Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "loovtöö". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nikotiin, tubakas, küsitluse, huuletubakas, sigaret, sõltuvus, tubakat, vastaja, vastajat, sigareti, tundnud, peatükki, loovtöö, peatükkis, tups, hüpotees, tarvitama, lahtine, vereringe, tarbijaid, esitasin, lühiuurimus, terviseriskid, uuringuid, kesine, tarvitajad, lähedased, noortest, sigaretid, kogused, imendub, sekundiga, pulber, suhuAutor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ………………………………………………………………………….8 2.6 Sigaret .........................................................................................................
Rootsis valmistatakse snusi õhu käes kuivatatud tubakalehtedest, millele lisatakse vett, soola, naatriumkarbonaati ja aroomiaineid. Niiske snus sisaldab üle 50% vett. Siinkohal peaks mainima, et Eestis on huuletubaka ehk snusi müük keelatud. Vaatama sellele on õpilaste hulgas huuletubaka kasutamine suur. Huuletubaka tootmisel on kolm põhietappi: purustamine, ettevalmistus ja pakendamine. Pärast pakendamist hoiatakse snusi mitu päeva külmas, et huuletubakas saavutaks õige maitse ja niiskustaseme. Kui rääkida huuletubaka ajaloost, siis ei ole teada kes ja millal esimestena tubakat kasutama hakkasid. Teada on, et eurooplastele tõi tubaka Christopher Columbus, kui ta avastas ,,Uue Maailma" 1492. Aastal. Rootsi jõudis tubakas 16. sajandil ja 17. sajandil oli populaarne hingata snuffi ninna. 17. sajandil lõpul hakkasid rootslased snuffi huule alla panema ja kutsusid seda snusiks. 1822.
aastaselt, kuid see ei tähenda, et Sa peaksid seda tarbima hakkama. Nikotiin on alkaloid ja stimulant mis, on tubaka põhi koostiosasid ja mis tekitab sõltuvust. Nikotiin on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakast ja vähemal määral tomatist, kartulist, baklazaanist ja rohelisest piprast. Nikotiini alkaloidid on leitavad ka kokapõõsa lehtedest. Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3...1,5 mg nikotiini. Nikotiin võib tekitada vähki, kuid mitte tervetes rakkudes. Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab
Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni.
. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2.9 Perearstikeskused ………………………………………….……………… 21 3. UURING SUITSETAMISHARJUMUSTE KOHTA PLASTONE OÜ TÖÖTAJATE SEAS ……………………………………….………..…… 22 3.1 Uurimistöö metoodika ja valim ………...……………………………....... 22 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs ………………………………………………23 KOKKUVÕTE ………………...……………………………………………... 31 KASUTATUD ALLIKAD …..………………...……………………….…..... 32 LISAD Lisa 1 Läbiviidud küsitluse näidis ………………………………………….. 34 Lisa 2 Intervjuu Allen Carr Eesti esindaja Henry Jakobsoniga ………….. 37
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas
turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.............
ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Nikotiini kahjulik toime: 1
Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem. Suitsetamisel pakuvad rahuldust kõik selle protseduuri elemendid-karbi väljaotsimine, süütamine, iseloomulik sigareti hoidmise ja tuharaputamise viis, mahvi aeglane tõmbamine... Kahtlemata võimaldab suitsetamine täita vestluses tekkivaid lünki või teha pause töösse. Esialgu suitsetatakse tavaliselt vajadusest teisi järgi teha, lootusest niisama lihtsalt jõuda poisikeseeast meeste kilda või minna tütarlapsest daamiks. Kuid aja jooksul tekib suitsetamisest harjumus ning pärast on sellest rase loobuda. Eriti suur vajadus
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti.
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab: · Ammooniumi
sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: · vähki tekitavad ained · sõltuvust tekitavad ained · valgeveresust tekitavad ained · Pärilikke muutuseid põhjustavad ained · Loote vääraarenguid põhjustavad ained · Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Inimesele on tubakasuits ohtlik ka ainuüksi seetõttu, et ta on happeline ja kuum. Happeline reaktsioon kahjustab eriti kopsukudet. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin,C10H14N2 Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Vingugaas Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Tõrv
Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Mis on sõltuvus ?
suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga - suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990. aastatest. Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda
Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on lahe ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil. Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Soovides end ergutada suitsetab inimene ikka enam ja enam, lõppkokkuvõttes aga tunneb end väsinumana kui varem. Suitsetamine
liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki?Teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Kuressaare Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem
Rahustid GABA pidurdava toime tugevdamine Kanep aju kannabioidide retseptorite ärgastamine Inhalandid rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Amfetamiin noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Kokaiin dopamiini ja noradrenaliini toime tugevdamine Ecstacy serotoniini ja dopamiini vabastamine LSD ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine PCP erutusvirgatsaine toime moduleerimine Uimastiseotuse astmed: Proovimine -> tarvitamine -> kuritarvitamine -> sõltuvus Proovimine: Alkoholi, tubaka, narkootikumide järeleproovimine. Uimastite mõju tundmaõppimine. Juhuslik uimastite tarvitamine. Madal uimastite taluvus (tolerantsus). Uimastite proovimine on põhjustatud eelkõige uudishimust. Kahjulikud tagajärjed on tühised või puuduvad. Tarvitamine On tekkinud spetsiifilised uimasti kasutamise viisid (kindel aeg, koht, uimasti). Suurenenud uimastite taluvus. Järgmine tarvitamiskord on etteplaneeritud ja oodatud. Tarvitatakse rohkem kui etteplaneeritud
Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ..................................
................................ 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte........................................................................................................... 11 Kasutatud allikad................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Kolme ainete molekulit, – nikotiin, morfiin ja etanool, – röövivad inimestelt nende tervist ja toovad sama palju probleeme ja raskusi, nagu maailmasõjad. Võitlus nende molekulitega, mis nii halvasti mõjutavad inimese organismi ja keskkonda, suunab erinevate elukutsedega inimesi mõelda, kuidas võib teha niimodi, et inimesed loobuksid oma halvast harjumusest. Tänapäeval mõned noored ja nende vanemad arvavad ja võtavad suitsetamist vastu niimodi, nagu oleks see täitsa normaalne „selles vanuses“
· Piira kõrge kolesteroolitasemega toitaineid - munakollane ja maks. Pole soovitav süüa üle 4 munakollase nädalas. · Tarbi väherasvaseid piimatooteid. (http://www.doctus.ee/era/tervislikud_eluviisid.htm viide 1.) Suitsetamine ja selle kahjulikud mõjud inimesele Suitsetamine on inimese tervisele väga kahjulik. Ja hullem on veel see, et suitsetamisest võib jääda sõltuvusse. Suitsetamine kahjustab kopse ja võib kopsuvähki põhjustada. Kuid suitsetamise kahjulikkus on veel suurem. Nikotiin tekitab keemilises reaktsioonis inimkeha valkudega aine nimega nornikotiin. Just see aine osaleb nikotiinisõltuvuse tekitamises. Nüüd avastati ka keemiline side suitsetamise ja ainevahetushäirete vahel. Avastuse olemuseks on suhkrute ja teatud valkude omavaheline keemiline reageerimine, millega võivad kaasneda arenenud glükolüüsi lõppproduktideks, AGE-deks nimetatavad ained. AGE-de suurt hulka veres on juba varem seostatud paljude haigustega, eriti
keemilise ühendi ja aine. Nendest rohkem kui 40 kutsuvad esile või soodustavad vähktõve tekkimist. (Terviseinfo, 2013) Tubakasuitsus on vähki tekitavad ained, sõltuvust tekitavad ained, valgeveresust tekitavad ained, pärilikke muutuseid põhjustavad ained, loote väärarenguid põhjustavad ained, radioaktiivsed ained, vingugaas, tõrv. (Pedaste, 1999) 5 Kolm kõige tähtsamat keemilist komponenti, mida tubakasuits sisaldab, on: 1. Nikotiin on alkaloid, mis esineb looduses tubakataimedes. Antud narkootilisel ainel on kesknärvisüsteemile kahesugune toime: väikeses koguses ergutav, suures pärssiv. Peamine omadus on nikotiinil sõltuvuse tekitamine. (Tigane, 2009) Pikemaajalisel suitsetamisel on võimalus, et tekib krooniline nikotiinimürgitus, mis avaldub veresoonte kahjustustena, südametalitluse ja seedehäiretena ning köhana. (Pedaste, 1999) 2
Väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Perifeerse närvisüsteemi häired tingivad tundlikkuse languse. Pärsitud saab maks. Tulemuseks on kudede sidekoestumine ja maksa tsirroos. Südamelihas rasvub ja sagedaseks muutuvad rütmihäired. Väheneb organismi võime toota suguhormoone. (Wahl, Eik. Lk 47) 8 5 TUBAKATOOTED · Tubakapulber ninasse tõmbamiseks · Suitsetamistubakas · Närimistubakas Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus. Suitsetajad tarvitavad sagedamini alkoholi ja narkootikume. Tubakasõltuvusega kaasnevad nähud: · Vereringe pindmistes veresoontes hälbib · Pulss kiireneb · Peavalud, väsimus · Füüsilise ja sugulise potentsiaali langus Pikemaajalise suitsetamisega kaasnevad: · Eelnimetatud nähud · Kroonilised hingamisteede haigused · Südame ja veresoonkonna haigused
Ei saa ju just öelda, et ainult need inimesed kes on õnnetud otsivad abi narkootikumidest, meie ümber on ju näha, et suur probleem on ka kuulsuste ja tuntud inimeste seas kes tunnevad veel suuremat lõbujanu. Mõjutajad Need põhjused ei ole muidugi kõik miks hakatakse kasutama narkootikume, neid põhjuseid on veel kindlasti palju. Et saada sõltlaseks läheb siiski tavaliselt üsna palju aega. Me saame jagada narkootikumide kasutamise kolme rühma : tarvitamine, sõltuvus ja kuritarvitamine. Enamus noori piirdub tavaliselt proovimise või mõne korra tarvitamisega. Väga palju sõltub inimese isiksusest ja tema ümber olevast keskkonnast. Alljärgnevalt tooksin mõningad narkootikumide tarbimist mõjutavad faktorid. 8 Üheks oluliseks näitajaks, mis määrab ära, milliseks kujuneb nooruki suhtumine narkootilistesse ainetesse, on tema sõprade arvamus. Noores eas, kus ollakse juba
Alkohoolsete jookide reklaami keelustamine. Viimane abinõu vähendab alkoholi tarbimist ja mis eriti tähtis - surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu. Nii oli alkoholitarbimine maades, kus on keelatud õlle- ja veinireklaamid, 11% madalam kui maades, kus on keelatud ainult kangete alkohoolsete jookide reklaamid. (8) 15 6. Uuringu korraldus Käeoleva uuringu aluseks olev materjal koguti küsitluse tulemusena 2006. aasta kevadel. Uuring on teostatud psühholoogia õppeaines. Küsitluse aluseks on ankeedivorm, mille uuringu autor ja juhendaja töötasid välja vastavalt oma soovile infot saada. Küsitluse valimi moodustasid Kuressaare Gümnaasiumi 10. klasside õpilased juhusliku valiku alusel. Kokku jagati ankeete 40-le õpilasele. 6.1. Küsimustik Õpilastelt küsiti järgnevat (vt. lisa): Klass Alkoholi tarbimise sagedus Millist alkoholi enim juuakse
Referaat Meelemürgid Sisukord 1. Sõltuvused ............................................................................................................................................................3 2. Suitsetamine ja tubakas ........................................................................................................................................3 3. Alkohol .................................................................................................................................................................4 2 1. Sõltuvused
seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% (Laansoo, 2006) o internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus) o Mürasõltuvus 2. Uimasti psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin 9 küsimusega küsimustiku (vt lisa 1). Töö metoodika on kvantitatiivne. Andmete töötlemiseks kasutasin programmi Google Drive'i. Valimisse kuulusid Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilased. Küsitluse täitsid 43 õpilast 52-st. 20 vastajat 43-st olid meessoost isikud ja 23 naissoost isikud. Küsitluse viisin läbi nendes klassides, kus parasjagu antud klassidel tunnid toimusid. Küsitlus oli paberkandjal ja vastamine toimus kirjalikult. Aega kulus küsitluse läbiviimiseks igas klassis umbes 10 minutit. 8 3. TULEMUSED JA ANALÜÜS Uurides Mustvee Gümnaasiumi õpilaste energiajookide tarbimist vastas 51.2% õpilastest, et tarbib energiajooke, 48
Oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei tarbi üldse või tarbivad rohkelt. Uurisime mis alkohoolne jook vastajatele kõige rohkem meeldib, nendeks olid rumm ja gin. Samuti tundsime huvi selle vastu, et kui küsitlusele vastanute kodus tähistatakse midagi, siis kas alkohol on alati laual ja vastused jagunesid kolmeks, kõige rohkem oli vastanuid, kes ütlesid, et vahepeal on aga oli ka neid kellel on alati alkohoolne jook laual tähistamiseks ja neid kellel ei ole kunagi. Meie püstitatud hüpotees, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt, osutus tõeks. Küsitlusankeet on esitatud töö lisas. Kokkuvõte Vastuseid lugedes selgub, et kõik vastanutest on proovinud alkoholi ja osa neist tarbib alkoholi pidevalt. Vanus, kui esimest korda alkoholi prooviti, ulatus vahemikku 13-16 eluaastat. Küsitluses selgus, et enamjaolt juuakse sõprade mõjutusel. Kõige enam tarbitaksegi alkoholi sõpradega ning
Kui inimene tarvitab alkohoolseid jooke korduvalt sellisel hulgal, et see põhjustab tunduva mürgistusseisundi keskmise või raske joobe kujul, on alust kõnelda alkoholi liigtarvitamisest. Alkoholi liigtarvitamist vaadeldakse haiguslikuna siis kui alkoholi tarvitatakse teatud perioodi vältel sellises hulgas, et see kahjustab isiku tervist või tema sotsiaalset funktsioneerimist (st. tema tööüles ann ete, perekondlike ja sotsiaalsete kohustuste täitmist). 3.2 Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist ehk joomatõbi Kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. vajadus ja tung alkoholi järele, on tegu kroonilise alkoholismiga. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsioonimenetlusi. Olulisteks tunnusteks kroonilise alkoholismi diagnoosimisel peetakse kontrolli kadumist tarvitatava alkoholi hulga üle ning tolerantsuse (taluvuse) tõusu alkoholi suhtes, mälulünkade esinemist, abstinentsie
- sa võid tunduda endale võõrana. Seejärel: - võivad sinu otsused olla vähem põhjendatud, sa võid näha kahekordselt ja komistada; - sa võid astuda kaitsmata seksuaalvahekorda, mida sa hiljem kahetsed; sa võid oksendada ja käituda sõprade ees nagu idioot; - sa võid kedagi rünnata ja sul võib tekkida probleeme politseiga; - halvimal juhul võid sa jääda raskesti haigeks, sattuda õnnetusse või langeda koomasse ja koguni surra. Suitsetamine ja tubakas Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk Liina Joonsaar Sõltuvused Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu Pärnu 2010 Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem,uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne
91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige" Suitsetamine Tegurid, mis sunnivad noori suitsetama: •uudishimu •protestimeelsus •eakaaslaste surve Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Suitsetamine Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. •Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, parodontiit ja igemehaigused, hammaste väljalangemine. •Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. •Põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tööd tehes hingeldama
annaabi.ee 
