Dioodide liigid (0)

Dioodide liigid:

• Alaldusdiood - ette nähtud vahelduvvoolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Dioode, mille lubatav pärivool on suurem kui 10 A, nimetatakse ka jõudioodideks. Sageli valmistatakse alaldusdioode dioodsildadena, kus sildlülitusse ühendatud dioodid on paigutatud ühisesse kesta. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni.Töösagedused olid varem alaldusdioodidel madalad ja reeglina ei ületanud 5 kHz. Praeguseks , tänu muundamisega toiteplokkide laiale levikule, ulatuvad need aga sadade kilohertsideni.
  
• Punktdiood - Raadiolainete detekteerimiseks.
  
• Mahtuvusdiood ( varikap ) - pooljuhtdiood , mille puhul kasutatakse p-n-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku – siirde – tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel . Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid.
  
• Stabilitron (Zerneri diood) - pooljuhtdiood, mis töötab läbilöögirežiimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav.
  
• Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light -Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti koht, kus leidub dioode. LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena.
  
• Fotodiood - pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad sellele langevast valgusest. Küllastusrežiim
  

Suure koormustakistusega töötab fotodiood fotoelemendina ja genereerib talle langeva valguse toimel elektrilist pinget. Sellel režiimil genereeritud pinge ei sõltu oluliselt dioodile langeva valguse hulgast.
Lühisrežiim
Väga väikese koormustakistuse juures tekitab fotodiood talle langevast valgustugevuset suhteliselt täpselt lineaarselt sõltuvat elektrivoolu, mistõttu kasutatakse seda režiimi valguse tugevuse määramiseks kasutatavates seadmetes .
Vastupingerežiim
Fotodioodi vastuvool on võrdelises seoses talle langeva valguse hulgaga. Vastupingerežiimis reageerib fotodiood valgusele väga kiiresti - selleks kulub alla 10 nanosekundi, mis võimaldab dioodi kasutada Optilise informatsiooni vastuvõtjana (näiteks televiisori- ja videomaki puldi signaali vastuvõtjana).

• Schotky diood - madala pingelanguga kiiretoimeline pooljuhtdiood.
  

Diood on nime saanud saksa füüsiku Walter Schottky ( 1886 –1976) järgi.Schottky dioodide päripingelang on tavaliselt 0,2–0,4 V. Madalama päripingelangu tõttu on nad tõhusamad kui tavalised ränidioodid, mille päripingelang on 0,7–1,7 V.
Väikese mahtuvuse tõttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja töökiirus).
Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi. Sel on ka suhteliselt kõrge vastulekkevool, mis suureneb temperatuuri tõustes ja tekitab kõrgetel temperatuuridel ebastabiilsuse probleemi. See seab vastupingele piirid, mis on madalamadki nimiväärtusest. Dioodide pingeklass on umbes 200 V.

• Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud ehk juhtivasse olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht -lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.
  
• Dinistor - pooljuhtseadis, mis juhib voolu kahes suunas ainult siis, kui pinge ulatub tema avanemiseks vajaliku väärtuseni. Kui pinge ületab sisselülitamispinge, siis dinistori takistus väheneb ja ta hakkab mõlemas suunas voolu juhtima . Elektriahelates kasutatakse dinistorit lülitina .
  
• Sümistor - ehk triiak on türistoride perekonda kuuluv viiekihilise ehitusega elektroonikakomponent. Erinevalt türistorist on sümistor sümmeetriline, ehk seda saab tüürimpulsiga sisse lülitada nii päri- kui vastusuunas pingestatult, mis võimaldab seda kasutada ka vahelduvvoolu elektriahelates.
  

Sümistori kasutatakse vahelduvvooluahelates reguleeritava lülitina. Laialdaselt kasutatakse valgustites, liikumisandurites ja elektrimootorite juhtimiseks .