Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks. Iga eht südamelöök sinu eest, oh Eestimaa, minu elu võtab ta ...
Juhan Liivi loodusluulet lugedes Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel teemadel. Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoode...
Tagantjärele tundub, nagu olnuksid need õuduslood tollal kirjutamise aseaineks. Ent teatav töö oli ehk joonistaminegi, oma lugusid ta joonistas, rääkides piltide juurde pikad lood sellest, mis miski tähendab." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teemad On kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas Kirjutanud isamaalüürikat ja armastusluulet Luule Esimene luuletus ilmus 1962. aastal Esimene luulekogu ilmus 1965. a. "Pilvede püha" (1965), "Taevaste tuul" (1966) " Rängast rõõmust" (1982), "Elujoon" (2005) Kogus "Rängast rõõmust" on luuletused raskestimõistetavad ja meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe"
Marie Under LUULEKOGU ,,EELÕITSENG'' Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on paraja pikkusega ja rõõmsameelsed ning tekitasid
aastal 1980. · Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana. ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." · Rabelev rõõm, lõhnast nõretama, piimpehme õhk, lõhnalained · Pealkiri tuleb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad.
Lydia Koidula L. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Isamaluule kirjutamisele ajendas teda eesti rahvuse võitlus oma õiguste ja kultuuri eest. Kuidas väljendub Koidula luules armastus oma kodumaa vastu? Ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga nii kurbuses kui rõõmus. Ta tunneb isamaa valu. Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (,,Mu isamaa on minu arm") Pöörates pilgu minevikule, leiab ta raskeid kannatusi, kuid samas ootab ta head ja helget tulevikku. Ja ahelas sa ennast väänsid, Ja orjaikkes ohkasid, (,,Mu isamaa, nad olid matnud) Vaat-elukoide tõuseb- Su haua äärele Üks ingel a...
suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Referaadi teises osas on pikemalt lahatud Juhan Liivi loodusluulet ning keskendutud omakorda aastaaegade, loomade-lindude, vee ning loodusdetailidele pühendatud luuletustele. Näiteks on toodud luuletusi, mis autori meelest iseloomustavad antud teemat kõige paremini. Juhan Liiv oli, on ja jääb ainulaadseks kirjanikuks eesti kirjanduse ajaloos. 1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse
"Jumalaga, Ene!", "Käoorvik", "Hõbedased kuljused" ja "Talihari" eitas Visnapuu uusromantilistele kunstikonteptsioonidele toetudes varasemaid eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi. Valdavad intiimsed meeleolud ning eleegiline või groteskselt väljakutsuv hoiak. · Kogud "Ränikivi", "Maarjamaa laulud", "Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat. · Ülevaate sõjaeelsest loomingust annab valikkogu "Kaks algust". · Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist
2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse
laulud" oli algupärasem", kasutas rahvalaulu vormi, regivärssi. ,,kilplased". Muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". ,,Kalevipoeg" 5. Lydia Koidulasüdis Vändras, isa oli tal Johann Voldemar Jannsen, kes lõi ajalehe ,,Perno Postimees". Õppis pärnu tütarlaste koolis. Tegutses ajalehe juures, kirjutas luuletusi tõlkis artikleid. Abielludes kolis Kroonlinna. Koidula kirjutas põhiliselt isamaa luulet, kuid ka armastus-ja loodusluulet. Kuulsaimas isamaalised luuletused: ,,Eesti muld ja Eest süda", ,,Kodu", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Luuletuste põhiteema armastus, uhkus, igatsus kodumaa suhtes, põlgus orjalikkuse vastu. Muudel teemadel kuulsaim luuletus: ,,Ema süda". Luulekogud: ,,Vainulilled", ,,Emajõe ööbik". Lisaks luuletustele kirjutas ka jutte: ,,Loigu perenaine" realistlik taluelust jutt, räägib abielust rahaahne mehega. Koidula kirjutas
Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku • 1905 ’’Elu tuli’’ oli rahvusromantiline kogu, mis on eesti luule üks helgemaid näited (sisaldas ka loodusluulet) • Tuulised lagendikud • Kõikuva pinnaga sood • Aastaaegadest valitsevad sügis ja talv Looming Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund, Kus nendele kes näevad und, Kord müristame kõrvu sõjalugu ,,Noorte laul’’ Tuntuim Suitsu luuletus • Oma saar Gustav Suits
Mõlemad raamatud on koostanud Aarne Vinkel. Raamatus „Juhan Liiv mälestustes“ on kirja pandud kuulsa kirjanikuga kokkupuutunute mälestused ning omapoolsed kommentaarid ja arvamused Juhan Liivi kohta. See on ääretult põnev allikmaterjal, sest mälestused oleks otsekui elustunud: need on uskumatult hästi ja tõetruult kirja pandud. Lisaks sisaldab raamat materjali, mida kooliõpikutes tavaliselt ära ei märgita. Referaadi teises osas on pikemalt lahatud Juhan Liivi loodusluulet ning keskendutud omakorda aastaaegade, loomade-lindude, vee ning loodusdetailidele pühendatud luuletustele. Näiteks on toodud luuletusi, mis autori meelest iseloomustavad antud teemat kõige paremini. Referaat avardas oluliselt autori teadmisi Juhan Liivist, nii tema elust kirjanikuna kui ka vaimuhaige kahestunud isiksusena. Mõlemal juhul tema hing otsekui kisendas vabaduse ning armastuse järele. Juhan Liiv oli, on ja jääb ainulaadseks kirjanikuks eesti kirjanduse ajaloos. 1
uut pihlapuna purskub tuppa puust, toob kaasa küpsest suvest suure sõõmu, mis tusa mõrumaigu uhab suust. See tähendab, et kõige päikesepaistelisem aastaaeg on populaarse poetessi jaoks just see, mis vaatamata kõigele halvale tuju alati heaks teeb. Rõõmu võib siis tuua ükskõik, mis laste lõbusast kilkamisest õitsva looduseni. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik kasutasid loodusluulet väljundina oma tunnete kirjeldamiseks. Vaagides teemavalikut põhjalikult, jõudsin järeldusele, et just erinevate aastaaegade kohta kirjutamine võimaldas edasi anda tundeid, mis neid tol ajal valdasid. Kuigi luuletajad on niivõrd erinevad (Under suur lüürik ning Talvik seevastu isegi kohati roppe võrdlusi kasutav), on mõlemad oma stiili tõttu rahvale peale minevad ning ikka ja jälle populaarsed. On ju ilus meie Maarjamaa. Kasutatud luuletused:
Duellil said mõlemad mehed haavata, kuid Pushkin surmavalt. 29. jaanuaril 1837 kell 2.45 Pushkin suri. Tuhanded inimesed tulid tema kodu juurde au avaldama. Pushkini põrm sängitati muld ilma igasuguste auavaldusteta, tsaari käsul. Luule Pushkin avaldas oma esimese luuletuse juba 15 aastasena. 1820. aastal avaldas Pushkin oma esimese täispika luuletuse ''Ruslan ja Ljudmila'', mis oli eriline oma teema ja stiili poolest. Puskin kirjtas ka loodusluulet, mis said populaarseks: `'Sügis", "Talvine tee" ja "Talveõhtu". 1823. aastal kirjutas ta romantilisi poeeme nagu `'Kaukaasia Vang'', `'Bahtsisari purskkaev'' ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits
Juhan Liiv (1864-1913) Luule ja elulugu Juhan Liivi luuletusi „Sina ja mina“ „Mets kohas...“ „Eile nägin ma Eestimaad“ „Rändaja“ „Ta lendab lillest lillesse“ „Mine, mine, lumekene“ „Küll on lainte hiilgus ilus“ Teemad Kõige enam saab Juhan Liivi luules eristada: Loodusluulet Isamaaluulet Armastusluulet Mõtteluulet Luuletuste meeleolu Juhan Liivi luule oli erineva meeleoluga. Enamus luuletusi olid negatiivsed, sügavamõttelised, üksildased, masendavad ja kurvad. Osad oli jällegi vaimukamad ja rõõmsamad. Haigusaastatel oli Liiv kodutu ja Liiv luuletas ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja – tunnetatu põhjal. Paljudes luuletustes oli Juhan Liiv kirjutanud oma muredest ja igapäevasest kurbusest. Kodus, pere ja
Orissaare 2017 SISUKORD Sissejuhatus 3 Autorist 4 Teose tutvustus 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Ma valisin Paul Haavaoksa luulekogu "Suvised nurmed", sest antud luulekogu hakkas raamatukogus silma. Lisaks ma ei olnud enne sellest luuletajast kuulnud ning tahtsin rohkem teada saada temast ning sellest, milline on tema looming ja millest ta on luuletanud. Kuna luulekogus oli palju loodusluulet, siis otsustasingi selle luulekogu valida. 3 Autorist Paul Haavaoks sündis 12. juunil 1924. aastal Värskas. Ta õppis Värska algkoolis ja maanoorte koolis ning lõpetas 1953 Põlva töölisnoorte keskkooli. Ta kirjutas ka Õpilaslehes 1930. aastatel. Ta kasutas pseudonüümi Heino Heling. Aastatel 1949-1950 oli ta Saatse valla täitevkomitee sekretär, 1951-1955. aastal oli ta Põlvas ajalehe Koit
1985. aastal ilmunud V. Luige romaan ,,Seitsmes rahukevad" on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse ja saanud eriti hea vastuvõtu Soomes, Rootsis, Norras, Sveitsis, Austrias ja Saksamaal. Tunnustused Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastpreemia(1975, 1976, 1982, 1985) ENSV riiklik preemia (1987) Juhan Liivi luuleauhind (1988) Eesti Vabariigi Kultuuripreemia (1992) Eesti Vabariigi aumärk (2000) jm. Teemad V. Luik on kirjutanud peamiselt loodusluulet, mis on värvikas ja kujundirikas. Tema esimesed luulekogud olid peaaegu täielikult loodusteemalised, järgmistes luulekogudes vastandas ta maa linnaga (igatsus ja tegelikkus, vabadus ja kohustus), andes nii edasi sotsialiseerumisprotsessi keerukust (,,Lauludemüüja"). Järgnevates luulekogudes kajastub autori eneseotsimine ja oma tunnete väljendamine läbi luule. Veel ov V. Luik kirjutanud isamaalüürikat ja ka armastusluulet. ,,Pilvede püha"(1965)
vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab veel loodusluulet, armastusluulet (viimane on romantilisele luulele omaselt enamasti traagilise varjundiga). See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. (Veel luuletusi: "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek".) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele. Tema hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses ja Jakobsoni lugemikes ja koguteostes
,,Vabastatud Prometheus" näidend. Prometheus mässaja, kes astub üle Jupiteri keelust ja tagastab inimestele tule. Ta aheldatakse kalju külge, aga ta ei alistu. Lõpuks Herakles vabastab ta. Seda kujutatakse ülestõusuna türanliku vabaduse vastu. Lõpplahendus on mõistuse võidukäik iganenud võimu vastu. Autor õhutab inimesi ebaõiglusele vastu hakkama ja vabaduse eest võitlema. Kirjutas ka luulet: armastusluuletusi, loodusluulet, ühiskonna kriitilisi luuletusi. Tähtsaim teema: vabadus. Tema luulele on iseloomulik musikaalsus ja luuletuse isikustamine. 5. V. Hugo, päritolu, loomingu ülevaade, zanrid, 3 romaanist lähemalt Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Oma poliitiliste vaadete tõttu elas 20 a. Belgias. Juba teismeeas kirjutas ta värsstragöödiaid ja luulet. Kirjutas näidendeid ja ajaloolisi romaane. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Kujutab 15. sajandi Pariisis
Siis mõne hetke vaatepiiril talub silm päiksetõusus õhetavat lund. Ning pikad varjud jooksvad üle palu maailm täis põhjamaiselt külma lund. J.Sütiste Juhan Sütiste kirjutas just väga palju loodusest, kuid ka ühiskondlikust ebavõrdsusest. Tema loodusluulet on väga hea lugeda ja ta kasutab oma luuletustes väga huvitavaid võrdlusi. Mu juurde voogas Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas.
aastate eesti luule sisus ja vormis. Paul-Eerik Rummo · Tuntuim kogu "Lumevalgus...lumepimedus" (1966). Jaan Kross · 1920-2007 · Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal. Alustas luulega, hiljem tegutses prosaistina. · Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross · Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju lembelüürikat, vähe loodusluulet. Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele. · Tervikuna käsitledes on Krossi luule intellektuaalne, mõtteluule. · Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline. Mats Traat · Sündinud 1936. · Üks vähestest Eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee kirjutanud paralleelselt luulet ja proosat. · Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese
sõnamängulisus, lihtne keel. Ta ütleb, et inimene võiks olla ausam, julgem, oma tõekspidamistele truu, näitab, et elus põimuvad sageli koomiline ja traagiline. Omane on ootamatute seoste ja sündmuste ühendamine. Kirjutas luuletusi 1977 aastani Jüri Üdi nime all. Tema parimaks koguks peetakse luulekogu ,, Selges eesti keeles" . Seal ilmnevad temale omased jooned kõige paremini. Kirjutab põhiliselt mõtteluulet, kus arutleb elu ja ühiskonna üle ja lisaks on ka armastus- ja loodusluulet. Mati Unt Kuulsaks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass" Kujutab siiralt noore poisi mõtisklusi ja probleeme: suhted vanema ja väga range tädiga, kes süüdistab teda; elu eesmärgi otsingud, tulevik, suhted naistega. Peategelane Aarne, kes tuleb maalt linna gümn-i, klassis on õppeedukuse probleem. Armastab neidu Maiat ja arvab, et neil on ühised huvid: kunst, haridus. Ta avastab, et neiu üritas talle ainult meelejärele olla ja pettub temas. Romaan oli siiras ja naiivne
Ja jälle tal tõusta on vaja mäe tippu, kus taevas must. Päikese saatuse, märksõnad + viisistatud, Juhan Viiding Jüri Üdi nime all avaldas ta ,,Närvitrükk", ,,Detsember", ,,Käekäik", ,,Selges eesti keeles" ja ,,Armastuskirjad". ,,Detsembris" hakkavad silma sünged palad, mitmed palad sisaldavad sõnu haud, kirst. ,,Selges eesti keeles" Võib kasutada mõisted ,,üdilikkus". Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa". Nimemuutusega tuleb luulesse: · Õpetlikkus · Olemishirm · Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme.
ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitsevad, mu isamaa! Tema luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil. Isamaaliste luuletuste kõrval kirjutas ta ka palju loodusluulet. Inspiratsiooni sai ta oma kauni kodukoha ümbrusest. Kõige rohkem kirjutas ta kevadest. Ja õues on kevad Ma seisan kasepuu varjul- üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Vait, vait, ära varies! Nad leinalaulu sul laulavad-
5.Lermontovi looming · Luule (Ta hakkas luuletama väga varajases eas, üks tuntumaid luuletusi on "puri". Luule oli enamasti pessimistlik: armastuse, sõpruse reetmine, üksindus. Tal kujunes välja oma stiil) · Peategelaseks lüüriline minategelane (Peategelaseks oli tal tihti lüüriline minategelane, keda kujutati kannatva kangelasena) · Tundelised loodusluuletused(Ta kirjutas ka loodusluulet, milles väljendas end väga tundeliselt) · "Meie aja kangelane"(Meie aja kangelane on ükss19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale
"Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (2005) "The Drums of Silence" (Oleander Press, 2007) Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Põhiliselt kirjutab ta isamaaluulet ja loodusluulet. Luuleread on enamasti kirjutatud vabavärsis. Luulekogu analüüs Tema "Luigeluulinna" nime all ilmunud värsked värsid väärivad kindlasti tähelepanu. "Luigeluulinnas" on eelkõige kaks keskset ja läbivat teemat, mida Kristiina vaatleb. Esimene neist on naise roll ja tunded, mida ta arutleb võrreldes minevikku ja olevikku. Ehkki luigeluulinna kontseptsioon hõlmab iseenesest ka ebareaalsuse, millegi teostamatu hõngu,
kõik rauad ja süüd, siis surnud süda hõikab sind taga, kadunud kodumaa, läbi vere, häbi ja saasta, mis üle uhtnud me maa: kas keegi su au kord taastab?“ Mats Traat on hiljemalt viljelenud peamiselt isamaalist, filosoofilist ning loodusluulet. Uuemates luulekogudes on ka kriitikat inimeste ja tänapäevase ühiskonna suunas. Näiteks lõigud luuletusest „Eetiline piir“, mis ilmus kogus „Oidipus läheb Toompeale“ 2010. aastal: „Üks erakonnategelinski hüüab: üles! Teine sosistab: alla! Kolmas põikab kõrvale ega vaata silma –
ei ole jääv/ Puhkeb mäss kui õiepung,/ nagu särav, ere päev ,/seda nõuab õiglustung. ,, Prometheuse vabanemine tähistab õilsuse ja mõistuse võitu pimeduse üle. Kui Shelley suurteosed esitavad pigem ideaalseid ja abstraktseid kujutuspilte, siis oma lüürikas on poeet hoopis konkreetsem. Ta värsid võluvad tundejõu ja sundimatusega, aga ka musikaalsuse ning rütmiuudsusega. Neis on rohkesti eredaid metafoore, epiteete, siseriime ja alliteratsioone. Nii armastus- kui ka loodusluulet iseloomustavad siirus ja eriline hingestatus. Oma ,,Oodis Läänetuulele." Vaimustab poeet looduse ürgjõust, mis tekitab ühelt poolt hirmu ja samas uskumatut ilu. Võimas loodus pühib suveilu küll ära, aga vaid selleks, et uuel kevadel võiks kõik taas tärgata. ,,Oodis läänetuulele" imetleb Shelley läänetuules kehastuva looduse ürgjõu heitlikkust, mis on võimeline külvama hirmu ja õudu ning samas looma ootamatut ilu
lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Veel iseloomustab nüüdislasteluulet nelikvärss, luuletused jutustavad laste elust, värsjutte avaldatakse iseseisvate teostena ja piir amtöörluule ja profesionaalse luule vahel hägustub. Nüüdisluule on sisuliselt kohastunud ajaga ehk siis luules on viited tehnilistest saavutustest ja töö teemat käsitletakse luules aina vähem, lapsed luuletustes tegutsevad rohkem tubases keskonnas kui õues, loodusluulet on vähem ja üha enam käsitletakse luules nn tabuteemasid. 18. Leidke lasteluule hulgast kaks teost, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. * Contra “Minu jonn” (2006)- suunatud väikesele lapsele, lihtne keel ning rütm, samuti lapsele tuttavad teemad (riidepanemise jonn ja poejonn) ja nende väga mõistev käsitlemine. Väikese lapse jaoks on rütmilisus ja lihtsad riimid paeluvad ja kergemini kuulatavad kui proosatekst.
Üksteise järel ilmusid tema viisistatud. Ta on avaldanud ka proosaraamatu lastejuttude kogud «Jutud armsa lastele», «Muistena «Väikesed pildid Eestist». Valikkogusid: jutud noore rahvale» ja «Lühikesed jutud armsa «Luuletused», «Nõmmelill». Sööt ,Karl Eduard lastele» Lastejuttude sarnaselt on väga 1862 - 1950, eesti nõuk. luuletaja. Ta on loonud moraliseerivad ja ühesuguse skeemi järgi tundeergast kodu- ja loodusluulet, romantilisi kombineeritud ka Pärna esimesed jutustused eleegiaid ja ballaade. Tema luulet ilmestab täiskasvanuile «Pere tütar ja Vaene laps» , nukrutsev alatoon. S-i tähtsamad kogud on «Rõõm «Räbala-Hans ja Serva-Aadu ehk: Kuida töö nõnda ja mure», «Saatus» ning «Mälestused ja lootused». palk», «Mis inimene külvab, seda tema ka lõikab!» Paremik kogust «Lapsepõlve Kungla» kuulub eesti Lilli Suburg
romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema keskmeks oli etnilise identiteedi jaatus. Selle puhul räägitakse rahvusest totalitaarses riigis, oli tabu. Tähendas poliitikat. Tuli rääkida varjatult, ümber nurga, sümboleid kasutades. Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb ümber mõtestada. Etnosümbolism kodeeris oma tarbeks kogu ümbritseva maailma ja lõi lugejates vastava ootushorisondi. Nõukogude ajal oli väga palju loodusluulet, mille abil oli lihtne rahvuslikkuse sümboleid toota, nt maa = Eestimaa. Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline
Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. ,,Õnnevarjutuses" on 12 ballaadi. 1927 ,,Hääl varjus" ja 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega. Inimene on kaduv, aga mälestuste kaudu igavene. 1935 1980 Mured seotud ema surmaga. Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel,
koos Grüntha-Ridalaga (üheski tema luuletusesp ole ühtegi inimest) kirjanduses esile. "Vanad ja vastsed poeedid" esseede kogumik, 1924 esimene valikkogu. Kahekümnendat teine pool äärmiselt viljakas, samal ajal õnnelik: 1925 "Ränikivi", 1927 "Maarjamaa laulud", 1929 "Puuslik" (ebajumal), 1931 "Tuulesõel". Viimases esitab uue isamaa kontseptsiooni eestlased ja maa tulen ühendada Euroopaga, muidu me püsima ei jää, palju lüürilist loodusluulet. 1932 "Päike ja jõgi" (armastus ja loodus). Kahekümnendate lõpp ja kolmekümnendate algus rahutumad, kurvemad. Nimelt surevad peaaegu korraga isa ja ema, talukoht isal Luunjas. Visnapuu otsustab talupidajaks hakata, kolib Tallinnast ära, tegelikult see talle ei istu. Tuleb tagasi, esialgu tööl ajakirja "Varamu" toimetuses, kutsutakse ka valitsusse, on informatsiooni- ja propagandatalituses (kuradi pikad sõnad...:S).
ekspressionism (ajaleheartikkel), ajalaulud, maailmas valitseva kurjuse jälestamine- Manitsus pühitsusele, Meie aeg,. Siiski poeetiline- Sireli. Patsifismi ja patriotismi vastasseis- Meie aeg. 1920 "Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. 1920 "Käoorvik" Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Luuletuste tsükkel 10 kirja Ingile Eesti ilusaim armastusromaan värssides, 4 aastaaega. Luulesse lisandub kaalutlevat mõtet ja eepilisust, taandub muusikalisus, varasem hoog on veidi taandunud. 1925 "Ränikivi" ekspressionism, skeptiline, üksikisik õnnetu, elu vastandlikkus (elu-surm, igavene-üürike, jumal-saatan, süda-liha, voorus-patt, joobumus-kannatus, tuli-lumi) 1927 "Maarjamaa laulud" rahunenud, jätkab mõtisklemist Eesti üle- kritiseeriv, isiklik suhe
20 ndate teisel poolel "Hääl varjust" "Rõõm ühest ilusast päevast" "Õnnevarjutus" Viimases ainult ballaadide kogu, domineerivad Piiblist võetud teemad ja vanadele legendidele üles ehitatud lood. "Hääl varjust" Autor lahkab iseenda probleeme, mitte ühiskonna omasid, palju üksindusteemat. "Kontvõõras"(luuletus) Iseloomulik kordusega mängimine- saavutatakse rütmiliselt põnev struktuur. "Rõõm ühest ilusast päevast" Palju loodusluulet, lapsed, suhtumine loodusesse pidulik, austav, tajub loodust väga täpselt, annab detailselt edasi. 30-ndate aastate kogud taas tõsisemad. "Lageda taeva all" "Kivi südamelt" Under muutunud filosoofilisemaks, vaatleb inimest eri tahkude alt, tema probleemid, vastuolud. Loodus endiselt tähtis, aga ka see filosoofiline. Võrdleb inimeste iseloomu loodusnähtustega, allaandmise ja leppimise meeleolu. 30 ndad aastad polnud viljakad, kuid temast oli saanud
riimil, stroofi mitmekesisusel; sonetivorm. Lastelauludega alustas “Lastelehes”. Rahvalaulud juhatasid tee humoristliku ja südamliku luule juurde. Ilusad kujundid, lihtsad teemad: marjuleminek, tibukese unenägu. Samas ka sotsiaalne viletsus: külm tuba, isa haokelguga; kõlakujundite rikkus, kaotamata sidet kõla ja sisu vahel; Enno kaldus liigselt rõhutama endasse süübimist. Ta luule on abstraktne. Loomingus lähtub lapsepõlvemälestustest ja loodusest. Kirjutab kodu- ja loodusluulet, igatsuslaule, ballaade. 27. Fr. Tuglase müüt-novellide poeetika (filosoofiline alus, teemad, põhikujundid jms) loomingus on palju loomaallegooriat (nt „Popi ja Huhuu“). „Popi ja Huhuu“ maja on maailm, puur on orjapõlv, ahv võtab isanda (ehk jumal) lahkudes rolli üle. Ahv hakkab peremehe käitumist jäljendama. Harmooniat ei saavutata enam. Ahv võtab küll võimu, kuid ta ei tule toime: ei õnnestu toitu hankida, korda hoida kodus
vaatab katkuga võitlevaid inimesi, kuidas nad võitlevad. Boldino perioodi jääb värssromaan "Jevgeni Onegin". Viimane periood on 30-dad aastad- oluline poeem "Vask ratsanik" 2 osaline, üx osa räägib P. I linnaehitusest. Teine osa võtab vaatluse alla ühe väikeametniku saatuse selles linnas. Jõuab järelduseni, et elus on 2 stiihhiat, mille vastu inim. on jõuetu- tsaari võim ja loodus. Veel on näidend "Pada- emand" lahkab rahvaprobleemi. Jääb veel palju loodusluulet. Oluliseks peetaxe perioodi lõpus valm. luuletus "Exegi monu- mentum" siin võtab kokku oma loomingu kreedo, annab hinnangu oma loomingule. Läbi loomingu on kirj. palju värssmuinasjutte("Tsaar Sataan"). B loomingu kokkuvõttex on oluline, et P. hakkab lahkama ühiskondlikke probleeme. Teine + on see, et oma luuleloominguga viib P. vene luule vormiliselt kõrgemale. "Vang"- vabaduse igatsus ja kujutelm vabadusest. "Eluvanker"-inim. eluringi iseloomustus
Ta väitis, et poeesi esitades tuleb kasutada rahvalaulule omast poollaulvat esitust. ,,Talihari" 1920. Ühiskonna kriitiline. Visnapuu kurdab, et vanad traditsioonilised, humanistlikud väärtused hakkavad kaduma. ,,Hõbedased kuljused" 1920. põhiliselt armastusluule. Jõuline ja traagiline, kohati ka robustne. Jääb mulje, et Visnapuu naudib valu. Palju küünilisi kirjeldusi ja irooniat. ,,Käoorvik" 1920. Vastukaaluks ,,Hõbedastele kuljustele". Eelkõige sisaldab armastus- ja loodusluulet. Sõnakasutuses palju kujundlikkust. Sisult on 20-nda aasta kogud kardinaalselt erinevad. Nende kogudega ületas Visnapuu uusromantilise piiri, luule muutus järjest realistlikumaks. Helged toonid asendusid sünguse ja 24 jõuetuse tunnetamisega. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud" 1925. Temaatiliselt keskendub isamaaluulele. Luule on realistlikum. See toob esialgu masendusmeeleolud. Selgelt näha alistumist saatusele. Autor
Rangevormilised pikemad värsslood. Sageli kodukandi Simuna lood argielu juhtimised lugude aineks. Võib öelda, et klassikaline stiil, aga sinna tulnud nihe, kerge humoristlik nihe või nihe, mis tuleb Runneli loominguga (aine mõtisklemiseks stiili sihiliku madaldamise üle). nt luuletus "Tädi ja karu" 3. hilisem luule - reguleerimine tuleb välja. 60ndate algul ilmub klassikalist loodusluulet ja tugevat traditsiooni, ühtäkki luule läheb lühemaks, vabavärsiliseks. Luule pikkus võib olla ka 1-2 rida. Killulisus huvitav, sest lüroeepiline alge ei kao ära. See on ilmne vastuolu, kui me midagi jutustame, vajame ruumi ja tekstid pikemad. Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism. Selles ajas räägitakse, et Suuman hakkab kirjutama antiluulet. Praeguse pilguga on see jutt liialdatud.
Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm"). Kõige tuntumaks on sellest kogust saanud luuletused "Mu isamaa on minu arm", Mu isamaa nad olid matnud", "Sind surmani" ja "Ema süda", mis ülistab emaarmastust. Kogu sisaldab veel loodusluulet, armastusluulet (viimane on romantilisele luulele omaselt enamasti traagilise varjundiga). See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. (Veel luuletusi: "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek".) Pärast luulekogude ilmumist on Koidula harva toetunud võõra luule mugandamisele või tõlkimisele
Saksamaa just sõjast välja tulnud, I MS väga suurte sõjasantidega sõda. Oli väga palju sõjapimedaid, need olid need, kes gaasirünnakutes viga saanud. Ka igasuguseid neid, kellel polnud ei käsi ega jalgu. Saksa kirjanduses ja kunstis just neil aastatel juhtiv kunstivool ekspressionism. Mis on siis sõjavastane, vägivallavastane, tugevalt aja luule ja kutsub esile vastutustunnet maailmas omama. ,,Verivalla" luulekogu, seal pole armastust ega loodusluulet, vaid aja süngus, inimeste hukkumine ja enesesüüdistused. Üks luuletus ,,Ma elan". Süü ja leinatunne. Paljud luuletused pühendatud tagantjärele Vabadussõjale. 1923 on umbes samateemaline luulekogu ,,Pärisosa", kus luuletused ,,Sõjapime", ,,Laatsarused". Tugev surma teema, mis inimese pärisosa on. 20ndate algul aktiivne tõlkija, kirjutab ka arvustusi ajakirjandusse. Tõlgib Boudlaire't, ,,Väikesed poeemid proosas". Eriliselt meeldib talle ,,Maeterlinck", ,,Sinilind"
annaabi.ee 
