loomapiinamisega, siis tegelikult pole siiski olukord nii halb. Katseid on erinevaid ning kõik pole alati nii negatiivse kaldega. Ning samas ei pea kõik katsed seotud olema ainete sissesüstimise või söötmisega. Katseid on väga erinevaid. Nagu võib tsirkusekaru väljaõpetamist tõlgendada loomkatsena, saab ka rottidele erinevate ainete sisse söötmist kindlasti tõlgendada loomkatsetena. Kokkuvõtteks võib öelda seda, et loomkatsed pole alati nii halvaloomulised, kuid mida vähem me neid teeme, seda parem.Kuid kusjuures koerte dresseerimine on samas väga kasulik nii koerale kui ka omanikule, oleneb ainult võtetest, kuidas seda teha.
Milleks luua uusi, võõraid, tundmatuid ning harjumatuid liike? Kui on palju räägitud sellest, et geneetiliselt muundatud toit või toiduained võivad rikkuda inimese tervist, siis miks ei peaks olema uue loomaliigi loomine inimesele kahjutoov ja ehk isegi ohtlik? Ameeriklased reeglina toetavad taimede geneetilist muundamist odavamate ravimite saamise eesmärgil, kuid loomsed muundamised samal sihil leiavad vähem toetust. Vaid 49% inimestest kiitsid sellel tagamõttel loomkatsed heaks. Kas loomadele võiks siirdada geene, et uurida inimhaiguste ravivõimalusi? Kas pikemas perspektiivis on looma elu nii tähtis, kui inimese oma? Vaatamata Loomakaitse Seltsi hoiakule, mille kohaselt on igasu- gused loomade geneetilised muundamised lubamatud, võiksid inimesed selle üle siiski järele mõelda. Kui looma peal tehtud katse tulemusena avastataks näiteks vähja- või isegi AIDS-i vastane ravim, siis kas looma-
Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistamisega. 3)Küsitlus arusaamade selgitamiseks. Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub suuresti küsimuse vormist. 4)Testid Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Näiteks võrreldakse inimeste intelligentsi või isikuomadusi. Üks eetiline probleem on loomkatsed. Umbes 7-8% psühholoogilistest katsetest teostatakse loomadega enamasti rottide, hiirde, jäneste ja lindudega. Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööke. Küsimus on selles kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast tähtsamaks. Teiseks probleemiks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha kuidas inimesed mingis olukorras käituvad siis provotseeritakse neid ka vastavalt.
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Selleks, et mõista, mis on eetikavastane, peame esmalt mõistma, mis on eetika. Sõna ,,eetika" on pärit kreeka keelest ja tähendab tõlkes kommete ja tavade teadus. See tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris eetikat järgmiselt: ,,Seaduse ees on inimene süüdi kui rikub õigusi teiste ees. Eetika järgi on ta süüdi juba siis, kui ta mõtleb sellest." Sellest võib üsna lihtsalt järeldada, et iga inimene on vähemalt osaliselt ebaeetiline kuidas saakski keegi takistada iga pisematki teiste õigusi rikkuvat mõtet, mis nende peast läbi lipsab. Ühiskondlikud tavad on midagi, mis uskude ja rahvaste lõikes on täiesti erinevad. Aastal 1153 keelas katoliku kirik, mis oli tollal Euroopas juhtiv usuline otsustaja, surnukehade igasuguse muutmise ja kasutamise, mis oleks pikendanud aega inimese lahkumise ja matmise vahel.
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19
... Suunas - Uurimisobjektiks psüühika ja õppimine; kuidas võimalik esile tuua muutusi - Stiimulreaktsioon S-R -> S-O-R - Matemaatika psühholoogiasse - Uurib käitumist (mõõdetavalt) - Kvantifitseerumine - Kas hirm on kaasasündinud või õpitud? Watson ütleb, et õpitud. Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid. Klassikaline tingimine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) - loomkatsed * Sotsiaalse õppimise teooria käitumist mõjutab selle tagajärg. Tagasiside on seotud sotsiaalse keskkonnaga - > operantne tingimine o pos/neg kinnitamine /karistus o (sarrastus = kinnistus) o Pos: kiitus jne /tõstab käitumise tõenäosust o Neg: tõstab käitumise tõenäosust /peavalu -> tablett -> hea olla o Karistus: käitumise tõenäosus langeb - Operantne õppimine stiimul -> reaktsioon -><- kinnistus
Vitamiinide puudus põhjustab mitmete oluliste ensüümide töö pidurdumise, millega kaasnevad tõsised tervisehäired. 2.3. Ehituslik funktsioon Valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. Nende ehitusega tutvume edaspidi. Ainult valgulise ehitusega on nahatekised: karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. Seega on valkudel kõigis organismides ehituslik funktsioon. Siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). 2.4. Transpordifunktsioon Vere erütrotsüütides esinev liitvalk hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. Rakumembraani koostises esinevad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja, Esitatud näidetele tuginedes saab järeldada, et valgud täidavad organismis transportfunktsiooni
Kahjustuse koht pole oluline, vaid suurus! Ekvipotentsiaalsuse printsiip: säilinud ajupiirkond saab kahjustatu funktsiooni üle võtta (vaid assotsiatsioonipiirkonnad). Massitoime printsiip: ekvipotentsiaalsus langeb koos aju suurema kahjustusega. NPS Metodoloogiline jaotus Kliiniline: Kui ei tea kahjustuse eelset taset, on väga raske interpreteerida kahjustuse järgset taset. Aju ja psüühika suhted arengu käigus muutuvad. Eksperimentaalne: Loomkatsed – aju anatoomia erinev. Metakognitsioon? Teadvus olemas mõlemal. Inimkatsed – Wada test (süst unearterisse, toime pole päris lateraliseeritud). Kallosotoomia (mõhkkeha läbilõikamine). Ajukoore stimuleerimine (inimene peab olema teadvusel; magnetväljaga stimulatsioon võib funktsioneerimise välja lülitada – kahjustus). Arvutistimulatsioonid. Psühhofüsioloogia: Elektroentsefalograafia (EEG) – 5 erinevat. Algselt kirjeldas aju struktuuri mõju ajukoorele
alal, aga viis, kuidas neid relva, radiatsiooni, külma tehti, kahjustas sageli ja madalrõhu mõju katsealuseid. uurimiseks. 20 sajandi I pool: katsed vaeste, Saksamaa ja Jaapan tegid katseid vangidega, USA vangide, psühhiaatriliste oma sõduritega. patsientide, sh laste osalusel olid laialt levinud. Loomkatsed (laborihiired, Paljud olid seotud nakkushaiguste rotid) ja vähiga, ent ka sõjatehnoloogia uurimisega. Inimuuringute nõuded Eksperimentaalsete inimuuringute Peamine dokument on peamised reeglid pandi kirja Maailma Arstide Liidu 1947. aastal Nürnbergis: Helsingi deklaratsioon, mida Nürnbergi koodeks koos meditsiinieetiliste arusaamade arenguga on
Seda propageerisid 1950. aastatel mõned tuntud geneetikud Hermann Müller ja Joshua Lederberg, aga rakendust pole see laialt leidnud. Inimgeenidega võib katseklaasis teha palju - uurida nende struktuuri ja avaldumist ja kanda neid üle loomadele näiteks hiirtele, selleks et uurida nende funktsioone, pärilikke haigusi ja nende mehhanisme. Inimese enda juures on enamus asju praegusel ajal küll piiratud ja keelatud paljudel juhtudel seadustega. Siin on praegu väga palju probleeme. Loomkatsed näitavad, et tihti need asjad ei õnnestu. Paljudes riikides on lubatud geenide siirdamine keharaku tuumadesse pärilike haigustega inimestel, asendamaks vigaseid või puuduvaid geene normaalsetega, et kõrvaldada päriliku haiguse põhjus organismis. Seda on mõnel määral juba tehtud, aga probleem on siin selles, kuidas viia vajalikul hulgal normaalseid geene koe või organi rakkudesse. Harva on saadud edukaid tulemusi. Tulevikus võiks sellel olla üsna suur perspektiiv. Igatahes näeb
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toimetulekule. Toimetulek kui
KONSPEKT PÄRILIKKUS Geneetika- Uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse seaduspärasusi. DNA- Päriliku info kandja. Genoom- Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome. Kromosoom-Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi. Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse. Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused. FUNDAMENTAAL JA RAKENDUSTEADUSED. Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia, geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas. Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine. ERINEVATE ORGANISMIDE BIOTEHNOLOOGILISI RAKENDUSI. Piimhappebakterid Toiduainete hapendamine (kurk, kapsas, piim jt) Hallitusseened Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt Pärmseened Pagaritooted, alkohol jt BIOTEHNOLOOGIA JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Liigne antibiootikumide kasutamine. Ba
nõuded, mille kohaselt GMO-sid kasutatakse vaid suletud tingimustes ja nad ei pääse avatud keskkonda mõjutama. Veider on aga see, et sama tehnoloogia kasutamisel GM-taimede puhul samad reeglid enam ei kehti. Oleme olukorras, kus GMO-d lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. GM-taimed ei ole siiani ootusi õigustanud: GM-puuvillal on probleeme nii kupardega kui juurtega, GM-soja on järjekindlalt andnud vähem saaki kui muundamata soja. Ning loomkatsed on näidanud soja, maisi ja kartuli potentsiaalselt ohtlikke mõjusid. GM-kartul on põhjustanud haiguslikke muutusi sooltes, GM-soja on põhjustanud maksarakkude muutusi ja noorloomade enneaegset surma, GM-mais on tekitanud neerude ja vereloome probleeme. Me ei tea - mehaanilisel tasandil - miks see juhtub või milliselt see inimtervist mõjutab, aga me oleme teaduslike uurimuste käigus täheldanud selgeid füsioloogilisi muutusi. Ja kui me
Ülemehitatus Alamehitatus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tiheliolek ja tiheasustuses elamine Inimtihedus (density) vs tiheliolek (crowding) Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid Tihelioleku loomkatsed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku loomkatsed (jätkub) Eneseregulatsioon (füsiloogiline) Võimusuhted ja domineerivus Optimaalne grupi suurus Sotsiaalne stress
keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vastus välis- vöi sisekeskkonnale vöi sündmusele, objektile Tehnikateadus ja psühholoogia on tähtsad üksteisele. Tehnika on väga oluline psühholoogias, see on põhimõtteliselt tänu tehnikale tekkinud. Tehnikaga saab ka ravida psühholoogilisi haigusi. Geeniteaduse saavutused aitavad psühholoogilisi haigusi ravida vöi ennetada, mõista kuidas geenid mõjutavad meie käitumist. Militaarpsühholoogias uuritakse söjas osalenute inimeste käitumist, mötlemist jne Uurimismeetodid:
See juba annab mõista, et GMOd on kahjulikud, on põhimõtteliselt väär. (Luuk, 2008) Geneetiline manipulatsioon võib anda mingil määral kontrollimatuid tulemusi, aga sordiaretus on samamoodi geneetilises mõttes kontrollimatu. Võimalik ei ole väita, et geneetiline muundamine oleks igale liigile kahjutu. Näiteks kartulimardikas ei taha geneetiliselt muundatud kartulit süüa. Kindlasti ei tohiks ära unustada, et GMOd on läbinud loomkatsed, aga samas sordiaretusega saadud liikide kahjulikust ei ole keegi kontrollinud. (Luuk, 2008) Tabel 1 Geneetiliselt muundatud toidutaimede poolt ja vastu väited POOLDAJAD VASTASED Suur saagikus vähendab inimeste toiduprobleeme Muundamine põhjustab eetikaprobleeme
Lisaks tiinedele hiirtele oli näha sünnidefekte ja langus nende kehakaalust. Teiste kõrvaltoimetena võivad PAH-id kahjustada nahka, kehavedelikke ja immuunsüsteemi. Kuid neid mõjusid ei ole tähelepandud inimeste puhul. Puuduvad andmed uuringutest, mis on tehtud inimestele, et teada saada, mis mõju tekkitab kokkupuude üksikute polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega kindlatel kogustel. Kuid PAH-ide sissehingamise ja kokkupuude nahaga näib olevat seotud vähi tekkimisega. Loomkatsed näitasid, et kui hiired puutuda kokku kuni 308 (ppm) PAH-idega (konkreetselt benso (a) püreeni) toiduainetes 10 päeva jooksul (lühiajaline kokkupuude) tekkivad sünnidefektid. Ökotoksiluse seisukohalt kõige olulisemad küsimused 1. Milline on PAH-ide toime elusorganismidele ja keskkonnale ? 2. Kuidas on võimalik PAH-e tuvastada/avastada? Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCts%C3%BCklilised_aromaatsed_s %C3%BCsivesinikud#Piirnormid) 2
dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem Question 9 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Question 10 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. VAIMSED VÕIMED 1 Punktid: 1/1 Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: Vali üks vastus. a. vaimne ja füüsiline normareng keskkonnas piirangutega toimetulekuks b. intrapersonaalne võime eristada elututest objektidest enda seisundeid, käitumist ja eneseteadlikkust c
Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas akson juhib erutust rakukehast väljapoole Õige Selle esituse hinded 1/1. Question5 Punktid: 1/1 Millised on inimese aju uurimise meetodid? Vali üks vastus. a. kliiniline vaatlus b. loomkatsed c. magnetresonants tomograafia d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni B. Närvirakkude üksteisest isoleerimine C
1 PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM Arvukad näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on liigutused, mälu või mõtlemine. Traumatoloogid on kindlaks teinud, et mingi kindla ajuosa vigastamine toob endaga kaasa häired psüühilise tegevuse teatud liigis. Seda sama kinnitavad ka rohked loomkatsed. Järeldus sellest saab olla ainult üks inimese vaimne tegevus, tema psüühika sõltub närvisüsteemist, eelkõige peaaaju talitlusest. See tänapäeval selge aabitsatõde on pikaajalise arengu tulemus, on muutunud ja arenenud koos teaduse arenguga, on väljakasvanud iidsetest naiivteaduslikest seisukohtadest. (J. Sõerd 1992: 96). 1.1 Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon Ehk RHK 10, on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon
aminohapete kasutamine väheefektiivne. 14 Tegelikkuses puutume tihti kokku toiduvalkude õigete tarbimissoovituste eiramisega. Näiteks Ameerika Ühendriikide teadlased arvavad, et paljud nende kaasmaalased söövad kahekordse soovitava päevakoguse valku. Arvatakse, et selline suur toiduvalgu hulk kujutab pikaajalisel tarbimisel ohtu inimese neerudele. Lisaks koormab pidev liigne valk toidus ka maksa ning võib kiirendada organismi vananemist. Loomkatsed on näidanud, et valgu kestev ülehulk toidus tekitab maksa ja neerude hüpertroofiat. Vale on arusaam, et valgurikka (tihti varjatult rasvarikka) dieediga saab kehakaalu langetada. Kaalulangetamiseks on sobiv dieet, milles on adekvaatselt valku ja minimaalselt energeetilisi substraate: rasvu ja süsivesikuid. Valgurikkad dieedid soodustavad ka kaltsiumi väljutamist. Pole mõtet koostada dieeti, milles valk kataks rohkem kui 15% organismi energiavajadusest
• Nõuded: juhuslik valik, diskreetne sekkumine • Näide: järjekord PLACEBO • Placebo – reaktsioon ilma stiimulita. Toimeainet mittesisaldav ravim, mis mõjub • Placebo-efekt: isetäituv ootus. Ravijad, ennustajad, eelarvamused • Placebo kriitika: mõju näiline – positiivne eneseesitlus, ei soovi vastasseisu … • Placebo kasutamine eksperimendis: mõjuta mõjur EKSPERIMENDI PIIRID • Eksperiment: ainus kindla teadmise allikas? • Loomkatsed. Piirangud: piinamine ja vägivald • Inimkatsed. Uued ravimid. Vabatahtlik ja raha eest! • Uurimistöö eetika EKSPERIMENDI TULEMUSED reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele; kindel teadmine mingite arvamuste põhjal; James Lind, 1747, laevaarst ja skorbuut • Eksperiment kas tõestab või lükkab ümber hüpoteesi • Eksperimentaalse uuringu kirjeldus: hüpotees, muutujad, katseisikud, katse plaan, tulemused, arutelu
ühemunakaksikutel risk 48%, erimuna 17%, vanematel 6% 315. Agressiivsus: sõltub neurotransmitteritest, esineb seos serotoniiniainevahetuse häiretega (sitsetamine, narkomaania) ja väheselmääral katehoolamiiniainevahetuse häiretega (dopamiin, noradrenaliin)- MAO-A-geeni suhtes defektsed 316. Käitumisgeenide valik: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. kromosoomis; kunstlik valik- loomkatsed, nt koerte kodstamine algas 100 000 aastat tagasi, koertel on erinevad käitumislaadid ja valiti neid mida peeti inimsõbralikumaks 317. Kõnegeen: probleeme kõnelemisel ja kõnest aru saamisega seostatakse FOX2 geeniga 7. Kromosoomis, inimese geeni võrdlemisel simpansi omaga leiti, et inimesel on 2 mutatsiooni, mis võivad olla põhjseks kõne arengule. 318. Emotsionaalne intelligentsus: Emotsionaalne intelligentsus ei pruugi korreleeruda akadeemilise võimekusega
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvilli
reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S. Teadvus ja kõik subjektiivne on must kast, mille sisu ei avane objektiivsele teadusele. Katse-eksituse (proovide ja vigade) meetod. Põhiliselt loomkatsed ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Juhtisid tähelepanu käitumise sõltuvusele keskkonnast, töötasid välja klassikalised õppimisalased eksperimendiskeemid. S Balck box R ? Pavlovi reflekt. Tingitud refleks tekitatud kui toidu saamisel helistatakse kella ja kui hiljem niisama kella helsitatakse siis hakkavad süljenäärmed iseenesest tööle. Ülim ülesanne psühholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest.
Loeng 3 Ravimite kõrvaltoimed, pt erirühmad Kordamisküsimused 1.Ravimi kõrvaltoime definitsioon. kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus ravimi tavaliste annuste kasutamisel. Adverse drug event. – ravimist põhjustatud kahju. Seotud ravimi kasutamisega. Kahju patsiendile, viga tekkinud anamneesi võtmisega, vale annus..Med töötaja süü. Nt unustan küsida, kas pt allergia mingi ravimile, ja andsin talle seda ravimi. Preventable-ennustavad Non preventable-mitte ennustavad 2. Ravimviga ehk medication error. • -ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile; Mis võib põhjustada ravimvigade teket? • määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, nõustamisel
pole nii efektiivne. N: Iiveldusvastane ravim metoklopramiid, D2-antagonist. Sellest tugevamad antagonistid ei toimi, mistõttu avastati uus sihtmärk – serotoniini retseptor (enne oli dopamiini), millele disainiti uued iiveldusvastased ravimid, antagonistid nagu nt ondansetroon: Biotest: peab olema lihtne, kiire, usaldusväärne; esmalt in vitro testid (spets koed, rakud, ensüümid ning inhibiitoreid katsetatakse puhastatud ensüümide lahuses) ja siis in vivo loomkatsed. In vitro testis mõõdetakse ravimi füsioloogilist efekti. N: bronddilaatorite aktiivsuse hindamine isoleeritud trahhea silalihaste kontraksioonide inhibeerimise kaudu. N: antikoagulante hinnatakse isoleeritud vereliistakutel N: retseptori ant/agoniste hinnatakse isoleeritud kudedel või rakukultuurides, mis sihtmärk-retseptorit oma pinnal ekspresseerivad. MOLEKULAARGENEETIKA: ENSÜÜM VÕI RETSEPTORIT KODEERIV
reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. ( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin.
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epig
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
