. Heidegger tänapäevased probleemid tollal juba sõnastatud. 5. Varased (Leukippos, Demokritos) ja hilised (Epikuros, Lucretius Carus) atomistid, nende maailmamudelid. Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget: 1) Olemine aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda, igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused) 2) Mitteolemine tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine põrkumine, ühinemine, eraldumine). Vabade aatomite liikumisest tuleneb tahtevabadus. Kõrgeim väärtus elu eraldatuses, sellest tuleneb hingerahu.
!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Lugesin mõlemast raamatust esimese laulu. Odüsseias oli 1. laulus alguses juttu jumalate koosolekust, kus aphrodite palus zeusi, et too aitaks odysseuse koju. Odysseuse naisel käis aga meeletult kosilasi, kes sõid ja jõid odysseuse varanduse arvelt. Aphrodite annab odysseuse pojale nõu, et too võtaks laeva ja meeskonna ning läheks isale appi. 6. Mis on heksameeter? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro, Vergilius, Quintus Ennius Heksameeter on antiikaja vanim värss, tekkis 2 aastatuhat eKr. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on nim heroiliseks värsimõõduks ( 1. säilinud teosed on eeposed ). Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes ) Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused. 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid
Kirjanike rolli hakkasid enam täitma poliitikud. Sel ajastul loodi klassikaline kirjanduskeel ning kuldsest ajajärgust on pärit väljapaistvamad kõned. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Tähtsamaiks proosaautoreiks 1. saj eKr olid: Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus ja Titus Livius Luuletajad: Titius Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus ja Octavianus Augustus. 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kujunes tõeliseks rooma kunstproosa loojaks, rikastas ja täiustas ladina keelt, muutis selle nõtkeks ja ilmekaks, võimeliseks väljendama kõlavaid ja kauneid varjundeid. Tema pärand koosneb 58 kõnest, 12 traktaadist retoorika ja filosoofia alalt ligi 800 kirjast (ületab mahult iga muu rooma kirjaniku säilinud produktsiooni)
riigimees) foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj.
(Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna · 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandzali". Toronto: Orto. 13 · 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto. · 1969 "Vetla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside tõlge ja kommentaar) ja Linnart Mäll. Tallinn. · 1971 Lucretius Carus, "Asjade loomusest". "Rooma kirjanduse anatoloogias", Tallinn. · 1974 Rabindranath Tagore, "Aednik". Eessõna: Ain Kaalep. LR nr 45/46. · 1976 Rabindranath Tagore, "Gitandzali". LR nr 3/4. · 1984 Tõlkeid "Renessansi kirjanduse anataloogias", Tallinn. · 1986 Evangeelium Tooma järgi ja evangeelium Philippose järgi. Tõlgitud kopti keelest. EElk Usuteaduse Instituudi Toimetised nr2. · 1992 Shmuel Josef Agnon "Jutustusi" (1948 tõlgitud "Puuraiuja" ja 1967 veel 13
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a.
piiriks olev jõgi, mis keeruna piiras maa-alust surnuteriiki. · Kurtisaan (lk 85) - kergemeelne naine kõrgemas seltskonnas. · Oligarh (lk 85) tähendab võimul oleva ladviku liiget. · Nicopolia (lk 85) Sulla armuke, kes oli rikas. · Rudiaarus (lk 87) Vabaduse saanud gladiaator. · Kukkur (lk 88) rahakott; väike kotike rahaga. Vanasti oli see väljend enam levinud. · Lucretius (lk 106) Titus Lucretius Carus rooma luuletaja I sajandil e.m.a. Ta kirjutas poeemi ''Asjade loomusest'', milles esitas filosoof Epikurose õpetuse, kelle pooldaja ta oli. · Pegasus (lk 108) kreeka mütoloogias Medusa verest tekkinud tiivuline hobune. VII peatükk Kuidas surm Demophylosest ja Metrobiusest ette jõudis Kolm päeva pärast eelmises peatükis toimunud sündmusi korraldas Sulla õhtusöögi Delphi Apollo trikliiniumis
Ptolemaiose süsteem: deferent ja epitsükkel. Joonis: Taavi Tuvikene Kopernikuse heliotsentriline (päikesekeskne) maailmasüsteem. Kepleri elliptiline orbiit. Joonis: Taavi Tuvikene 3. Lõpmatu maailm. Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed, esitas juba Rooma filosoof ja luuletaja Lucretius (99 - 55 e.Kr.). Kaasaegses formulatsioonis esitas selle idee Giordano Bruno 1583 aastal. Bruno traktaadis "Lõpmatusest, Universumist, maailmadest" on ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid. 18. saj. avastas W. Herschel, et tähed on koondunud süsteemi -- Galaktikasse, millest väljaspool neid ei esine. Küll aga on ruumis näha teisigi tähesüsteeme ja nendele ei näi tänapäevani lõppu
foneetilised muutused- /s/ > /r/ (honos - honoris, esse); diftongid > monoftongid: /ei/ > /i/, /ou/ > /u/, /oi/ > /o/ Kl. lad. k. diftongid: /au/, /ae/, /oe/ 2) Klassikalise ladina keele periood normeeritud lad keele stabiliseerumine, ühtlustumine, keeleinstitutsioonide tekkimine (grammatikad, keeleõpetus). Romaani keeled tekkisid lad keele kõnekeele baasil. Cicero, Titus Livius, Ovidius, Vergilius, Horatius, Lucretius. 3) Klassikalise ladina keele järgne periood 1. - 2. saj. post-klassikaline periood (Quintilianus, Tacitus, Suetonius, Martialis) 3. - 5. saj. hilisladina periood (Püha Augustinus)- kristlik kirjandus kreeka laenud: ecclesia, episcopus, angelus Püha Hieronymus Vulgata (enne Itala)- vulgus-rahvas, piiblitõlge , mis oli rahvale arusaadavam. 5. - 8. saj. romaani periood kirikuladina keel- ladina keel eemaldub klassikalisest normist. karolingide renessanss 8. saj. Pärast 9
tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed institutsioonid ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi. [2] • Antiik-Rooma, Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest. – V saj. e.m.a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed
Immanuel Kanti (1724 1804) eetika on sellele vastupidine, Kanti eetika vaatleb tegevusi kui eetiliste otsustuste tulemust. HELLENISTLIK FILOSOOFIA Algas Kreeka vallutamisega Aleksander Suure poolt. EPIKUROS (IVIII s. e.m.a.) Epikuros õpetas, et surma ei ole mõtet karta, sest pärast surma inimese jaoks enam midagi ei ole. Elus tuleb vältida kannatusi (selle asemel, et taotleda naudinguid). Epikuros tunnistas juhuslikkuse reaalsust. Oli hiline atomist (koos Titus Lucretius Carusega 1. sajandist e.m.a. Varased atomistid olid Leukippos ja Demokritos). Epikuros võttis kasutusele clinameni mõiste. Klino = kallutan. Epikurose maailmamudeli järgi aatomite raskusjõul ülevalt alla liikumisel tekivad ennustamatutel ajamomentidel ja ennustamatutes kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid
Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius. Põhjalikuma traktaadi selle kohta esitas 1583 aastal Giordano Bruno: „Maailmaruum on kõigis suundades ühesugune ning on täidetud Päikesele sarnanevate tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine.
pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost jäljendavad ka mitmed keskaja ladina kangelaseeposed. 52.Mis on retoorika, kuidas on see seotud demokraatiaga (kõnevabadus)? Milliseid
Skeptitsism Roomas- Esindaja Sextus Empeiricus- mõtiskles, mis on hea ja mis halb. Kui inimesed pole head, siis ta püüdleb selle poole. Ja kui talle tundub, et tal on hea, siis hakkab ta kahtlema, et on ületanud mõõdutundega. Seega kõige parem, kui puudub seisukoht, mis on hea ja mis halb. Inimene otsib vastuseid ja samas hoidub vastuste leidmisest. Skeptistsmi keskuseks Roomas sai Platoni Akateemia. Skeptik=akadeemikuga. Epikureismi esindas Titus Lucretius Carus, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. Stoitsism- Roomas kõige jõulisemalt esindatud. Esindajaks Rooma keiser Marcus Aurelius , hüüdnimega filosoof troonil. Marcus Aurelius valitses aastatel 161-180. Tema aeg oli nn kuldne Rooma aeg, sel ajal oli Rooma oma võimsuse tipul
või jäises keskkonnas. Muinaskultuuride uurimise ajaloost Antiikautorid ajalooperioodidest: · Periood, mis oli kuldne-ilus-kena, nii arvas nt Hesiodos (7 saj eKr), tegi eepose ,,Töö ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem). · Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis ,,Asjade loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal. Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi peeti piksenoolteks, kuna äikesega on ju näha, et nooled maha löövad. Neid peeti väga
Selles seisnebki too uduusus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 31. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu (81 eKr- 14 pKr) tähtsamad luuletajad? I sajandil eKr: Lucilius, Cicero, Caesar, Sallustius, Luuletajad- Lucretius, Catullus, Vergilius, Horatius 32. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Koosneb 58 kõnest, reast traktaatidest retoorika ja filosoofia alal ja ligi 800 kirjast. Kõnemehena: retoorika- alastes traktaatides käsitleb kõnemehe printsiipe, nt dialoog ,,De oratore" (,,Kõnemehest"), veel teoseid: ,,Orator (,,Kõnemees") Filosoofilised teosed: ,,Vestlused Tusculumis", ,,Cato Vanem ehk Vanadusest", ,,Kohustustest", ,,Riigist". 33. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
Heliotsentrismi areng oli pikka aega pidurdatud kartuses sattuda kirikuvande alla ja/või koguni tuleriidale. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609. a (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687. aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius. Põhjalikuma traktaadi selle kohta esitas 1583. aastal Giordano Bruno: „Maailmaruum on kõigis suundades ühesugune ning on täidetud Päikesele sarnanevate tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid.“ Kahjuks sai Giordano Bruno süüdistuse ketserluses ja lõpetas oma elu tuleriidal. 16 18. sajandil avastas William Herschel, et tähed on koondunud süsteemi – Galaktikasse (Linnutee, Milky Way), millest väljapool neid ei esine.
seisis juhtiva majapidamise peremees e kuningas. Paljude külade kooperatsiooni tulemusena kujunes linnriik, kus eesotsas samuti kuningas, kuid edasise arengu tulemusena kujuneb monarhi, keskmine(kesklassi) riigikord ja sealt juba demokraatia. Miks nii arvati- põhjuseks see, et kõik lähtus kangelasajast, kus kõik kangelased olid kuningad, seega ainuvõimalik. Roomlased. Roomlaste aeg algas 7 kuningast, mis asendus vabariigiga. Roomlane Lucretius Carus 1 saj ekr esitas õpetuse/poeemi maailma seletusest kus: algselt elasid inimesed nagu loomad, ei tundnud tuld, elasid koopas, metalli ei tuntud, tööristad ainult kivid. Inimesi ühendas ainult veenus ehk armastus(sex) ja kaastunne. See oli algne e metsluse faas. Teises faasis hakati kasutama tuld, ehitama onne, mees ja naine olid omaette ehk tekkis perekond. Perekondade vahel sõbrasuhted mis viisid väikse kogukonna tekkeni. Tekkis ka keel
aatomid võivad liikumises ka kõrvale kalduda. See võimaldab ka inimese tahte vabaduse. Ka inimene ja tema hing koosnevad vaid aatomitest. Tuleb elada väärtuslikku elu. Õnn on saavutatav, kui hoiduda kuulsusest, suhelda vaid sõpradega ning nautida elumõnusid, kuid mõõdukalt, muidu võime endale kahju teha. Teadmised annavad meile võimaluse valida õige elu ning sel viisil on võimalik jõuda hingerahuni. Kuulsaim Rooma epikuurlane oli Titus Lucretius Carus (~95-52 eKr.) kes kirjutas poeemi "Asjade loomusest" (ld. De rerum natura), kus ta kaitseb erakordselt vaimukas stiilis Epikurose seisukohti ning arendab neid edasi. STOIKUD Soitsismi (stoa) rajaks on Zenon Kitionist (Küprosel) (~334-262 eKr.). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia. Inimese seesmiseks vabaduseks on vaja hüljata kõik kired
2saj lõpp 1saj algul hakkas kujunema ka filosoofia õppimine. Hilise vabariigi ajal hakati üha enam huvituma filosoofiast. Filosoofia koolkondi oli palju aga populaarseimaks sai stoa. Stoa õpetusi peeti sarnaseks Vana-Rooma ideaalidega, arvati et stoa filosoofias on esile tõstetud paljud vanad ideaalid. Hiline stoa millega roomlased kokku puutuvad on suht eklektiline, seal on palju teiste koolkondade mõjusid. Teine suur filosoofia suund oli epikureism, selle propageeria oli Lucretius, ta on kirjutanud ühe poeemi asjade loomisest. Epikuurlaste ja stoikude filosoofia koolkonnad on esialgu väga erinevad, aga neil on palju kokkupuute punkte. Igapäevane eluolu muutub palju 3saj eKr, hakatakse hankima endale kaugelt toodud luksuskaupu. Populaarseks muutusid igasugused kallid riided, kalliskivid ja vürtsid. Hilise vabariigi ajal roomlaste söömiskombed oluliselt muutuvad, hakatakse rohkem sööma ja söögitegemisele pannakse suuremat rõhku,
annaabi.ee 
