Loogika Sissejuhatus ja põhimõisted Peeter Müürsepp Klassikalise loogika põhiseadused 1) samasuse ehk identsuse seadus 2) vasturääkivusseadus 3) välistatud kolmanda seadus Aristoteles (384-322) 4) küllaldase aluse seadus Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saav...
Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused: samasuse ehk identsuse seadus, vasturääkivusseadus, välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322) vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole ab...
SISSEJUHATUS MATEMAATILISSE LOOGIKASSE Kordamisküsimused (orienteeruv) Mõnede sümbolite tähendused sõna Materjal puudub & Konjuktsioon Ekvivalents üldisuskvantor Järeldumine Disjunktisoon ¬ Eitus olemasolukvantor Signatuur Implikatsioon Samaväärsus Loogiline järeldumine I. Lausearvutus Laused. Lausearvutuse tehted. Valem. Valemi tõeväärtus. Tõeväärtustabel. Laused Põhilised uuritavad objektid lausearvutuses on laused, mis võimaldavad pärineda ükskõik millisest valdkonnast. Oluline on, et igale lausearvutusele saaks vastavusse seada tõeväärtuse, mis kirjeldab lause tegelikkusele vastava määra. Eeldame, et käsitlevad laused rahuldavad järgmisi tingimusi: · Välistatud kolmanda seadus. Iga lause on kas tõene või väär · Mittevasturääkivuse seadus...
tõe ja eksimusega võrreldes. Õige või väär on mõte oma konstruktsioonilt, vormilt. Õige on mõte, milline on vastavuses loogika vormi- ja reeglinõuetega.Loogika definitsioonist lähtudes võidetakse,et õige mõte on loogiline ja vastupidi. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige arutleda, et väär mõte on loogikaväline, loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest. Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus.Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne.
Õige või väär on mõte oma konstruktsioonilt, vormilt. Õige on mõte, milline on vastavuses loogika vormi- ja reeglinõuetega. Seega, loogika definitsioonist lähtudes saab väita, et õige mõte on loogiline ja vastupidi, s.t. loogiline on ühtlasi õige mõte. Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige (on väär) arutleda, et väär mõte on loogikaväline, s.t. loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga (väär tulemus) ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest. Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus. Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus.
Inimesed märkavad ainult neile vajalikke seisukohti, mis nende fakte kinnitavad, aga neid, mis faktidele vastu räägivad ei märgata. Inimesed eeldavad looduselt rohkem korrapära, kui seal tegelikult on. Koopaiidolid on indiviidi iidolid, mis on igaühele iseloomulikud nende endi iseärasuste tõttu, mida kogevad ja mõistavad kõik inimesed erinevalt. Koopaiidolite erinevad liigid: kiindumine üksikutesse teadustesse ja mõtisklustesse (Aristotelese kiindumus loogikasse); kõiki mõtisklusi tuleb võtta vaheldumisi, koguaeg ei saa ainult ühte asja mõelda, vaid mingi aja tagant tuleb mõttesuunda vahetada ning hiljem varasema juurde tagasi tulla. Turuiidolid on põhiliselt inimestega suhtlemine ning nendega koos olemine. Sõnu valitakse seltskonna järgi kus ollakse, et vältida arusaamatusi ning piinlikke olukordi. Turuiidolite erinevad liigid: olematud asjad (fortuuna) või segaselt piiritletud asjad (niiske).
teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku.hk/think] Lorents, P. (2006) Süsteemide maailm. Tartu Ülikooli Kirjastus. Meos, I. (2003) Loogika argumentatsioon, mõtlemiskultuur. Tallinn: Koolibri. Sagan, C. (2006). Deemonitest vaevatud maailm. Tallinn: Valgus Tamme, T., Tammet, T., Prank, R. (1997) Loogika. Mõtlemisest tõestamiseni. Tartu Ülikooli Kirjastus. Vooglaid, Ü
Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga järk multipleksoreid (2x vähem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat järku. 10. Komparaator: ... on võrdlusskeem, mis sisendisse tulevaid operande võrdleb ning teeb kindlaks, kas esimeses sisendis olev operand on suurem (Great), võrdne (Equal) või väiksem (Less) kui teises olev, aktiveerides vastava väljundi. 11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur:
* Moore mudel W(t) = (A(t)) - sisend tähtsust ei oma, sõltub ainult olekust A. Nt: Mealy ja Moore'i automaadid võivad olla aluseks ühtede või teiste juhtseadmete väljatöötamisel. Nende erinevus väljundfunktsioonis. Automaadid võivad olla esitatud · tabelina · graafina · analüütiliste avaldistena Koodimuundur On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. Kuvarid CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad välja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lähedale paigutatud võrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida väljalendava
Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga järk multipleksoreid (2x vähem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat järku. 10. Komparaator: ... on võrdlusskeem, mis sisendisse tulevaid operande võrdleb ning teeb kindlaks, kas esimeses sisendis olev operand on suurem (Great), võrdne (Equal) või väiksem (Less) kui teises olev, aktiveerides vastava väljundi. 11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur:
Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine Denotaat – objekt Designaat – moodus, kuidas märk maailma nimetab. R. Carnap 1920-ndatel kirjutas „Maailma loogilise struktuuri” ; veel üks teos: „Tähendus ja kohustuslikkus” – toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: Formaalsed süsteemid – ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba
19. Nimeta vähemalt 7 HDL keelt VHDL, Verilog, ABEL, AHDL, Atom, JHDL, RHDL, HML 20. Mis on UDM? UDM - Universal Design Methodology 21. Sünkroonse disaini 5 reeglit: • Kõik andmed läbivad loogika (eriti viivitus element tüüpi flip-flops) ühe takti jooksul. • Viivitused on alati kontrollitud registrite poolt mitte kombinatoorloogika poolt. • Ükski signaal, mis on komb. loogika poolt genereeritud, ei saa otse tagasi minna samasse komb. loogikasse kui ta ei ole enne läbinud registrit. • Takte ei saa lasta läbi väratite. Takt signaalid peavad minema otse registrite takt signaali sisenditesse ilma läbimata kombinatoorloogikat. • Andme signaalid peavad minema ainult kombinatoorloogikasse või registrite andmete sisenditesse. 22. Mis on gate count ja kuidas käib gate count FPGA puhul? Gate count – mõiste pärineb ASIC tehnoloogiast, kus disain on lõpus taandatud lihtsaimate
ühtlasi murrujoont (ilma lugejata) tähistamaks kahekordset 5 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 eitust, kusjuures joone alla kirjutatakse sel juhul mitte-p (7p), loetakse: "ei ole tõsi, et kehtib mitte-p". Tänapäeval kasutatakse ka loogikasse puutuva informatsiooni edastamiseks kompuutrit, see aga võimaldab enam ja hõlpsamalt sümbolite keelt rakendada, mistõttu ongi nüüdseks käibel spetsiifiline eituse märk p või kahekordset eitust märkiv p . Tõeväärtuse edastamisel kasutatakse samuti universaalset sümbolite keelt: positiivset tõeväärtust ("kehtib") tähistatakse numbriga "1" ja negatiivset tõeväärtust ("ei kehti") - numbriga "0". Kontrollime mingi konkreetse lause abil selle skeemi rakendust. Näit
vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Väljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega õige kohani paberil. 41.Koodimuundur. On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 42.Veakindlad koodid.
mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest.John Locke: Empirismi rajaja. Me ei peaks muretsema
Mida odavamaks ning suuremaks läks püsimälu, seda enam hakatigi rakendama mikroprogrammeeritavaid juhtautomaate. *Nagu ka loengus mainitud sai, on juhtautomaatide realiseerimiseks tegelikult välja töötatud terve eraldi haru, kuna juhtautomaati võib suuresti pidada protsessori südameks ning seejuures haaravad nad ka ligikaudu 60% kristalli pinnast. 38. Koodimuundur[1] *Koodimuundur(Code converter): loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks eksisteerivad koodimuundurid, mis konverteerivad andmeid positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Samuti kasutataks koodimuundureid kahendkoodide muundamisel kümnendkoodideks(Binary-Decimal) või kahendkoodide muundamisel Grey koodideks jne. Igale sisendjärgule vastab (individuaalne) loogikaskeem, mis viib teisenduse läbi. Kuna mõningatel juhtudel sarnaneb koodimuunduri töö dekoodri omale, liigitatakse koodimuundurid sageli dekooderi üheks alaliigiks.
Automaatikas esineb sageli olukordi kus anduri op võimendi kui elemendi võimendus tegurist, vaid ainult tagasiside elementidest. Toodud lülituse signaal kõigub mingi väärtuse ümber, sellisel juhul tekkivad korduvad komparaatori rakendumised ja sisendtakistus on märksa suurem kui op võimendi sisendtakistus, see on seletatav tagasiside toimega. tagastumised. Ja kui taoliselt hüplev väljund signaal anda loogikasse, siis võib see ajada loogika töö Kui me anname võimendi sisendisse mingi pinge, siis see tekkitab sisendvoolu. Tagasiside mõjutab aga segamini. Kui sisend signaal on kõikuva iseloomuga, siis sobib kasutada hüstereesiga komparaatorit, sisendite vahet sellisena et see läheneb nullile, järelikult väheneb sisned vool. Sisend voolu vähenemine kus rakendumis ja tagastumis pinged on mõnevõrra erinevad. Hüsterees saadakse kui viia sisse
kord on usaldus voorus ja samas vooruslikkuse kõrvalsaadus. Voorus on mitmetahuline ja komplitseeritud mõiste ning nimetatud tunnused kuuluvad selle iseloomulikumate hulka. Kuid etteheide on põhjendatud, kuna samasuse reegli kohaselt mõiste saab olla ühe arutluse piires vaid ühes tähenduses, mis on väljendatud ka vastavate tunnuste kaudu. Loogikaalases kirjanduses kõnesoleva reegli raames kõneldakse sageli asjade samasusest, mis selles kontekstis on ilmselt põhjendamatu, kuna loogikasse puutuvad arutlused toimuvad väljal de dicto ja ei toimu asjade ja nähtuste maailma üle, (väljaarvatud juhtumid, mil arutlus toimub dialektilise loogika, induktiivse loogika ja modaalse loogika alal). Kui aeg- ajalt juhtubki nii, et formaalloogikasse kuuluv arutlus kipub libisema loogikast välja asjade ja nähtuste, protsesside ja nende tulemuste jne. valdkonda, siis on mõistlik hetkeks mõtet juhtida mingile matemaatikateaduse harule, meenutamaks, et matemaatiline teooria ei
Tähendus see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust. 1 esimesi, kes kasutas sõna "semootika" oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse Strukturalism Suuna rajajaks peetakse Ferdinard de Saussuret, kuigi sarnaseid ideid olid väljendanud mitmed keeleteadlased. Franz Bopp "Tõde ei ole ilus" mudel resoneerib hästi meie intonatsiooniga. Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma. William Jones 1776 The Sanscrit language vana india keel, vanimad tekstid maailmas reeglina sanskritis kirjutatud
address busilt ära. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsüklit tuleb teha & esimene aadress.. ülejäänud data võetakse järjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Muxtud siin PILET 12 KOODIMUUNDUR On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. BinaryDecimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. Koodimuundurid põhinevad samuti loogikalementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad. Koodimuundureid vadeldakse sageli ka kui dekoodrite ühte alaliiki. VAHEMÄLU(CACHE) ORGANISEERIMINE: OTSEVASTAVUSEGA, ASSOTSIATIIVNE JA KOGUMASSOTSIATIIVNE Vahemälu e peidikmälu protsessori sees
vihastab kirikut.) [Substants teovõimeline olemine. Lihtsubstants ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil väliste ajadega seondumise mitmekesisus, sisemised omadused ja tegevused. Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik masin, elussubstants, (liikmed ja organid).)] Leibniz (1646-1716) oli väga mitmekülgne, oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest. Empirism [teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks]: kujunes
ja surematus." Oma metafüüsikas (teoreetilises filosoofias) seadis Kant eesmärgiks välja selgitada inimese loodustunnetuse aprioorsed, kogemusest sõltumatud tingimused. Teadmisi on Kanti järgi kahte liiki: a priori -- kogemusele eelnev teadmine, kogemusest sõltumatu; a posteriori -- kogemusele järgnev teadmine. Otsustused liigitas Kant analüütilisteks ja sünteetilisteks. Mis need on, selle mõistmiseks on vajalik järgmine loogikasse kuuluv selgitus. Lihtne kategooriline otsustus sisaldab nelja (jaatav otsustus) või viit (eitav otsustus) komponenti: kvantor, subjekt, koopula, predikaat, (eitus). Näited: ,,Kõik inimesed on surelikud.", ,,Mõned linnud ei lenda.". Üldse eristatakse kaheksat kategoorilise lihtotsustuse loogilist vormi: 1) Kõik S on P, 2) Ükski S ei ole P, 3) Mõni S on P, 4) Mõni S ei ole P, 5) S on P, 6) S ei ole P, 7) x on P, kus x = konkreetne indiviid, 8) x ei ole P, kus x = konkreetne indiviid.
Aristotelese pimeda järgimise eest. Avicenna tööd jätkas teoloog al-Ghazali ehk Algazel (1058-1111). 12. sajandi olulisim araabia loogik oli Hispaanias elanud Ibn Rushd ehk Averroes (1126-1198). Bagdadi koolkonna eeskujul kirjutas Averroes Aristotelese teoste kommentaare, ning nende mõjukuse tõttu viidati Averroesele hiljem sageli lihtsalt kui ``Kommentaatorile''. Averroese järel algas läänepoolsetes islamimaades loogika allakäik, põhjuseks islami fundamentalismi negatiivne suhtumine loogikasse ja filosoofiasse. Idapoolsetes islamimaades (näiteks Pärsias) suhtuti loogikasse al-Ghazali eeskujul pigem kui tööriista, mida muuseas saab oma filosoofiavastastes rünnakutes kasutada ka islami teoloogia. Seetõttu jätkati Pärsias käsiraamatute ja kommentaaride kirjutamist, iseseisvate loogikauurimustega aga ei tegeldud. 2.2.2 Loogika taastärkamine Euroopas Canterbury Anselm (1033-1109) kasutas oma tuntud teoloogiaalastes teostes antiikajast tuntud loogikameetodeid ning
Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas
17 Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba
Vaimulikkonda süüdistati vüimuhaiguses ja ahnuses. Lutheri ja Calvini tõeliselt originaalseks saavutuseks oli kristluse püsiv lõhestamine. Feodalismi on seostatud ekspluateerimise ja rõhumisega, kuid 10.-14 saj toimis süsteem ilma suuremate häireteta. Olukord halvenes, kui Euroopat tabasid kliima halvenemine, katk ja sõjad. 12.-13 saj iseloomustas suur intellektuaalne aktiivsus. Uuriti antiigi pärandit, usk loogikasse. Tegeleti teadusega. 16. Mis on gooti stiil? Keskaja teine suur kunstistiil on gootika. Sündis Prantsusmaal 12 saj ja levis põhja poole Euroopasse. Gooti stiil on linnakunst ja arhitektuuriline nähtus. Stiil, mis ühendab Euroopat. Nimetus anti hiljem kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi (barbaarne ja metsik). Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne. Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed
75. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? Platoni dialooge jaotatakse üldiselt varasteks, keskmisteks ja hilisteks. 76. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Varase perioodi dialooge iseloomustab suur Sokratese mõju, keskmises ja ka hilisemas perioodis esitas oma ideedeõpetuse ja selle väljenduse peamistes filosoofiavaldkonades. Hilisemad dialoogid käsitlevad metafüüsikat, eetikat ja loogikasse puutuvaid küsimusi. Platoni ideedeõpetus põhineb arusaamal, et nähtava maailma asjad põhinevad ainetutel, igavestel ja muutumatutel olemustel ehk ideedel. Seega saame me eristada kahte maailma olemuslikku ja nähtumuslikku. Inimese hing on surematu ja see on suuteline meenutama asju ja ideid, mida ta on näinud enne kehaga ühinemist. Platon nimetab seda meetodit dialektikaks. 77. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides?
tõesust). Reegel välistab kompromissi vasturääkivas arutluses. Ei saa olla, et lause ja selle eitus on korraga väärad või korraga tõesed. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid
luuletust täielikult ilma seda nautimata. Paljudes luuletustes polegi midagi seletada – midagi, tähendab, mis aitaks seda paremini mõista ja seega rohkem nautida. Niisiis võib iga kirjanduskriitikana pakutava kirjutise kohta küsida: on selle sihiks mõistmine ja nautimine? Kui ei, võib see ometi olla legitiimne ja kasulik tegevus; aga seda tuleb hinnata panusena psühholoogiasse, sotsioloogiasse, loogikasse, pedagoogikasse või mõnda teise huvialasse. Samuti ei tohi biograafiat samastada kriitikaga: biograafia tavaline kasu on pakkuda seletusi, mis võivad avada tee edasisele mõistmisele; aga suunates meie tähelepanu luuletajale, võib see meid luulest ka eemale juhtida. Asetades kirjanduskriitikas kogu rõhu m õ i s t m i s e l e, tekib oht libiseda mõistmisest pelka seletamisse. Kui aga üle rõhutada n a u t i m i s t, kiputakse
(See siin töötab kindla järjekorra alusel) GRUPI ANDMEEDASTUS (Burst mode) antakse count ehk tsüklite arv, mis läbi viia tuleks ning esimene aadress. Ülejäänud andmeid võetakse esimesele järgnevatelt aadressidelt. ANDMEEDASTUS KONVEIERINA uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. 1. KOODIMUUNDUR Loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. NT positiivsest loogikast negatiivsesse inversiooni läbi. Samuti kasutatakse koodimuundureid kahendkoodide muundamisel kümnendkoodides või kahendkoodide muundamisel Gray koodides jne. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis viib teisenduse läbi. Koodimuundurid põhinevad loogikaelementidel (NAND, AND) nagu dekoodrid, kuid on neist palju keerukamad. Koodimuundureid vaadeldakse sageli ka dekoodrite alaliigina. 2
pinge positiivseks ja väljund läheb negatiivsesse küllastusse. Vaadeldud komparaatorid on nii nimetatud hüstereesi vabad komparaatorid see tähendab et nende rakendumis ja tagastumispinged on võrdsed. Automaatikas esineb sagely olukordi kus anduri signaal kõigub mingi väärtuse ümber. Sellisel juhul tekivad korduvad komparaatori rakendumised ja tagastumised. Ja kui taoliselt hüplev väljund signaal anda loogikasse siis võib see ajada loogika töö segamini. Kui sisend signaal on kõikuva iseloomuga siis sobib kasutada hüstereesiga komparaatorit kus rakendumis ja tagastumis pinged on mõnevõrra erinevad. Hüsterees saadakse kui viia sisse tagasiside. Joonis 2.12.2 skeem graafik Rakendumis ja tagastumispingete erinevus tekib seetõttue, et MI sisendipinge ei ole määratud ainult tugipingega vaid sinna liitub veel mingi osa väljundpingest läbi
ka inimene. Kõik need arutlused põhinevad samal nähtusel, kus objektide omadused muutuvad suuremas vahemikus, kui predikaatidega on võimalik kirjeldada. Väikse muutuse korral jääb predikaat samaks, kuid suure muutuse korral predikaat muutub. Paradoksides annab väikeste muutuste jada kokkuvõttes suure muutuse. Antud juhul ei ole viga mitte eeldustes, vaid loogilises aparatuuris. Üks võimalik lahendus on üleminek kahevalentsest loogikast mitmevalentsesse loogikasse. Hägusloogika semantika Eelmises punktis toodud õunte rivi näite korral muutus predikaadi roheline rakendatavusaste pidevalt väiksemaks. Samas suurenes pidevalt predikaatide kollane ja punane rakendatavus. Klassikalises loogikas on iga väide kas tõene või väär. Seega kehtib iga predikaadi p(x) korral p(x) {t, v}. Hägusloogikas võetakse predikaadi rakendatavusastme tähistamiseks kasutusele predikaadi tõesusaste p(x) [0,1],
tõestamise jaoks: kui saame näidata, et väite eitus pole tõene, peab väide ise tõene olema. Traditsioonilises ja vahel ka filosoofilises loogikas lisatakse eeltoodud kolmele põhireeglile mõnikord veel neljaski loogika põhireegel. Küllaldase aluse seadus (principle of sufficient reason, ld principium rationis sufficientis): ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski ülevaatlikum rääkida loogikaharudest kui loogikate kimbust. Loogika hargnemist on eri allikates käsitletud erinevalt
Traditsioonilises ja vahel ka filosoofilises loogikas lisatakse eeltoodud kolmele põhireeglile mõnikord veel neljaski loogika põhireegel. Küllaldase aluse seadus (principle of sufficient reason, ld principium rationis sufficientis): ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Selle seaduse autor on G. W. Leibniz (1646-1716). Seaduse kuuluvus traditsioonilisse loogikasse on vaieldav, sest kolm esimest reeglit käivad vaid mõtlemise kohta, kuid küllaldast alust tuleb otsida väidete sisuga seotud asjaoludest, mitte mõtlemisest. 3 Loogikaharudest Võib vaielda, kas loogika on tervik, mis jaguneb loogikaharudeks, või on olemas perekond erinevaid loogikaid, mida saab kokku võtta üldnimetuse loogika alla. Võib-olla on siiski
annaabi.ee 
