- Eesti avangardistlik maalikunstnik
- Graafik
- Pedagoog
- Kunstiühingu Pallas asutajaid ● Eesti Kunstnike Liidu liige.
- Sündis 19. märts 1892. aastal Tapas, Georg ja Ester Vabbe perekonnas.
- Suri 20. aprill 1961. aastal Tartus.
Elulugu
1909. aastal lõpetas Ado Vabbe Narva linnakooli.
1911–1913. aastatel õppis Vabbe Münchenis Anton Ažbe
kunstikoolis. Algul õppis ta ettevalmistusklassis ning seejärel
professorite Weinholdi ja Eisengräberi juures. Lisaks võttis ta
joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. München mõjus noore
kunstniku arengule väga soodsalt. See linn oli Euroopa kunsti süda:
algul juugendi, seejärel Pariisi foovide liikumise ning Dresdeni
ekspressionistide mõjutusel, ka ekspressionismi keskus.
aasta algul sõitis Vabbe kodumaale . Sama aasta novembrist järgmise aasta märtsini viibis noor kunstnik Helsingis .
aastal eksponeeris Vabbe Eestis oma abstraktseid töid.
1914. aastal käis reisil Itaalias kunstivaradega tutvumisel.
1915–1916. aastatel töötas Moskvas.
1917. aastast oli ta joonistusõpetaja Narva Kreenholmi
vabrikukoolis. 1918–1919. aastatel
oli Tallinnas Westholmi gümnaasiumis ning kunstihariduse õppejõud
õpetajate ettevalmistuskursustel Haridusministeeriumis.
1926–1929. aastatel oli ta kooli juhataja.
1938. aastal omistatakse talle teenete eest kunstikool "Pallase" asutajana, kauaaegse pedagoogina ja
koolijuhatajana professori tiitel.
Ado Vabbe oli maali- ja graafikaõppejõuks erinevatel aegadel
paljudes õppeasutustes, näiteks:
- Kõrgemas Kunstikoolis "Pallas",
- Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis,
- Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis, ● Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.
- 1953–1956. aastatel juhatas ta Tallinnas Kunstifondi graafika eksperimentaalateljeed.
Looming
Ado Vabbe varasemad säilinud tööd pärinevad umbes 1912. aastast.
Need olid teostatud tol ajal nii omase juugendlikult stiliseerivas
laadis (näiteks kompositsioon “Tants”). Väga suureks eeskujuks
oli talle nii enne kui pärast Vassili Kandinsky , keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis.
A. Vabbe esimene loominguperiood , mis oli kindlasti lennukamaid
kõrgaegu tema kunstilises tegevuses, kestis 1920. aastate
keskpaigani.
Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes
otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel
määral killustunud. Suuna lähtepunktina võib meenutada tema maali
“ Kohvikus ”. Rahutut, mosaiikset värvipinna struktuuri
kohtame ka 1924. aastal valminud akvarellis “ Arlekiin ”.
See võlub eelkõige oma peenekoelise puna-rohelise värviskaala
kasutamisega ning vormi leidliku dünaamilise struktuuriga. See on
ratsionaalsema konstruktsiooniga kui teised tööd.
“Kohvikus” (1918) “Arlekiin” (1924)
Kõik kommentaarid