keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. Psühhoanalüütiselt saab uurida nii kirjanikku, lugejat kui ka teksti. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent kohanemisprotsessis see võime hääbub. On teada, et paljud kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil) Loovuse eeltingimused
Loovus Loovus ehk kreatiivsus Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada Loovus selliste uudsete ideede tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad või selliste uudsete ideede, toodete, seadmete või kunstiteoste loomine, mis meie elu edendavad Loomine kui tegevus loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid, ka loov mõtlemine Looming kui loomeprotsessi tulemus uudne idee, toode, kunstiteos Hans J. Eysenck Loovus kui iseloomujoon Loovus kui saavutus "Miks on palju neid, kes on potentsiaalselt loovad, ja nii vähe neid, kes tegelikult pakuvad oma mõtlemise ja tegevuse tulemusena välja midagi uut?" Loovus kui saavutus on paljude faktorite korrutis Isikuomadused Eneseusaldus ja avatus julge, teiste arvamus ei loe Sallivus peab lugu ka teiste arvamusest Kujutlusvõime unistamine
SÜRREALISM Sürrealism sündis dadaismist ja dadaistidelt võeti üle ready- made, automaatkiri, ühel teosel ühendati kujundeid, millel puudusid loogilised seosed. Sürrealistide teoreetiliseks aluseks oli muuseas ka Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste maalisid reaalseid, sageli naturalistlike, kuid fantastilistes, ebareaalsetes, lausa jampslikes kooslustes. Max Ernst- Tema alustas automaatse joonistamisega
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria
toimunud kontserdiga, mis leidis aset "Estonia" kontserdisaalis. Kontsert oli pühendatud ühe Briti noorema põlvkonna edukaima helilooja Mark-Anthony Turnage`i loomingule. Kontserdile eelnes Erkki-Sven Tüüri ja külalise vaheline avalik vestlus sealsamas. Positiivne oli see, et oma küsimustega võisid Turnage`i kõnetada ka ülejäänud saalisviibijad. Tegemist oli äärmiselt vaba ja siira, isegi südamliku jutuajamisega, kus õhtu peakangelane demonstreeris huumorimeelt ning avas oma loomeprotsessi ja karjääri tagamaid. Algul oli küsimuseesitajaid üsna kesise võitu, aga kui algus oli lahtu tehtud, siis muututi julgemaks. Selline vahetu kontakt heliloojaga kahtlemata soodustas huvi esitamisele tuleva teose "Scorched" (Põletatud) vastu, mis osutus küllalt mitmetahuliseks kompositsiooniks. Algus oli väga värviküllane ja intensiivne, mis rõhus peamiselt lööpillidele ning bassidele, järgnevalt liitusid puhkpillid, mis tekitas sellise "liigestest lahti
Inimene pole üksnes see, kellena ta end ise mõistab, vaid ka see, kes ta olla tahab. Iga inimene peab olema enda olemise peremees ja vastutada enda eksistentsi eest. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Kunstiteose üle saab otsustada alles siis kui see on valminud. Kunstiteose puhul ei eeldata, et pilt tuleb täpselt selline nagu ta oli määratud tulema. Kunstiteose tõelised väärtused ilmuvad loomeprotsessi ja tulemuse vahekorras. Samamoodi on moraaliga, sest inimene peab looma ja tegelema, et saavutada tõeline hüve. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud? Inimene on oma tegude summa ning ettevõtmiste kogum. Inimene ehitab end ise ja seega vastutab selle eest, kes ta on, läbi oma tegude. See on õige, sest ainult
Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist. Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega. Loova või andeka käitumise tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovate isiksuste ühe silmapaistvama omadusena on märgitud lakkamatut uudishimu kõige vastu, mis nende ümber toimub. Selline ülim ja pidev entusiasm kogemuste omandamiseks on
Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis- kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. 1. Kirjanik kui looja Küsimused, mis üldse kirjandust kirjutatakse? Psühhoanalüütikud tegelesid selle küsimusega, samuti ka loomeprotsessi uurimisega Nad lähtusid esmajoones loomeprotsessi takistustest ja erinevatest häiretest, mille tõttu kunstnikud sattusid analüütiku juurde. Primaarse loovuse teooria (D.W. Winnicott): inimesed on loomu poolest loovad, ent kohanemisprotsessis see võime hääbub. On teada, et paljud kirjanikud hoidusid psühhoalalüütikutest eemale, kartes kaotada oma loomisvõimet (kirjandus kompenseerib puudujääke) (nt Rilke); teised on otsinud abi kirjutamisblokaadide puhul (Musil)
Pariisist sinna läks ja enda ümber dada pooldajaid hakkas koguma. Dada ei tekkinud tegelikult neist eelnevatest liikumistest. See vaimsus tekkis küsimustega, kas sõda on õigustatud, kas sõda on illusioon, kas ka kunst on seetõttu illusioon, kas modernism või kubism on midagi saavutanud, kas mitte futuristid ei propageerinud sõda? Dadaistid ei võtnud paljusid inimesi eeskujudeks, dadaistid pöörasid enese loomingu tagurpidi ja selle loomeprotsessi tagurpidi käsitlus oli mõeldud ka eneses kahtlemiseks. Dada ei olnud mingi kunstivool, ta väljendas end sõnades ajakirjanduses, mida anti välja Zürichis, Berliinis, Kölnis, Moskvas ja mujal. Illustratsioonid olid segased ja agressiivselt mõjuvad. Sisu oli enamasti verbaalne ja adresseeritud publikule lugejaskonnale. 1
Marie Under), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000; Les Fleurs du Mal) EDGAR ALLAN POE (18091849) ameerika kirjanik; Euroopa uusromantismi eelkäija, kelle loomingus on samad põhimõtted ja keda 19. saj lõpu Euroopa uusromantikud oma eeskujuks pidasid. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. "Kunst kunsti pärast" esteetikateooria loojaid, kes rõhutas loomeprotsessi ratsionaalsust ja teadvustatust, vabastas kirjanduse moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest. 3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses.
aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Kivirähkile on osaks saanud ka mitmed tunnustused, näiteks on ta kahel korral, 1995.ja 2000.aastal, pärjatud Eesti kirjanduse aastapreemiaga. Andrus Kivirähki menu taga on huumor, ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori, kui vana oli sotsiaalne, siis Kivirähki huumor on absurdne, mis pilkab eestlaste rahvustunnet ja kõike püha. Kirjanik ise end romaanikirjanikuks ei pea, talle meeldib teatrile kirjutada. Loomeprotsessi juures naudid ta kõige enam algust, kui ideed alles tekivad ning tekib ettekujutas, kuidas kõik olema saab. Romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ilmus 2007.aastal. Romaan on tekitanud palju vastakaid arvamusi, paljud peavad kirjutist tippteoseks, teised on üllatunud kohates sellist pessimismi Kivirähki poolt. 4 3.Teose temaatika
läbitunnetamist või selginemist. Selleks võib olla näiteks küsimus Jumala armu ja inimestevahelise vägivalla kokkusobivusest, vastus isiklikule kannatusele või soov mõista müstilist usulist kogemust. Kriisi elatakse üle kui probleemi, hingekitsikust, millele otsitakse usulist lahendust. Protsessi, milles toimub seesuguste kriiside lahendamine, võib käsitleda loomingulise protsessina. Traditsiooniliselt on loomeprotsessi kirjeldatud neljaastmelisena: ettevalmistus, haue (inkubatsioon), valgustatus (illuminatsioon) ja kinnitus (verifikatsioon). Ettevalmistav faas tähendab probleemi tunnetamist. Sageli on selle sisuks tõdemus, et senine mõtteviis, arvamused, hoiakud ja tunded pole piisavad kogetava seletamiseks. Probleemi pole võimalik lahendada seniste arusaamade tasandil ja see suunab uue mõtteviisi kujunemisele. Subjektiivselt elatakse seda üle kui sisemist pinget, otsingut, ebaselgust
oma maalidel unenögudes nähtud polte. Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism paljastas uue, erineva reaalsuse, uuris ja süstematiseeris Dali seda ning seeläbi võimaldas uut reaalsust tundma õppida. 1929. aastal valminud maal ,,Sünge mäng'' on varane näide sellest kunstilisest loomispõhimõttest, millest sai alguse Dali kontakt sürrealistide rühmaga. See kunstiteos oli programmiline, kuna Dali nõudis, et sürrealistlikus maalikunstis ei tohi olla mingeid moraalseid tabusid
tuginedes eelnevatele etappidele. Kui pakendigraafika loomine on jõudnud sellesse järku, on oluline olla esmalt kindel, et kõik eelnevad etapid on läbitud. Kui esineb puudujääke eelnevas protsessis, ehk kui miski on ebaarukalt kavandatud, siis ei tööta see korralikult (Bayley, Conrar, 2008: 10). Kogu eelnevalt korralikult läbi töötatud protsess on eelduseks hea pakendi loomisele. Vormistamisoskus on midagi, mille puudumisel võib kogu loomeprotsessi tulemus (olenemata eelnevate etappide edukusest) ebaprofessionaalne välja näha (Mändmaa, 2005: 48). Nii tellijad kui ka vastuvõtjad on visuaalselt haritud ega lepi pealiskaudse ilustava kujundusega (Mändmaa 2004b: 73). Kui originaalne ning sisukas idee pakendi kujundamiseks leiab oma hävingu ebapiisavate vormistusoskuste näol, siis on mõttest üksi vähe ning protsessi tulem läbikukkunud.
R. Barthes - „Autori surm“ (1968): tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus
2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2.Neuroesteetika . Tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3.Nõukogude marksistlik esteetika - teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem)
1.3.1 Loomeprotsess Sageli on loomingulisusele julgustamise puhul protsess tähtsam kui lahendus või lõpptulemus. Tulemused võivad olla lühiajalised, aga protsessi käigus õpitul on eluaegne väärtus. Loomingulisus tähendab ka hoiakute kujundamist, kuna loomingulisus on üks viis mõtelda ja mõtlemisviis kujundab inimese hoiakuid. Just hoiak võib anda tõuke loendamatutele loomingulistele mõtetele. Viide rühma on koondatud erinevad loomeprotsessi kirjeldavad etapid: · Stiimul loominguline mõtlemine ei sünni tühjusest, see vajab mingisugust stiimulit, mingisugust alusmaterjali, millele midagi rajada. Väljakutse, mille esitab lapse mõttetegevusele kas lapsevanem või õpetaja, päästab valla loomingulise seisundi. Uudishimu. · Avastamine toetada avastamisprotsessi ja süüdata lapses loominguline impulss ongi õpetamise ülesanne. Selleks, et loominguliselt mõelda,
M. Bahtin - sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade keskkonda, heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte kooseksisteerimisest. R. Barthes - tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve žanr või kirjandusvool. travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik
Visuaalkunstiteraapiat kasutatakse terapeutilises kontekstis, sest kunsti luues, on aktiivne nii meie keha kui vaim, sest keha on peegliks meie emotsioonidele (nt tunneme ärevust ja higistame) (Sternberg, 2001); piltide kaudu võime väljendada seda, mida sõnedega on raske või ei saa öelda (mitteverbaalne kommunikatsioon); pilt on peegliks meie mõtetele, tunnetele ning selle looja võib sealt leida enda jaoks olulisi tähendusi, sümboleid, metafoore (analüüs mitmel erineval tasandil), loomeprotsessi käigus saame tegeleda oma kujutlustega, sest “fantaasia on sild keha ja vaimu vahel” (Lusebrink, 1990);kunsti luues saame kontakti iseendaga ja teistega meie ümber; loomeprotsess võib olla iseeneset stressi alandav ja puhastav kogemus. Seda teraapiavormi võib kasutada lasteaedades ja koolides õpilaste tugisüsteemis, haiglates, hoolde- ja päevakodudes jt institutsioonides. (Loovusteraapia, 2015) 2. Muusikateraapia
interteksti kirjutatakse võõraste diskursuste mahalugemise protsessis ja seega ,,iga sõna (tekst) on selline teiste sõnade (tekstide) lõikumine, kus võib lugeda vähemalt veel ühte sõna (teksti)" - interteksti dünaamiline aspekt: intertekstuaalne struktuur "ei ole mitte antud, vaid töötatakse välja teise struktuuri suhtes"; H. Bloom The Anxiety of Influence: A Theory of Poetry (1973), Luuletaja loomeprotsessi takistab ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse . Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga > see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks, loob eksiteeriva luule derivatsiooni. Loomise eesmärk> originaalne poeetiline nägemus (tagab loomingu kestvuse põlvest põlve) > eeskäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Vaid vähesed luuletajad on võimelised looma algupärast luulet vaatamata mõjuängile, kasutavad kuut erinevat strateegiat
interteksti kirjutatakse võõraste diskursuste mahalugemise protsessis ja seega „iga sõna (tekst) on selline teiste sõnade (tekstide) lõikumine, kus võib lugeda vähemalt veel ühte sõna (teksti)“ - interteksti dünaamiline aspekt: intertekstuaalne struktuur “ei ole mitte antud, vaid töötatakse välja teise struktuuri suhtes”; H. Bloom The Anxiety of Influence: A Theory of Poetry (1973), Luuletaja loomeprotsessi takistab ambivalentne suhe (kuulsatesse) eelkäijatesse . Luuletaja loob suhtes teise luuletajaga > see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks, loob eksiteeriva luule derivatsiooni. Loomise eesmärk> originaalne poeetiline nägemus (tagab loomingu kestvuse põlvest põlve) > eeskäijate tajumine põhjustab luuletajas mõjuängi Vaid vähesed luuletajad on võimelised looma algupärast luulet vaatamata mõjuängile, kasutavad kuut erinevat strateegiat
R. Barthes - ,,Autori surm" (1968): tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, ta kogub ühele väljale kokku kõik, millest kirjutatu koosneb. J. Kristeva - intertekstuaalsus on märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduse transformeerimine. H. Bloom - luuletaja protsessi takistab suhe eelkäijatesse - see teeb loomeprotsessi vähem mõjuvõimsaks. Eesmärk on originaalne poeetiline nägemus, eelkäijate tajumine tekitab temas mõjuängi. INTERTEKSTUAALSUSE TÜÜPE: *paroodia - naeruvääristab või pilkab teise autori teost. Järgib alusteose vormi, moonutab stiili või sisuarendust. Paroodia võib olla ka sõbralik, näidates alusteksti lihtsalt koomilises võtmes. Paroodia pilkeobjektiks võib olla ka terve zanr või kirjandusvool. *travestia - alusteksti satiiriline moonutus
Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta
2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega, eelkõige visuaalses kunstis. 3) Nõukogude marksistlik esteetika – teaduse tunnuseks peeti seaduste ja seaduspärasuste avastamist 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. 1. F-esteetika kui ilufilosoofia – õpetus sellest, mis on ilus ja inetu.
olid ülikooli vastu võetud väga heade koolihinnete alusel. Ühes hilisemas longituuduuringus leiti, et loovustestides suurepäraseid tulemusi näidanud lapsed ületasid ainult kõrge IQga lapsi igas kooliastmes. Loovus hõlmab kahte Loovus hõlmab kahte komponenti – loomine kui tegevus ja looming komponenti: loomine kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuse- kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi omadused kui ka tema motivatsioon. Loomeprotsessi võib jagada järgmis- tulemus, mida teks staadiumideks (Cropley & Urban, 2000). mõjutavad ühtviisi • Ettevalmistus – hõlmab probleemi teadvustamist, mõtlemist selle eri nii inimese isiksuse- omadused kui ka aspektidele ja eesmärkide püstitamist. tema motivatsioon
surnutest ja surnud elavatest. Et elavad sünnivad surnutest, tõestab Sokrates omakorda põhinedes õppimisele kui taasmeenutamisele (72e-77a) . Esitage see tõestus argumendi kujul. Kõik meenutab meile miskit, mis võib seostuda asja enesega või millegi muuga. Õppimine kui tegevus on oma loomult taasmeenutamine. Selline väide saab tõene olla vaid juhul, kui me oleme seda teadmist eelnevalt omandanud ning järelikult on see toimunud eelmises elus. Ka loomeprotsessi juures tekkivad ideaalkujutlused valmivast teosest, et milline see olla võiks, on baseeruvad võrdlusel millegi eelnevaga. Kui me sünnime surnutest, Hadeses asunud hingedest, mis elades tekitavad meile tuttavaid olukordi, meenutusi, siis tõestab see ka hingede ringlust. 5. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast
,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. Sageli on väidetud, et nende küsimustega saab tegeleda filosoofia. 2. Esteetika kui Filosoofia: paljude arvates on esteetika eelkõige filosoofia, mitte teaduse osa. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. Eesmärgiks on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste ning
4.2.1 Loomeprotsess Sageli on loomingulisusele julgustamise puhul protsess tähtsam kui lahendus või lõpptulemus. Tulemused võivad olla lühiajalised, aga protsessi käigus õpitul on eluaegne väärtus. Loomingulisus tähendab ka hoiakute kujundamist, kuna loomingulisus on üks viis mõtelda ja mõtlemisviis kujundab inimese hoiakuid. Just hoiak võib anda tõuke loendamatutele loomingulistele mõtetele. Viide rühma on koondatud erinevad loomeprotsessi kirjeldavad etapid: · Stiimul loominguline mõtlemine ei sünni tühjusest, see vajab mingisugust stiimulit, mingisugust alusmaterjali, millele midagi rajada. Väljakutse, mille esitab lapse mõttetegevusele kas lapsevanem või õpetaja, päästab valla loomingulise seisundi. Uudishimu. · Avastamine toetada avastamisprotsessi ja süüdata lapses loominguline impulss ongi õpetamise ülesanne
korrektuurharjutustes tegeldakse moonutatud sõnadega. Ka sel juhul toimub verifitseerimine, kuid võrdlusmaterjali genereerib õpilane ise. • Produktiivne tasand — võime mõista, korrata ja genereerida ütlust. Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi kasutamine. L. Võgotski järgi kõne on mõtte formeerimine ja formuleerimine, s.t. kujundamine ja sõnastamine keele abil. Kõne võib olla aktiivne (eeldab aktiivset loomeprotsessi) ja reaktiivne (kasutatakse mälus olevaid stereotüüpe). Kõne avaldub kolmes vormis: suulises, kirjalikus ja sisekõne vormis. Ülemineku vormiks suuliselt väliskõnelt sisekõnele on lapse egotsentriline kõne — väliskõne iseendale. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda liikideks: kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine. Ütluse liigendamine toimub kolmel tasandil (Leontjev, 1965): silbitasand, foneetiliste sõnade (süntagmade) tasand, fraasitasand
Romantiline printsiip tahan ja teen, aga ümbritsev mind ei huvita. Geniaalse sisemise välgatuse tagajärjel ma loon midagi. Välgatuse võimaldab kindel kultuuriline kontseptsioon, kultuurilised tingimused.Kant ei seosta geeniust mitte erandliku isiksusega, kes tänu oma vaimujõule tõuseb kõrgemale massiinimesest, selle mõttelaadi amorfsusest ja ahtrusest ning mõtete ja tunnete banaalsusest, vaid loojaga, kes suudab ise luua endale reeglid, normeerida oma loomeprotsessi ning kellele seepärast pole vaja mitte mingisugust välist normatiivset süsteemi. Romantism.1800nda aasta ümber olid Jenas koos peaaegu kõik need, kes on tuntud saksa romantilise liikumise algatajatena (vennad Schlegelid, Tieck, Novalis, Schelling). 40 Ühendavaks ajakirjaks Athenäum. Rühm ei leidnud omal ajal suurt kõlapinda, kuid jättis
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ). Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab see seda, et närvirakkude tihedus, mis asub laste mõtlemiselundi poolkerasid ühendavas
suurele neuronite seoste tihedusele ). Ilmselt see võimaldab informatsiooni kiiresti ja tõhusalt vahetada parema ja vasaku hemisfääri vahel. ( GEO, 28-37 ). Kui mingisugune ''tervik'' koosneb osadest ( detailidest ), siis saab öelda seda, et see tervik on selle osade ( detailide ) kombinatsioon. Elemendid moodustavad ( liitudes üheks ) kombinatsioone ( ühe terviku ). See, et kuidas toimib loomeprotsess ajus, on sellega seotud. Loomeprotsessi käigus toimub väga paljude infoosade ( infoseoste ) kombineerimine. Loomeprotsessil kasutatakse lugematul hulgal ''infoosakesi''. Nii nagu aineosakesed moodustavad ühe tervikliku elusorganismi. Kuid ''infoosake'' tähendab siin seost. Seega loomeprotsessid ajus on seoste ( infoväljade ) 10 kombineerimine. Näiteks juba varakult pilli mängivatel lastel suureneb suuraju. Sisuliselt tähendab
annaabi.ee 
