50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjuuusha
Õppematerjali autor
süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997). Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema kättesaadavad ka madalapalgalisele. Nüüd on suund sinnapoole, et tubakatooteid kui tervistkahjustavat
Sõltuvus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised. Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente. Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui
kunagi suitsetanud, 20 protsenti olid endised suitsetajad ning üle poolte suitsetasid rabanduse saamise ajal. Pärast haiglast väljasaamist püüdis enamik suitsetamisest loobuda ning neist 35 protsenti suutis järgneva 10-13 aasta vältel sellest hoiduda. Uuringuperioodi vältel suri palju patsiente. Risk oli suurim nende hulgas, kes jätkasid suitsetamist. Suitsetamine kahjustab mälu. Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljudtänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamisepõhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamisekspõhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest ja toimest. Kahjuks aga ei mõelda suitsetamise tagajärgedele, eelkõige tervisele ja ümbritsetavatele inimestele. Suitsetamise kahjulikkusest koguneb pidevalt uut infot, suurem osa inimestest teab, et suitsetamine
Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%. Uimasteid hakatakse tarbima üha nooremalt. Noored ise sellest tulenevat ohtu enamasti ei teadvusta: tahetakse vaid põgeneda meeldivamasse "tegelikkusesse", arvates, et sõltuvust ei teki
Uurimustöö Koostaja: Kristiina Kill Juhendajad: Viive Kiil, Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.....................................................................................
KEILA GÜMNAASIUM 10B klass Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS...........................
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga
http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1307 SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin, mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. (Narusk, A. http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/uimastimoju ) Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid