Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loovustehnikate meetodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meeskond, märksõna, läbiviija, vastuargumendid, lugude, lahendust, esmamuljeaaslast, märksõnade, paluda, asetama, tagurpidi, ajada, pööra, positiivseks, mängimine, loost, seigad, loomaaedohvik, otsima, loomaaia, igalühel, planeerimine, lahendatudasud, läbiviia, grupis, moderaatoruradi, vormistada, jäälõhkuja, tahvlileaheaastane· probleemide ja vajaduste analüüs; · esmaste eesmärkide määratlemine; · lahendusideede genereerimine ja analüüs; · eeluuring; · projekti lähteülesande ja eesmärkide määratlemine; · projekti lõplik valik. Määratakse kõrgeimal võimalikul tasemel kindlaks poliitilised suunad, prioriteedid ja üldised eesmärgid; arendatakse ideid, konsulteeritakse nii sihtgrupi (kasusaajate) kui teiste sidusgruppidega. Projekti meeskond viib läbi probleemi- , eesmärkide ja riskianalüüsi. Määratlemise etapp on projektieelne periood. 1.1.2 Projekti planeerimine (kavandamine) Projekti kavandamise etapid on järgmised: · tegevuste ehk tööülesannete planeerimine; · aja ja personali planeerimine; · vahendite planeerimine; · raha planeerimine (tulude ja kulude eelarve); · kvaliteedi planeerimine; · kontrolli ja aruandluse planeerimine; · dokumentatsiooni planeerimine.
· Kaalud hoolikalt konflikti kõiki tagajärgi. Konflikti lahendamine Konflikti lahendamine on tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis rahuldab kõiki konflikti osapooli. Konflikti lahendamine on konfliktiga toimetuleku üheks võimalikuks tulemuseks. Konfliktiga toimetulek ehk konflikti juhtimine, kontrollimine Konflikti juhtimine on laiem mõiste. Ka lahendamatutes konfliktides peitub positiivne potentsiaal. Vaidlevad pooled ei pruugi konfliktile lahendust leida, kuid nende omavahelised suhted võivad paraneda (Vihma 2006:22). Konfliktiga toimetulemine ehk konflikti juhtimine on oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast sobivaim ning seda rakendada (Vadi 1995:122). Kui pole valikut ning kaine analüüs näitab, et konflikt on ainuke vastuolu reguleerimise vahend, ole ise konflikti algataja, sest nii on sul kontroll konflikti kulgemise üle suurem.
inimestele. Nad peavad küsimuste abil teada saama teatud informatsiooni või arvamusi. Kogutud info analüüsitakse. Hiljem esitavad õppijad ettekande intervjuu tulemuste kohta. Kui tegemist on ühe intervjuuga, rõhutab see teadmisi ja arusaamisvõimet. Kui tehakse rohkem kui üks intervjuu, saab teha võrdleva analüüsi, sünteesi ja anda hinnanguid. 21. Ideekaart. Ideekaardi puhul loetletakse probleemi lahendust käsitlev info algselt segipaisatult, hiljem see süstematiseeritakse. Ideekaardi koostamisel võib kasutada erinevaid kujundeid: harupuud, maja, geomeetrilisi kujundeid, püramiidi, treppi, joonistusi jne. Meetod on kasulik, kuna: võimaldab õppijal üle saada hirmust asuda mittetuttava probleemi lahendamise kallale, võimaldab täiendada ja süstematiseerida teadmisi, võimaldab lõimida erinevaid läbitud ning uusi teemasid,
kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile
" Mõnikord peetakse koosolekut lihtsalt mõttetuks ajaraiskamiseks. Andresoo möönab, et temalgi on tekkinud kahtlusi infotunni vajalikkuses. "Siis tuleb teha muudatusi," on ta leidnud lahenduse ja toob näite: "Kui varem pidasime infokoosolekut iga nädal, siis nüüd üle nädala." Töötajad on tunnistanud, et sellised koosolekud on tegelikult vajalikud: "Töötame ju kahes kontoris ja aeg-ajalt lihtsalt peab kokku saama, et meelde tuletada: me oleme üks meeskond!" Hillar Kroon on oma kogemustest õppinud, et vahel on targem jätta mõni inimene koosolekule kutsumata, kui on teada, et ta tekitab konflikti. "Siis räägin talle hiljem, mida me koosolekul otsustasime, ja küsin, mida ta sellest arvab," kirjeldab Kroon. Tarmo Salumaa soovitab keskenduda koosolekul sellele, mida "meie saaksime ära teha". "Koosolekud, kus arutatakse, mida teised on valesti teinud, kipuvad enamasti laiali valguma. Sellistel puhkudel aitavad kindlad protseduurireeglid," on ta
Kunst saada oma tahtmisi nii, et ka teised oma tahtmist saavad, ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud. Kehtestav käitumine rõhutab: võrdsust inimestevahelistes suhetes; võimaldab meil toimida meie parimatest huvidest lähtuvalt seista enese eest ilma ärevust tundmata väljendada tundeid ausalt ja mugavalt saacutada isiklikke huve ilma teiste omi riivamata Kehtestatavuse 3 komponenti (Lazarus, 1973): võime öelda ,,EI" võime paluda teenet või nõuda oma õigusi võime väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid võime algatada, üleval hoida ja lõpetada seltskondlikku vestlust Enesekehtestamise tüübid ALLAHEITLIK, ALISTUV PLUSSID MIINUSED ei väljenda oma tundeid ignoreerib iseenda vajadusi enesekohane ,,peab" vabandav kõneviis, ebaselge väljendus kehakeel lahus sõnalise osaga vastutusest kõrvalehoidmine madal eneseteadvus, raske elu korrald hoiab ära konflikte ja tülisid
karistused näiteks konfidentsiaalsuse rikkumine teraapiagruppides. Kui grupiliige rikub konfidentsiaalsust, paljastades teise grupiliikme kohta isiklikku informatsiooni väljaspool seda konkreetset gruppi, võidakse ta karistuseks grupist välja heita. Vähemtähtsatele normidele mittekuuletumine näiteks koosolekutel röhitsemine tekitab vaid kerget halvakspanu. Grupiliikmed tunnetavad tihti alateadlikult paljusid norme, mis nende käitumist suunavad. Kui paluda mõne grupiliikme käest tema grupi normide nimetamist, suudaks ta tõenäoliselt üles lugeda vaid mõne üksiku, sest paljusid norme võetakse iseenesestmõistetavatena. Riietumisstiilile või vandesõnade kasutamisele pööravad grupiliikmed sageli vähe tähelepanu. Kui inimene siseneb mõnda gruppi, tunneb ta end üldjuhul ebakindla ning võõrana, kuna ta pole normidest teadlik. Niisiis otsib ta normide kohta käivaid vihjeid, küsides endalt: Mida on sobilik avaldada ja mida mitte
· koosta kõigest lehekülgedest raamatuke; · lisa: kas nad suudavad välja mõelda analooge. Ülesanne 2. Rumalad võrdlused: · anna igale grupile sõnu sünonüümide loomiseks; · seleta, et see peab olema rohkemat, kui see, mis niigi ilmne; · kui palju näiteid nad suudavad välja mõelda ühe sõna jaoks?; · arutage läbi õpilaste vastused; · iga õpilane on vastutav ühe sünonüümi lõpetamise illustreerimise eest. Ülesanne 3. Järg: · muuda tuttavate lugude lõppe; · vali tuttav jutustus, nagu "Naksitrallid", "Punamütsike"...; · kirjuta uus seiklus, mis algab sealt, kus vana lõppes; · lugu võib olla täiesti erinev eelmisest, ta võib selle üle isegi nalja heita; · palu õpilastel jagada oma uusi lugusid klassikaaslastega; · enne õpilastele ülesande andmist, loe läbi võimalikult palju nendele kättesaadavaid raamatuid; · soovita neile lugusid, mis kajastavad eesti kultuuri. Ülesanded (järg) Ülesanne 4
Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne · Divergentse mõtlemise puhul aga võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Inimestel tuleb leida vastus küsimusele, mille olukord tema ette püstitab. Iga ülesande lahendamine annab teatud kogemuse ja selle najal on järgmiste probleemidega juba lihtsam hakkama saada. · Taastav e reproduktiivse mõtlemise korral lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi · Loova e produktiivse mõtlemise korral üritatakse leida uusi teid
loodud vastastikuste mõjutuste, kommunikatsiooni ja vastastikuste seoste põhjal. • Keel kui inimestevahelise suhtlemise vahend annab meile tööriista isiklike ja sotsiaalsete tegelikkuste üha uueks konstrueerimiseks. Nõustaja peab keelt kõige olulisemaks – see tähendab, et sõnad on tööriistad, mida kasutatakse selleks, et asjad saaksid tehtud, ja mis loovad asjade tähendusi. • Inimene konstrueerib ennast pidevalt, näiteks lugude jutustamise kaudu. • Nõustaja lähtepunkt on alati fakt, et inimesed on paigutatud spetsiifilisse sotsiaalsesse konteksti, mis determineerib nende poolt öeldavat. • Konstruktivistlik nõustamine on kultuurikeskne tegevus – "kultuure" tajutakse elamis mudelitena. • Nõustades inimest, kelle kultuur erineb sinu enda omast, on oluline: - lasta sellel inimesel õpetada sulle olulisi kommunikatsiooni puudutavaid üksikasju
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................
eemale, ei tulda kohale, välditakse teemat, ollakse vait. Vältimise korral ei arvestata enda ega teise osapoole huvide ja eesmärkidega. 2. Kohanemise Kohanemise puhul ollakse väga tähelepanelik teise osapoole suhtes, ent oma eesmärki ei peeta silmas. Suhete säilitamine on olulisem kui põhiküsimuse lahendamine. 3. Kompromiss Kompromissi tähendab seda, et mõlemad osapooled teevad oma tahtmistes järeleandmisi, püüdes leida mingilgi määral vastuvõetavat lahendust. 7 4. Võitlus Võitlus tähendab antud kontekstis seda, et püütakse domineerida teise osapoole üle ja talle oma otsuseid peale suruda. See ei tähenda tingimata hoolimatust teise osapoole suhtes, kui eesmärgiks on saavutada oma tahtmine. Teine osapool tajub sellist käitumist kui võitlust. 5. Koostöö Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi vastaksid nii enda kui teise osapoole huvidele
küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. * Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. * Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. * Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1. kirjeldamine; 2. võrdlemine; 3. analüüsimine; 4. üldistamine; 5. rakendamine; 6. argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad.
näiteks probleemi eitamine, vältimine, allaandmine, domineerimine ja kompromissile minek. Kõik need meetodid võivad teatud puhkudel sobivad olla, ent nende pidev kasutamine viib negatiivsete tagajärgedeni. Koostööl põhineval probleemi lahendamise meetodil on tavaliselt meeldivad tagajärjed. Selle kuus sammu on järgmised: 1. Defineerige probleem vajaduste, mitte lahenduste keeles. Et avastada vajadusi, püüame välja selgitada, miks inimene tahab just seda lahendust, mis ta alguses välja pakkus. Kui me mõistame, millised on tema jaoks selle lahenduse eelised, olemegi avastanud tema vajaduse. Konflikt on olukord, kus kaks või rohkem inimest ihaldavad mingeid eesmärke, mida nad tajuvad kui saavutatavat ainult ühe või teise poolt, aga mitte mõlema poolt. 2. Korraldage võimalike lahenduste leidmiseks ajurünnak. Ajurünnak on ideede kiire genereerimine ja kirjapanek, ilma et neid ideid lähemalt
küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla. *Mandala keskse mõtte või idee ümber kogutakse autori vahetute tunnete ja mõtete ajel märksõnadena teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem saadud märksõnad rühmitatakse. Mandala keskse idee või mõtte võib leida valmis märksõnana kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt, neid võib olla kaks või enam. *Mõistekaart see on edasiarendatud mandala, kus tekivad märksõnade ahelad, moodustuvad rühmad kindlate tunnuste alusel. Arutluse aluseks võib olla järgmine ahel: teema alateema probleem probleemi sisu näited lahendused. *Kuubi-meetod viis, mis võimaldab analüüsida nähtusi ja neis sisalduvaid probleeme kuuest lähtepunktist: 1.kirjeldamine; 2.võrdlemine; 3.analüüsimine; 4.üldistamine; 5.rakendamine; 6.argumenteerimine. Seda on lihtne teha kuue märkmepaberi abil. Oluline on, et kogutud mõtted oleks korraga vaadeldavad.
Aga loovus on ka ideede esitamise ja elluviimise võime. See on muutuste, innovatsiooni ja arengu alus. Antud isiksuseomadus on peidus igas inimeses ning tihti tuleb vaid leida õige aeg ja ruum, et loovus inimesest välja tulla saaks ja inimene võiks oma elus tähtsaid asju korda saata. Loovate meetoditega vanade probleemide ja küsimuste lahendamine annab vastuseid, mis võivad üllatada nende lahenduste autorit ennastki. Meeskonnatöö Iga meeskond võib olla efektiivne või ka ebaefektiivne meeskond. Meeskonna kõikidest liikmetest sõltub kogu meeskonna töö tulem. Kuna sekretär on firma meeskonnas üks oluline lüli, siis on selles ametis meeskonnatöö valmidus vajalik oskus, et aidata kaasa firma tegevuse planeerimisele ja elluviimisele ning samas ka teada ja arvestada teiste valmisolekut. Samuti on vaja valmidust meeskonnatööks, kuna see aitab erinevaid tööülesandeid paremini koordineerida.
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu
põhivaldkondi. Sageli ei tule suurimad kasvamise võimalused mitte uuendustest vaid põhitegevuste efektiivsemaks muutimisest. Võtmetegevustes tehtud väikesed täiustused võivad kaasa tuua ettevõtte geomeetrilise kasvu. Maksimeerimise võimalusi võib leida ettevõtluse erinevates osades: juhtkond, müügi perspektiiv, müügi muutmine, lisamüük jne. Võti seisneb oma ettevõtte praegustest protsessidest arusaamises. Enneta oma organisatsiooni suurimate väljakutsetega osi ja varusta oma meeskond selge tegevusplaaniga, et sa saaksid märgata konkreetseid edusamme, millel on enim mõju. Optimeerimine on üks enim möödavaadatud, kuid samas kõige olulisem sinu ettevõttes eksisteeriv võimalus geomeetrilise kasvu saavutamiseks säästlikult. Tulemused on jahmatavad, kui inspireerida ja mobiliseerida oma meeskond keskenduma suurimatele kasvu ja edu toovatele võimalustele ja luues ning kasutusse võttes selge plaani.
Teie meeskonna ülesandeks on hankida eluvett nii kiiresti kui võimalik. Et seda teha, on Teie eesmärgiks välja selgitada esimene võimalik päev ja kellaaeg, millal on võimalik eluvett saada ja sellest koheselt rahastajatele teatada. Teie meeskonna liikmed saavad kirjaliku informatsiooni, mis aitab teil seda ülesannet täita. Ülesande lahendamist takistab üks probleem: osa olulist informatsiooni omab teine, konkureeriv meeskond. Tegemist on konkureeriva uurimislaboriga, kes töötab välja sama ravimit. Te teate, et ka nemad on rahalistes raskustes. Kui nemad saavad eluvee endale enne teid, siis nemad saavad ka kogu rahalise preemia, mis võimaldab neil uurimistööd jätkata. Teine meeskond vajab samuti informatsiooni, mis on aga ainult Teie rühmal. Vajalikku informatsiooni saate hankida teiselt meeskonnalt läbirääkimiste teel.
meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võ imendumise tõ ttu. Sünergia on koostö ös avalduv nähtus, kus koos toimides saavutatakse paremaid tulemusi kui meeskonnaliikmete ü ksikul toimimisel. 71. Meeskonna loomise põhimõtted Meeskonna loomisel tuleb arvestada sarnaseid vajadusi, huve, eesmärki ning ühtset ruumi ja kultuuri. Tõ elise meeskonna moodustab meeskond siis, kui: • Meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid meeskonnas on liidripositsioon liikuv (see ei tähenda formaalse juhi puudumist); • Rollid on jaotatud võ i need vahetuvad; • Liikmetel on vastastikune ja individuaalne vastutus • Eesmärgid määrab meeskond • Tulemused on ü hised, tagasiside on vastastikune 72. Meeskondade ja gruppide sarnasused ja erinevused Iga meeskond on grupp, kuid kõ ik grupid ei ole meeskonnad.
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
o Pre-post meetod (A võrdlus B-ga) Mõõdame kontrollgrupi tulemust enne mingit aktsiooni ja võtame katseisikute tulemuse enne ja pärast aktsiooni. Enne ja pärast mõjutust. o A-B-A meetod Mõõdame tulemust enne mõjutust, pärast mõjutust ja seejärel pärast mõjutuse tagajärgede lahkamist (A1) · Vaatlus on tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. (vaatleja ainult protokollib nt) o Subjektiivne meetod, seega tavaliselt kasutatakse seda teiste meetoditega koos. o Psühholoogiline vaatlus on psühholoogiliste nähtuste eesmärgipärane ja valiv tajumine, kus on loodud: Hüpoteesist lähtub vaatlus Toimub vaatlusandmete protokollimine Toimub vaatlusandmete süstematiseerimine (nt. lastearst jõuab suhelda
Triangulatsiooni abil on võimalik vaatlusaluse fenomeni aspekte tuua välja täpsemalt, vaadeldes seda erinevatest punktidest ja erinevate meetodite abil (Brewer & Hunter, 1989; viidatud Sommer & Sommer, 2002). Edukas triangulatsioon eeldab iga meetodiga saadava informatsiooni tüübi hoolikat analüüsimist ning nende meetodite tugevuste ja nõrkuste arvestamist. · Uurijate meeskond, kes suhtleb omavahel ja seega ennetavad uppumist kohalikku kultuuri. · Sage kontakt uurija ja juhendaja vahel võimalus anda teada sellest, mis toimub. · Lisaks teiste uurimisvahendite kasutamine (avalikud või isiklikud salvestused / märkmed, eelmised uuringud jne). · Mitme vaatleja kasutamine (kasvõi episoodiliselt). Üldistusvõimet saab parandada, vaadeldes rohkem kui üht paika. Käitumise kaardistamine
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne - kaitsta klienti
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
- Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18. Mõjuvõim: olemus, tüübid, allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu i
seonduvate kvalitatiivsete meetodite kasutamise. Kui varem tugines teaduslik prognoos seletamisele, siis tänapäeval on sotsiaal- teadustes tuleviku prognoosimiseks teistsuguseid meetodeid, mida on hakatud kasutama ka kasvatusteadustes. 9 Empiirilise uurimuse loogika võib üldjoontes toetuda järgmistele väidetele: · empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks; · probleem on lahendust nõudev küsimus; · probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil; · et kontrollida püstitatud hüpoteesi kehtivust viiakse läbi empiiriline uuring, milleks koostatakse uurimisküsimustele ja uuritavate jaoks kohane metoodika ja protseduur; · empiirilise uuringuga saadud tulemusi analüüsitakse püstitatud hüpoteesist või uurimisülesannetest lähtudes; · analüüsitakse uurimistulemuste praktikasse rakendamine võimalusi;
- Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. 12 laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18. Mõjuvõim: olemus, tüübid, allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõimu võib defineerida kui ühe isiku
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · Iseenda peremees
Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inimest), kes üldiste eesmärkide saavutamisel on pühendunud mingi kitsapiirilise ülesande täitmisele ja vastutab ühiselt tulemuste eest. Meeskond jagab töö omavahel, kontrollib ja teeb tööplaani. 1.4 Grupi definitsioon Grupp on inimühendus, mille liikmed on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil. 1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad? Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne
annaabi.ee 
