Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Side labor 1 kordamisküsimused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides?
  • Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust?
  • Millisel moel saavutatakse toonvalimisel suurem häirekindlus?
  • Milliseid ülesandeid täidab analoogtelefonis trafo?
  • Milline klemm kas "" või "" tavaliselt maandatakse telefonijaamas?
  • Milline on edastavate kõnesageduste normitud vahemik analoogtelefonis?
  • Mitu valimisimpulssi on numbri "0" valimise korral?

Kordamisküsimused


1. Milliseid numbrivalimismeetodeid kasutatakse analoogtelefonides? 
Analoogtelefonides kasutatakse impulss - ja toonvalimist.
2. Analoogtelefoni eelised ja puudused digitaaltelefoniga võrreldes?
Analoogtelefonissteemi suurim eelis on ssteemi lihtsus ja madal hind, miinuseks on andmesidevimaluse ja muude teenuste puudumine.
3. Milleks on tarvis määrata abonendiliini suurimat lubatavat kogutakistust?
Suurim liini kogutakistus on piiranguks abonendi ja keskjaama vahelisele kaugusele mida peab eriti arvestama maakohtadesse liinide rajamisel ning korraliku ühenduse kindlustamisel.
4. Selgitada liinitakistuse ja telefoniaparaadi takistuse arvutamise käiku.
Telefoniaparaadi takistuse mõõtmiseks lisatakse lisatakistus enne telefoniaparaati.
Tuleb mõõta pinget aparaadi otstel rahu- ja hõiveseisundis. Seejärel arvutatakse aparaati läbiv vool Ohm-i valemist I = U / R.
Aparaadi takistus on R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti hõiveseisundis.
Liinitakistus leitakse kogutakistusest.
Kogutakistus R = U / I , kus U on pinge, mis mõõdeti rahuseisundis. Liinitakistus = Kogutakistus - telefoni_takistus - lisatakistus.
5. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimise käiku impulssvalimise korral.
Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes, telefoniliinis katkestusi ehk vool liinis muutub 0-ks. Katkestusele järgneb vooluring läbi telefoni. Nende katkestuste arvu loetakse telefonijaamas.
6. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimist toonvalimise korral.
Toonvalimise korral genereeritakse antud numbrile vastavad 2 sagedusegruppi.
Näiteks valides number 5,genereeritakse sagedused 770 Hz ja 1330 Hz .
7. Millised on analoogtelefonis numbri valimisel toonvalimise eelised impulssvalimise ees?
Impulssvalimist segavad juhuslikud liini halvad ühendused, mida keskjaam võib tõlgendada numbrivalimisimpulsina.
8. Millisel moel saavutatakse toonvalimisel suurem häirekindlus?
Toonid on fikseeritud sagedustega, seega on võimalik kasutada tooni identifitseerimiseks vastavaid sagedusfiltreid. Tooni amplituud võib kõikuda. Pulssvalimisel, pikkade liinide korral, ei pruugi vooluring taastuda meie poolt mõõdetud 40 ms jooksul, kuna liinis on palju parasiitmahtuvusi. Samuti tekitab pulssvalimisel liini katkestamine pinge transiente ning muid häireid.
9. Milliseid ülesandeid täidab analoogtelefonis trafo ?
Trafo eraldab liinipinge alaliskomponendist vahelduva kõnekomponendi ja muundab kuularile sobivaks pingeks
10. Milline klemm (kas “+” või “–“) tavaliselt maandatakse telefonijaamas? Miks?
Maandatakse + klemm, kuna siis on tõenäosus staatiliseks elektri tekkeks väiksem.
11. Milline on edastavate kõnesageduste normitud vahemik analoogtelefonis? 
300Hz - 3400Hz
12. Mitu valimisimpulssi on numbri "0" valimise korral?
10 impulssi .
Side labor 1 kordamisküsimused #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaarel Rohtla Õppematerjali autor
Side labor 1 kordamisküsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (2)

eva1234 profiilipilt
eva1234: Aitas, lühidalt ja konkreetselt.
20:52 30-09-2012
fuckurself profiilipilt
H L: suurepärane
22:49 22-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun