TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd õppeaines soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: Üliõpilane: Matr. nr. Üliõpilane: Matr. nr. Juhendaja: Allan Vrager Töö tehtud: 23.09.09 Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: 1. Töö eesmärk Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1 (t ) ning t1 = f 2 (t )
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM 1 2 4 3 7
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud 0 Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t)
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktiline töö aines soojustehnika Töö nr 1 TERMOPAARIDE KALIBREERIMINE Üliõpilased: Jürgen Rosen, Mihkel Must, Koodid: 082706, Rühm: Edvin Reinhold 082683, 082704 MATB33 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud 18.09.09 Esitatud: Arvestatud Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f1(t) ning t1 = f2(t). Arvutada termopaari absoluutne viga Tööks vajalikud abivahendid: 1. Elektriahi 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKA TEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines : Soojustehnika Töö nr. 1 Töö nimetus: Termopaaride kalibreerimine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: AAAB-32 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1-metallplokk; 2-elektriahi; 3- võrdlustermopaar; 4-vedeliktermomeeter; 5-voltmeeter; 6-termostateeritud klemmlaud; 7-
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Kõik kommentaarid