Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Asbesti tuvastamine materialides, aseained (0)

1 Hindamata
Punktid
Asbesti tuvastamine materjalides
Materjalidest, mille asbestisisaldus ei ole teada ja mille puhul pole võimalik seda ka visuaalselt kindlaks teha, tuleb võtta proovid . Materjaliproovid tuleb võtta erinevatest kasutuskohtadest
ja materjali kõigist kihtidest (nt. mitmekihiline toruisolatsioon). Tolmu tekkimise ning sealhulgas ka kiudude õhkusattumise vältimiseks tuleb materjali enne proovi võtmistniisutada. Materjaliproov (kuni 50 g) tuleb panna korralikult suletavasse konteinerisse või kilekotti ja markeerida. Asbestikiude materjalis saab identifitseerida neile iseloomuliku kuju,
optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Laboratooriumis stereomikroskoobi abil eraldatakse materjalist kiud, mis seejärel analüüsitakse. Kui stereomikroskoobi  abil materjalis kiude ei leitud, tuleb tulemuse kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoopi,
kus objekti vaadeldakse polariseeritud valguses, mis võimaldab saada värvusefekte. Polarisatsiooninterferentsi korral paistab värvuseta anisotroopne aine (sh asbest) ristatud polarisatsioonifiltrite vahel värvilisena ning selle alusel saabki eristada asbestiliike. Uurides materjale, mille puhul pole asbestisisaldust ja liiki võimalik polarisatsioonimikroskoobiga määrata, tuleb kasutada elektronmikroskoope. Üldiselt on asbestikiude raske eristada mitmetest teistest mineraalsetest ja orgaanilistest kiududests, seetõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida.
Õhuproovide võtmine ja proovide analüüsimise meetodid
Tolmu sisaldus õhus (sh. asbestitolmu) võib varieeruda laias ulatuses nii tööpäeva jooksul kui ka päevade lõikes. On rida erinevaid proovi võtmise võimalusi ja viise. Nende valikul tuleb
lähtuda konkreetsetest tingimustest ja eesmärgist. Proov võetakse spetsiaalse õhuaspiraatori abil. Vajalik kogus õhku tõmmatakse läbi membraanfiltri (Millipore AAWP, läbimõõt
37 mm, pooride suurus 0,8 μm), mis hiljem muudetakse läbipaistvaks. Faasikontrast-optilise mikroskoobi abil, mis on varustatud Walton- Beckett `i skaalaga, loendatakse kiud, mille
läbimõõt on kuni 3 μm ja pikemad kui 5 μm ning pikkuse ja läbimõõdu suhe on suurem kui 3 : 1 ning mis ei puutu kokku ühegi osakesega, mille läbimõõt on suurem kui 3 μm. Proovivõtu
kestuse valikul tuleb arvestada filtri lubatavat koormust. Filtri optimaalne kiutihedus on 100–400 kiudu /mm² kohta. Asbestikiudude sisalduse määramiseks õhus tuleb kasutada
direktiivide 2003/18/EC kohaselt Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt 1997. aastal avaldatud meetodit „Õhus lenduvate kiudude kontsentratsiooni määramine faasikont8
rast-optilise mikroskoobiga ( membraan -filter meetod)“. Seda meetodit kasutatakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Võib kasutada ka mõnda teist meetodit, mis annab aga nimetatud meetodiga samasuguse tulemuse. Filtri tüüp ja selle edasine käitlus sõltub kasutatavast analüüsi meetodist. Filtrite analüüsimiseks võib kasutada ka skaneeriv ja transmissioonelektronmikroskoope. Kiudude sisalduse määramiseks õhus võib võtta proovid enne tööde alustamist nii seal, kus asbesti ei käidelda, kui allesjäävate asbesti sisaldavate materjalide hindamisel (taustaproovid).  Tööde teostamise käigus võetud proovidega saab tuvastada kiudude sisalduse muutused töökeskkonnas ja seega ka tööd,  mille käigus tekivad ebatavaliselt kõrged kontsentratsioonid ( regulaarne seire ). Töötaja individuaalse  ekspositsiooni hindamiseks võetakse proovid hingamistsoonist (individuaalne seire). Proovid võib võtta ka asbestitööde teostamise käigus kaitsepiiretega ümbritsetud alalt (lekketest). See on visuaalse kontrolli abimeede. Pärast asbestitööde teostamist ja enne objekti või töökoha  tavakasutusse võtmist teostatakse kontrollmõõtmised (puhtuseseire). Õhuproove võtta ja neid analüüsida võib
ainult pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses.
ASBESTI ASENDUSAINED
Asbesttoode
Asendusained ja -materjalid
Asbesttsementtorud ja - plaadid
Metall, plastmassid , puit, betoon , kips, klaaskiud , PVA, tselluloos
Isolatsioonimaterjalid
Klaaskiud, kivivill, šlakkvill, keraamiline kiud, perliit,
vermikuliit, kaltsiumsilikaat, polüstüreen, polüuretaan
Põrandakatted
PVC, klaaskiud, savi, talk , paekivi , wollastoniit
Värvid ja kattematerjalid
Plastmassid, talk, savi, paekivi
Täite- ja tugevdusmaterjalid
Klaaskiud, süsinikkiud, grafiit, aramiidkiud, teflon
Friktsioonmaterjalid
Poolmetalsed komposiidid , klaaskiud, süsinikkiud,teraskiud, tselluloos, aramiidkiud
Tekstiiltooted
Klaaskiud, keraamiline kiud, süsinikkiud, aramiidkiud
Asbesti tuvastamine materialides-aseained #1 Asbesti tuvastamine materialides-aseained #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor molodjetc Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Asbest
10
docx

Asbest

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Madis Arula Mait Fridolin Vahur Ikonen Tarvo Iskül Madis Kesküla Karl Teigar ASBEST REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-22 Juhendaja: õppejõud Sirle Künnapas Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Asbesti intensiivne tootmine ja kasutamine algas juba 19. sajandil. Tänapäeval kaevandatakse asbesti aastas veel üle 2 miljoni tonni, millest enamuse moodustab krüsotiil e valge asbest, mis kuulub serpentiinide hulka

Ehitusökonoomika
EHITUSMATERJALID
34
docx

EHITUSMATERJALID

Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass ­ on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus ­ Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus ­ Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett

Ehitusviimistlus
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om

Ehitus
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun