16. Mis on sisejõu epüür? Sisejõudu graafik piki varda telge. Nende abil on lihtne määrata sisejõu või pinge suurust detaili suvalises lõikes. 17. Kirjeldage normaalpinget! Normaalpinged - kui sisejõu mõjumise siht ühtib antud lõike normaali sihiga 18. Kirjeldage nihkepinget! 1 Nihkepinge on, kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti. 19. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 21. Mis on väändedeformatsioon? Vääne on selline deformatsioonide liik, mille juures varda mistahes ristlõikes tekib ainult väändemoment. 22. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus!
3.33. Kus paikneb väänatud nelikant-varda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Pikima külje keskpunktis 3.34. Mis on lubatav väändepinge? = konkreetses ülesandes ohutuks loetud väändepinge 3.35. Kuidas arvutatakse lubatava väändepinge väärtus? kus: [S]- nõutav tugevusvarutegur; lim -materjali piirseisundile vastav pinge väändel (piirpinge) [Pa]. 3.36. Sõnastage tugevustingimus väändel! Koormamisel vardas tekkiva väändepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Millist mõju avaldab vardale teljega risti mõjuv koormus? Lõikav koormus mõjub detaili materjali kihte üksteise suhtes nihutavalt (purunemisel detaili osad üksteise suhtes nihkuvad, kuid purunemispinnad jäävad samale tasapinnale, nagu enne purunemist). 4.2. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! varda teljega risti mõju põikkoormus 4.3. Nimetage neli lõikele töötavat liidet! Tihvtliide, neetliide, keevisliide, sarniirliigend 4.4
Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A.Mitu lampi peaks ahelas olema, et toitepingel 220V pinge ühel lambil ei ületaks lubatavat? (Veidi alla võib olla, üle mitte). Kui suur on siis voolutugevus?
Panin teodoliidi seisupunktile PP-26. Tsentreerisin, horisonteerisin. Sisestasin seisupunkti ja tagasivaatepunkti andmed tahhümeetrisse. Valisin tagasivaade punkti SM-7. Sisestasin intsrumendi ja prisma kõrguse, mis on võrdne 1,59m-ga. Nullisin kõik andmed. Mõõdistasin 2 lauda, 8 nurka. Prisma kõrguse muutmine, instrumendi kõrgus ei võrdu prisma kõrgusega. Kirjutasin kõik andmed vihikusse. Tegin kontrolli tagasivaatepunktide. Vahe ei ületa lubatavat ±30´´. Tegin plaani paberil, pärast skaneerisin. Valemid: VD=HD*tanVA Kui PK=HI, siis HD=HD´ ja VA=VA´, jarelikult VD´=HD´ *tan VA´=VD=HD*tanVA Jaam: PP-26 Instrumendi kõrgus: 1,59m Jaama kõrgus: 53,410m Kuupäev: 3.03.2011 Instrument: Nikon DTM-332 Vaatleja: Tarmo Kall Tabel 1.1 väliraamat Sihtpun Joone hor. Hor. suuna Vert.suuna Kõrguskasv Arvutatud Punkti Märkused
2.13. Kirjeldage nihkepinget! kui sisejõu mõjumise siht on lõike normaali sihiga risti 2.14. Sõnastage pikkepinge märgireegel! Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) = normaalpinge Tõmbepinge on positiivne (+) ning survepinge on negatiivne () 2.15. Kuidas laotub pikkepinge? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): 2.16. Selgitage lubatavat pinget! konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge: 2.17. Mis on tegelik varutegur? Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis.Tavaliselt 1,5 Tegelik varutegur S näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust). 2.18. Mis on nõutav varutegur? Nõutav varutegur [S] näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali
Kordamisküsimused 1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? Analoogtelefonides kasutatakse impulss- ja toonvalimist. 2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes? Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine. 3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust? Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel. 4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku. Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati. Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R.
Seadme puhastamine ja hooldus Eemaldada segamisnõu ja tarvikud. Tarvikuid ja segamisnõu võib pesta nõudepesumasinas Planetaarajami ümbrise, kiirendusvõlli ja turvakaitsme puhastamiseks kasutada niisket käsna ja pesu/desinfitseerimisvahendit. Hoolikalt loputada käsna abil puhta veega. Ei tohi kasutada abrasiivseid puhastusvahendeid. Ohutusnõuded Mikserit saab käivitada ainult siis kui ülaosa on alla lastud ja segamsinõu on täpselt fikseeritud.. Ei tohi ületada suurimat lubatavat jõudlust. Töötavat seadet ei tohi jätta järelvalveta. Mikseri töö ajal mitte lisada juurde toiduaineid. Mikseri töö ajal hoida käed segamisnõust eemal. Ei tohi kasutada mittetöötava turvaseadmega mikserit. Vältida võimalike rippuvate riideosade (kitli varrukas, vöö, põlle pael jne) sattumist segaja nõusse. Mitte kasutada seadet, millel on mõni kate või kaitse eemaldatud. Jälgida seadme juures olevaid hoiatussilte. Kasutatud kirjandus. http://cmsimple.e-ope
E ja E1 on arvutatud valemitega E=E'+ΔE ja E1=E'1+ΔE1. Temperatuurid t ja t1 võtsime gradueerimistabelitest E ja E1 põhjal. Absoluutne viga arvutatakse valemist Δt=t-t1. ΔEmV saime valemist ΔEmV=E0-E1. E0 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t gradueerimistabeli kromel- alumel järgi. E1 on kalibreeritava termopaari emj ahju temperatuuril t mõõdetuna võrdlustermopaariga. ΔEmV väärtus ei ületa üheski punktis lubatavat viga 0,16mV seega jääb vaadeldava termopaari viga temperatuurivahemikus +30…+150°C, lubatud piiridesse. Graafik 1. Kalibreeritava termopaari termo-EMJ sõltuvus temperatuurist Graafik 2. Kalibreeritava termopaari temperatuuri sõltuvus mõõdetud temperatuurist. 5. Järeldus Katsete tulemusest järeldub, et kalibreeritav termopaar sobib kasutamiseks soojustehnilistes mõõtmistes, kuna arvutustest tulenevalt mahub viga,
elektriline küttekeha, keraamilise toru sisse on aga paigaldatud metallplokk võrdlus- ja kalibreeritava termopaariga. Temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis. Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb kooskõlastada juhendajaga. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 25 °C võrra. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase etteantud temperatuurini. Tabel 1.1 1
abil. Vajalik kogus õhku tõmmatakse läbi membraanfiltri (Millipore AAWP, läbimõõt 37 mm, pooride suurus 0,8 m), mis hiljem muudetakse läbipaistvaks. Faasikontrast-optilise mikroskoobi abil, mis on varustatud Walton- Beckett`i skaalaga, loendatakse kiud, mille läbimõõt on kuni 3 m ja pikemad kui 5 m ning pikkuse ja läbimõõdu suhe on suurem kui 3 : 1 ning mis ei puutu kokku ühegi osakesega, mille läbimõõt on suurem kui 3 m. Proovivõtu kestuse valikul tuleb arvestada filtri lubatavat koormust. Filtri optimaalne kiutihedus on 100 400 kiudu/mm² kohta. Asbestikiudude sisalduse määramiseks õhus tuleb kasutada direktiivide 2003/18/EC kohaselt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt 1997. aastal avaldatud meetodit ,,Õhus lenduvate kiudude kontsentratsiooni määramine faasikont8 rast-optilise mikroskoobiga (membraan-filter meetod)". Seda meetodit kasutatakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Võib kasutada ka mõnda teist meetodit, mis annab aga
paakkonteineri ja mitmeelemendilise gaasikonteineri järgmise katsetamise tähtaeg ei oleks möödunud; • täitma paaki ainult sellise ohtliku veosega, mida on selles paagis lubatud vedada; paagi täitmisel järgima kõrvutiasetsevates mahutites olevaid ohtlikke veoseid puudutavaid nõudeid; • paagi täitmisel jälgima täidetavat ainet puudutavat maksimaalset lubatavat täiteastet või maksimaalset lubatavat täitemassi mahu liitri kohta; • pärast paagi täitmist kontrollima sulgemisseadmete tihedust; • kindlustama, et täidetava ohtliku aine jääke ei jääks tema poolt täidetava paagi väliskestale; • ohtliku veose veoks ettevalmistamisel kinnitama ettenähtud tunnusmärgid ja ohumärgised nõuetele vastavalt tema poolt täidetud paagile, sõidukile ning suurele ja väikesele puisteveose konteinerile.
• Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel
See tingib muutuvaid kontaktpingeid, mille tagajärjel detailide pinnakihid väsivad, tekivad mikropraod ning pindadelt murenevad maha väikesed metalliosakesed.Kui detailid töötavad õlis, tungib viimane pragudesse. Kontaktialas praod surve tagajärjel sulguvad ning neis olev õli satub kõrge rõhu alla, mis omakorda soodustab pragude suurenemist. Nii kordub see seni, kuni pragusid sulgevad metalliosakesed ära murduvad. Kui aga kontaktpinged ei ületa praktikaga kindlaksmääratud lubatavat väärtust siis murenemist ei esine.17. Tehted vektoitega- Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga-Vektor a ja posit skalaari korutiseks on n vector mille suurus on a * n jam is on suunatud samas suunas kui a. Vektor a ja negat skalaari korrutiseks on n vector jam is on suunatud vastas suunda kui a. Vektorite liitmine- Selleks, et liita mitut vektorit, tuleb esimese (I) vektori lõpust tõmmata teine vektor (II), II vektori lõpust kolmas (III) vektor jne
9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa]. Tugevusarvutused muljumisele tuleb teha siis, kui koormus mõjub läbi suhteliselt väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti. Tugevustingimus muljumisel: Koormamisel kontaktipinnal tekkiva
9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa]. Tugevusarvutused muljumisele tuleb teha siis, kui koormus mõjub läbi suhteliselt väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti. Tugevustingimus muljumisel: Koormamisel kontaktipinnal tekkiva
DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust?
3 korda nädalas. Kegeli harjutusi, hingamis- ja lõdvestumisharjutusi on hea tega iga päev. Juhuslik kehaline aktiivsus ei too kasu, pigem vastupidi. Raseduse ajal ei tohi treenida kurnatuseni. Harjutada ei tohi kuuma ilmaga või umbses toas. Pikemaajaline kõrgenenud kehaatemperatuud on eriti raseduse esimesel trimestrik ohtlik. Samuti tuleb ka küllaldaselt juua: nii enne harjutamist, harjutamise ajal kui ka pärast treeningut. Konsulteerida tuleb ka spetsialistiga, et teada saada lubatavat maksimaalset pulsisagedust. Üldiselt ei soovitata raseduse ajal treenida pulsisagedusel üle 140 löögi minutis, kuna kõrge pulsisagedusega anaeroobsed treeningud ei ole raseduse ajal lubatud. Treeningtund koosneb kolmest osas: soojendus, põhiosa ja lõpetav osa. Soojendav osa on kindlasti vajalik, selleks tuleks kasutada kerget jooksu, kõndi, venitus- ja sirutusharjutusi suurematele lihasgruppidele. Põhiosas tuleks kasutada erinevaid harjutusi rühi arendamiseks,
¿ S¿ lim ¿ 40,810 3 Terastrossile lubatav sisejõud F => tarandile lubatav koormus F => F ¿ 67,16 ¿ 0,95kN Teades tarindile lubatavat koormust, saame arvutada puitvardale optimaalse läbimõõdu u , Tõmme Np ¿ S¿ d2 40,956,28103 ¿ S¿
muutub nõgusaks -> +, -> - Saint-Venant printsiip: koormuse rakenduskohast piisavalt kaugel paiknevates lõigetes ei sõltu pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele. Pingedimensiooniga võrdetegur E: suurem E= väiksem moone (sama pinge puhul). Hooke´i nihkeseadus. Nihkeelastsusmoodul: pingedimensiooniga võrdetegur G. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget Lubatav pinge on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda. Deformatsioonienergia- deformeerumisel koguneb hulk energiat, koormuse eemaldamisel see energia vabaneb. Mida suurem on konstruktiivne deformeeruvus, seda suuremat enertiat saab ta varuda enne purunemist, nt kasutades löögi energiat(autode põrkerauad) ).
Stabilitronid ja stabistorid Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud
36. 3. Korraga on kontaktis vaid kaks hambapaari; 37. 4. Lubatav telgsiire on suur (kordades suurem, kui lubatav radiaalsiire). 38. Hälbeid komp.: --Telgsiirde kompenseerimine--Radiaalsiirde kompenseerimine--Nurksiirde kompenseerimine--Nurk- ja radiaalsiirde kompenseerimine 39. Kuidas valitakse hammassidurit? 40. Hammassidurite valik põhineb standardi DIN 740-2 metoodikal. Siduri tugevustingimus: siduri teglik koormus kõikvõimalikes koormusreziimides ei tohi ületada lubatavat koormust. Sobiva siduri valikul tuleb kontrollida ka rummude liistliidete tugevust. MNom,max = moment, mida võib dünaamiliselt rakendada üle 100000 korra siduri kogu tööea vältel. 41. Millest sõltuvad käivitusteguri ja reziimiteguri väärtused sidurite valikul? 42. 43. Milles seisneb plastikust hammasmuhviga hammassiduri valiku eripära? 44. Hammassidurite valik põhineb standardi DIN 740-2 metoodikal
juhtivusega kihid. Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes (juhitavad alaldid, vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10. Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on
tuleks võimalikult vältida. See on raske viga, mis tähendab, et uurija "tõestas" erinevuse, mõju või seose mida tegelikult ei ole, vaid mis juhuslikult ilmnes mõõdetud valimis. 22. Mida tähendab teist liiki viga? Teist liiki viga tekib siis, kui jäädakse nullhüpoteesi juurde, kuid õige oleks sisukas hüpotees. See on kergem viga, mis enamasti tähendab, et soovitu tõestamiseks tuleb mõõtmisandmeid juurde koguda. 23. Mis on olulisuse nivoo? Esimest liiki vea tegemise suurimat lubatavat tõenäosust nimetatakse olulisuse nivooks e. Riskiprotsendiks. Olulisuse nivooks valitakse mingi väike arv, sageli 0,1; 0,05; 0,01 (sõltuvalt selles, kui rasketele tagajärgedele võib 1. liiki vea tegemine viia). 24. Mis on olulisuse tõenäosus? Olulisuse tõenäosus p (probability level, p-value) tõenäosus eksida, väites oma andmete põhjal sisuka hüpoteesi H1 kehtimist (I liiki vea tegemise tõenäosus);
x1+x2<=1500 2y1+y2+y4>=105 x1<=1200 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min x2<=600 y1...y4>=0 F=90x1+105x2->max tele majanduslik tõlgendus. õrratussüsteemi lahend, kus tundmatud mittepositiivsed, seega ei saa planeerimisülesandele lubatavat lahendi M= 10000 y7 y8 b1 1 0 90 90 0 1 105 52.5 juhtrida 10000 10000 0 seda rida enam ei kasuta 0 0 -1950000 uus sihifunktsioonirida y7 y8 b1 1 -0.5 37
x1+x2<=1500 2y1+y2+y4>=105 x1<=1200 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min x2<=600 y1...y4>=0 F=90x1+105x2->max tele majanduslik tõlgendus. õrratussüsteemi lahend, kus tundmatud mittepositiivsed, seega ei saa planeerimisülesandele lubatavat lahendi M= 10000 y7 y8 b1 1 0 90 90 0 1 105 52.5 juhtrida 10000 10000 0 seda rida enam ei kasuta 0 0 -1950000 uus sihifunktsioonirida y7 y8 b1 1 -0.5 37
Seega tuleb juhtveeruks valida juhtreas negatiivsete elementidega veergude hulgast see, mille puhul tabeli esimese rea elemendi jagatis juhtrea samas veerus paikneva elemendiga on absoluutväärtuselt vähim. Duaalse simpleksmeetodi kasutamisel säilib pärast iga sammu tabeli duaalne lubatavus, negatiivne element bk aga asendub elemendiga bk 0. Sihifunktsiooni väärtus küll kahaneb igal sammul monotoonselt, kuid see on loomulik, sest lähenemine optimaalsele lahendile toimub väljapoolt lubatavat hulka, ja nimelt sealt, kus sihifunktsiooni väärtus on suurem tema väärtusest lubatavate lahendite hulgas. Näide Leida muutujate x1 , x2 , x3 mittenegatiivsed väärtused, mis rahuldavad võrratuste süsteemi 2 x1 x2 2, 2 x1 x2 x3 1, x1 x2 2 x3 3, ja mis muudavad maksimaalseks funktsiooni z x2 3 x3 . Näide (2) Lahendus
16152,8 36,75106 =¿ D 0,0277 m=¿ D 28 mm Eelisarvude reast R10'' on sobivaim diameeter 30mm. Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 4. Tugevuskontroll täisvõllile Tugevuskontrolli teostan tugevusvaruteguri kontrollimise kaudu. Kui varutegur on tagatud, on võlli tugevus tagatud (st väändepinge ei ületa lubatavat pinget). Varutegur on võrdne voolepiiri ja suurima väändepinge jagatisega. 6 29510 y [] = = 16152,8 10,2 8, tugevus tagatud. max 3 0,03 5. Õõnesvõlli mõõtmete arvutamine Õõnesvõlli siseläbimõõdu d ja välisläbimõõdu D suhe on ette antud 0,6
11) F-jaotus Diskreetsed: 1) Binoomjaotus 2) Hüpergeomeetriline jaotus 3) Poissoni jaotus 4) Pascali jaotus 17. Mis on usaldusnivoo? Usaldusnivoo näitab tulemuse sattumise tõenäosust mingisse vahemikku. 18. Mis on usalduspiirid? usalduspiirid, usaldusvahemiku alumine ja ülemine otspunkt. Usalduspiirkond on valimi põhjal arvutatud piirkond, millesse hinnatava parameetri tegelik väärtus kuulub teatava tõenäosusega. Selle tõenäosuse väikseimat lubatavat väärtust, milleks tavaliselt valitakse 0,99 või 0,95, nimetatakse usaldusnivooks. 19. Mis on nullhüpotees? Nullhüpotees, mis tavaliselt väljendab uurijat mittehuvitavat juhtu. Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit erinevust, mõju või seose olemasolu tõestada, tuleb tal mõõtmisi jätkata. 20. Mis on sisukas hüpotees? Sisukad hüpotees mida uurija soovib tõestada (tavaliselt mingi erinevuse,
Fookuskaugusest olenevad optikasüsteemi suurendus, valgusjõud jt. karakteristikud. 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud Teravussügavus- esemeruumi teravussügavus on esemeruumi kahe tasandi vahemaa, mida mõõdetakse piki võtteobjektiivi optilist telge ja mille ulatuses esemed kujutavad fotomaterjali valgustundlikul kihil küllalt teravalt (hajumisringi läbimõõt ei ületa lubatavat väärtust). Kui objektiiv teravustatakse hüperfokaalkaugusel paiknevale esemele, asub teravussügavuse piir lõpmatuses, sel juhul võib öelda, et teravussügavus on lõpmata suur. Pildistamisel on väga oluline õigesti kasutada teravustamist. Nii nt. otsides optimaalse teravustasandi ja muutes sobivalt objektiivi valgusava, on võimalik praktiliselt ühesuguse teravusega kujutada kõiki plaane pildistatava objekti suvalise ulatuse korral, ja vastupidi, piiratud
Selle abil saab valgustäppi nihutada ükskõik millisesse ekraani punkti. 7. Mis on gaaslahendusseadis? Lk 60 Kui katoodi ja anoodi vahelises ruumis on lisaks elektronidele ka ioonid. Gaaslahendusega seadise kest on täidetud madala rõhu all mingi inertgaasi või elavhõbedaauruga. Voolu liigse suurenemise vältimiseks peab ioonseadistel olema alati lülitatud anoodringi voolu piirav takisti, et anoodvool ei ületaks seadmele lubatavat voolu. 8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal
Valitud mõjur väljendatakse peapingete funktsioonina. Teooria õigsust kontrollitakse katseliselt. Fenomenoloogilised kriteeriumid – teimi tulemuste analüüsi põhjal tehakse selgeks, mis tingimusel tekib piirseisund. 5. Lubatava pinge võte. Lubatavate pingete meetod on üks arvutusmeetoditest, mis hindab konstruktsiooni tugevust pingete alusel. Tugevuskriteeriumiks on pinge. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget. Lubatavaks pingeks on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda: varutegur on ühest suurem arv, mida tavaliselt annavad ette ehitusnormid. Varutegur sõltub peamiselt materjali omadustest, konstruktsiooni vastutusrikkusest ja koormuste suuruse ja iseloomu prognoosi täpsusest. (Lubatava pinge võte on piirpingemeetodi erijuhtum lineaarselt töötavate konstruktsioonide arvutamiseks,
*kui materjalil varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus voolavus puudub. 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral nihkepinged? *** 1.29. Mis on materjali tugevuspiir? Materjali katkemis piir 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? *** 1.30. Mis on materjali katkepinge? Pinge, mille korral materjal puruneb 2.33. Selgitage lubatavat pinget! = konkreetse ülesande (koormusseisundi) 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur? = tugevusvaru arvuline näitaja: 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! pingete väärtused ei tohi ületada 1.33. Määratlege tegelik varutegur! S -näitab, mitu korda (detaili) tegelik lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis
Mitmeplaadilise kondensaatori mahtuvus a S C = (n 1) , d C mahtuvus faradites (F) n plaatide arv Suurem mahtuvus on kondensaatoril, millel on suurem kohakutiolev elektroodipind S, suurem dielektrilise läbitavusega dielektrik, väiksem plaatidevaheline kaugus d. Plaatidevahelise kauguse vähendamisega kaasneb suurem väljatugevus U E= , d mis ei tohi ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust. Vastasel korral tekib elektriline läbilöök, mis rikub kondensaatori. Kondensaatorile märgitaksegi ta mahtuvus mikro- või pikofaradites ja suurim lubatav tööpinge voltides. 5.4 Ülikondensaator 20. sajandi lõpul õpiti veelgi suurendama kondensaatori mahtuvust. Selleks hakati valmistama kondensaatoriplaate erilisest väga poorsest söest. Niisuguse söeplaadi 1 grammi aktiivpind on umbes 64 2 2000 m . Elektroodide vahet ja poore täidab elektrolüüt
Mitmeplaadilise kondensaatori mahtuvus εa S C = (n – 1) , d C mahtuvus faradites (F) n plaatide arv Suurem mahtuvus on kondensaatoril, millel on suurem kohakutiolev elektroodipind S, suurem dielektrilise läbitavusega dielektrik, väiksem plaatidevaheline kaugus d. Plaatidevahelise kauguse vähendamisega kaasneb suurem väljatugevus U E= , d mis ei tohi ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust. Vastasel korral tekib elektriline läbilöök, mis rikub kondensaatori. Kondensaatorile märgitaksegi ta mahtuvus mikro- või pikofaradites ja suurim lubatav tööpinge voltides. 5.4 Ülikondensaator 20. sajandi lõpul õpiti veelgi suurendama kondensaatori mahtuvust. Selleks hakati valmistama kondensaatoriplaate erilisest väga poorsest söest. Niisuguse söeplaadi 1 grammi aktiivpind on umbes 64 2 2000 m . Elektroodide vahet ja poore täidab elektrolüüt
maatriksi ridade arv (ehk süsteemi lineaarselt sõltumatute võrrandite arv) on võrdne muutujate arvuga 12. Mida tähendab, et lineaarse planeerimise ülesanne on tõkestamata? Kuidas lugeda simplekstabelist välja, et ülesanne on tõkestamata? Simplekstabelis on lahend tõkestamata juhul, kui juhtveerus kõik elemendid on negatiivsed või nullid, siis on sihifunktsioon tõkestamata ja ülesandel lahend puudub Graafiliselt on lahent tõkestamata juhul, kui mistahes lubatavat lahendit on võimalik parandada (ehk lõpmatus). 13. Milline seos on lineaarse planeerimise ülesande optimaalsete lahendite ja lubatavate baasilahendite vahel? Optimaalsed lahendid lineaarse planeerimise ülesande puhul on lubatavad baasilahendid kanoonilisel kujul (simpleksmeetidiga) 14. Millised on simpleksmeetdi puhul juhtveeru ja juhtrea valiku reeglid? Juhtveerg - sihifunksiooni kõige suurema absoluutväärtusega negatiivne arv
[S ] tugevuspiir U rabedatele materjalidele [S ] 3.6.2. Tugevustingimus väändel Eelnevast: Tugevustingimus: detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastava pinge lubatavat väärtust Tugevustingimus väändel: Koormamisel vardas tekkiva väändepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget kus: (suurim) väändepinge väärtus detailis, [Pa]; 3.6.3. Tugevusarvutus väändele. Näited Ümarvarraste ja mitteümarvarraste väändepingete laotumine on erinev (nihkepingete
A1- mõõteriista näit 3. Mõõteriista taandatud viga Mõõteriista taandatud veaks nimetatakse absoluutse vea ja mõõteriista niminäidu suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/An)*100% - mõõteriista taandatud viga protsentides A- absoluutne viga An- mõõteriista niminäit Elektriliste mõõteriistade skaalal on märgitud mõõteriista täpsusklass. Arv, millega tähistatakse täpsusklassi, näitab mõõteriista suurimat lubatavat taandatud viga. max=(Amax/An)*100% max, %: 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 Mida väiksem on number täpsusklassi reast, seda täpsem on mõõteriist Mõõteriista skaalal tähistatakse täpsusklassi alljärgnevalt: a.) 1,5 b.) 1,5 Ülesanded peavad olema konspekti lõpus. 4. Mõõteriista konstant ja tema tundlikus Mitme piirkonalistel mõõteriistadel tuleb leida konstant ehk jaotuse väärtus. Konstandi leidmiseks tuleb
Reaalselt aga sageli need tunnusjooned lõikuvad ja osutub, et piirkonnas A kaitse ei toimi, piirkonnas B aga toimib. Sulavkaitsme töö kulgeb kahes teineteisest oluliselt erinevas talitluses: 1. Normaaltalitluses 2. Lühistalitluses Normaaltalitluses, kus sular soojeneb ühtlaselt kogu oma ulatuses ja kogu eralduv soojus kandub ümbritsevasse keskkonda. Kõik ülejäänud sulavkaitsme osad soojenevad väljakujunenud ületemperatuurini, mis loomulikult ei tohi ületada lubatavat väärtust. Voolu mille juures on sulavkaitse arvestatud kestvalt töötama ilma läbi sulamata,nimetatakse sulari nimivooluks. Mõni kord saab sulavkaitsme korpuses kasutada erinevate nimivooludega sulareid. Sel juhul märgitakse sulavkaitsmele suurim sulari nimivool. Suurimat voolu väärtust, mille korral sular ei põle läbi pikka aja jooksul, nimetatakse sulari sulatusvooluks. Selle suurus sõltub sulari ristlõike suurusest, kujust, materjalist ja pikkusest,
Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL kus: S tegelik varutegur; max, max vardas tekkiv suurim pinge (normaalpinge või nihkepinge), [Pa]. 2.6.3. Tugevusarvutus pikkele. Näited Eesmärk: Kõigis detaili punktides peavad tugevustingimused olema täidetud Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget Pikijõuga F koormatud ühtlase sirge varda (Joon. 2.19) tugevusanalüüs tuleneb pikke tugevustingimusest, millest avaldatakse antud ülesandes otsitav parameeter. NB! Tõmmatud (ja surutud) varda ristlõike kõik punktid on võrdohtlikud, s.t. tugevusõpetuse metoodikad ei võimalda pikke korral tuvastada ristlõike ohtlikku punkti
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.6.2. Tugevustingimused paindel Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. · normaalpinge tõmmatud kiududes ületada lubatavat tõmbepinget Painutatud vardas ja samaaegselt [ ] tekkivate pingete · normaalpinge surutud kiududes ületada väärtused ei tohi: lubatavat surve-pinget
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.6.2. Tugevustingimused paindel Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. · normaalpinge tõmmatud kiududes ületada lubatavat tõmbepinget Painutatud vardas ja samaaegselt [ ] tekkivate pingete · normaalpinge surutud kiududes ületada väärtused ei tohi: lubatavat surve-pinget
ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral nihkepinged? Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90° 32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? 36. Mis on Lüders'i jooned? Kui materjali vastupanuvõime nihkele (nihketugevus) on väiksem kui tõmbele ja/või survele
eramutes ja ridaelamutes. Vahelae kandekonstruktsioonideks on okaspuidust (mänd) talad, millede külge kinnitatakse kandeliistud või kandelauad. Talade samm kivihoonetes valitakse 60...120 cm puitsõrestik- hoonetes aga võrdne posti sammuga. Talade pikkus on 3,0...6,0m ja talade laius 8,10 või 12cm. Talade vajalik ristlõige, sõltub nende sildest ja sammust, arvestades nii nende tugevust kui ka lubatavat läbipainet. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 13 of 19 Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema antiseptitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga
kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta; elektriaparaatide kontaktid peavad suutma kommuteerida nii nimivoolu kui liigvoolusid; elektriaparaadid peavad olema töökindlad; sagedaste kommutatsioonide tingimuses töötavad elektriaparaadid peavad olema suure kulumiskindlusega; elektriaparaat peab olema väikeste mõõtmete ja massiga, odav, lihtsa ehitusega,
sisukas e. alternatiivne e. konkureeriv hüpotees, mida uurija soovib tõestada ( tavaliselt mingi erinevuse, mõju või seose olemasolu). est liiki viga tekib siis, kui võetakse vastu sisukas hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpotees. See on raske viga, mis tähendab, e est liiki vead on sageli ohtlikud vead, mille tegemist tuleks võimalikult vältida. Esimest liiki vea tegemise suurimat lubatavat tõenäosu m olulisuse nivoo, mille korral saab konkreetse valimi põhjal sisukat hüpoteesi tõestada. poolsete hüpoteeside korral kontrollitakse seda, kas keskväärtus erineb mingist etteantud väärtusest. Erinevus võib olla mõlemale pool oolset hüpoteesi kasutatakse siis kui on oodata kindlasuunalist kõrvalekallet keskväärtusest Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit erinevust, mõju või seos
Lineaarse planeerimisülesande lahenduvusest graafilisel lahendamisel Kuna lineaarse planeerimisülesande tingimusi rahuldavate punktide hulk võib olla tõkestatud, tõkestamata või tühi hulk, siis ülesandel ei pruugi alati olla vaid üks optimaalne lahend; optimaalne lahend võib puududa, võib olla mitu samaväärset lahendit (alternatiivsed lahendid), võib olla lõpmata palju lahendeid ning ülesandel ei pruugi olla ühtegi lubatavat lahendit. 1. Ülesandel on üks optimaalne lahend, mis langeb kokku lubatavate lahendite piirkonna ühe tipuga, kusjuures lubatavate lahendite piirkond võib olla tõkestatud või tõkestamata. 2. Ülesandel on lõpmata palju optimaalseid lahendeid – sihifunktsiooni samakõrgusjoon on paralleelne lubatavate lahendite piirkonna küljega või kiirega. 3. Ülesandel puudub lahend, sest lubatavate lahendite piirkond on tühi hulk. 4
H1: tunnus ei ole jaotunud normaaljaotusega H0:sig>=0,05 H1:sig<0,05 Nullhüpoteesi ei tõestata. Otsus langetatakse valimi põhjal. Kuna valim on juhuslik, siis võib meie otsus ka olla juhuslik. Hüpoteeside testimisel võib esineda kaht liiki vigu- esimest ja teist liiki. 1. Liiki viga on raske viga, 2. liiki viga ei peeta nii raskeks. Kui tahame vähendada esimest liiki vea tekkimise tõenäosust alfa, siis suureneb kohe teist liiki vea tekkimise tõenäosus beeta. Raske vea suurimat lubatavat tõenäosust nimetatakse olulisusnivooks, mis on üldjuhul 0,05.(ST et 1. liiki vea tekkimise tõenäosus on 5%). Tegelik Tegelik Vastuvõetud H0 H1 H0 Õige otsus 2.liiki viga H1 1.liiki viga Õige otsus Näide- vangi paneku näide. Suur/väike kuritegu, 1. liiki viga oleks süütu inimese vangi panek, 2. liiki viga oleks süüdlase vabaks laskmine. KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE
kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail materjali nihketugevus on suurem, kui rahuldama? tõmbetugevus? 2.36. Mis on Lüders'i jooned? 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) 2.37
Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi järgi jaotatakse: - reguleeritavad primaarmähiste ümberlülitamisega trafo pingetus olekus, - koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on võimalik reguleerida ±5% nimipinge suhtes, astmete arv tavaliselt 5. Sekundaarmähise ümberlülitamisega on võimalik pinget reguleerida nt 17 astme puhul vahemikus ±12% nimipinge suhtes. Trafode võimsus valitakse nende arvutusliku koormuse järgi, arvestades nõutud vastastikust reserveerimist ja lubatavat avariilist ülekoormust S m k 1+ 2 Sn ( n - 1) k a kus Sm - alajaama ruutkeskmine koguvõimsus ööpäevase maksimumi ajal, k1+2 - 1. ja 2. kategooria tarbijate osakaal , tavaliselt 0,8 ...1,0 ; n - vastastikku reserveeritud trafode arv, ka - lubatud suhteline koormus avariiolukorras ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
Mõõteriista taandatud viga Mõõteriista taandatud veaks nimetatakse absoluutse vea ja mõõteriista niminäidu suhet, mis on väljendatud protsentides. , kus - mõõteriista taandatud viga protsentides; A - absoluutne viga; An - mõõteriista mõõteulatus ehk niminäit. Elektriliste mõõteriistade skaalal on märgitud mõõteriista täpsusklass. Arv, millega tähistatakse täpsusklassi, näitab mõõteriista suurimat lubatavat taandatud viga. Mõõteriista täpsusklass Mõõteriista täpsusklass on ettenähtud mõõtevahendi näitude etteantud piirides hoidmiseks. Täpsusklass on karakteristik, mis määrab suurima lubatava põhivea, lisavea ja teisi täpsust mõjutavaid omadusi. Täpsusklass tähistatakse mõõteriista skaalale, numbriga, mida nimetatakse klassitähiseks. Klasside tähistamiseks, iseloomustatakse täpsusklass suurima lubatava taandatud veaga, ning klassitähis võetakse järgmisest arvude reast:
annaabi.ee 
