Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Looduslik tasakaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ökosüsteem, fourth, männivaksik, sambla, taimedest, nendest, püsimine, enamvähem, puurinne, põõsarinne, toomingas, põõsad, puhmarinne, puitunud, varrega, vaevalt, rohurinne, rohttaimed, samblikurinne, samblad, samblikud, sealjuures, tarbijaid, põdrad, jänesed, vastsed, imetajaid, kellelgi, millestki, välistegurid, tulekahjud, tormidToiduvõrgustik omavahel põimunud toiduahelate kogum, mille kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeriva terviku Ökosüsteemi iseregulatsioon iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust Troofiline tase iga järgmine toiduahela lüli Toiduahel ristikhein-rohutirts-rott-rästik-merikotkas Ökosüsteemides toimuvad muutused Ökoloogilise tasakaalu tingimustes võib ökosüsteem pikemat aega muutumatult eksisteerida. Sellises ökosüsteemis on iga populatsiooni arvukus püsiv. Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nim stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Ökoloogilist tasakaali võivad rikkuda nii biootilised kui ka abiootilised tegurid. Nende mõjul hakkab õhe või mitme populatsiooni arvukus kiiresti tõusma või langema. Kasvav populatsioon milles arvukus ajas suureneb, sündimus ületab suremuse
Hundid murravad maha haigeid või vigaseid loomu ning piiravad näriliste ja sõraliste arvukust. 1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutused 1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks? Stabiilseks nimetatakse populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. 2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast? Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse, kahanevas aga suremus sündimuse. 3. Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega? Üks ökosüsteem võib asenduda teisega kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast ja muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada? Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena. 5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit. Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. 6
· Seega osmoosiga saab seletada Läänemere liigivaesust. Happelisus: · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vesinikuioonide (H+) rohkusest. · Väljendatakse pH- arvuga. · Mida madalam on pH, seda happelisem on lahus, neutraalse lahuse pH on 7, üle 7 on lahused leeliselised. Eesti loodusturismi võimalused Mis on põlismets? · Põlismets on ilma inimmõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem (kliimaks- kooslus) , mille puistu koosneb eri vanuses (sealhulgas eakatest) puudest ning kus leidub eri kõdunemisastmes lamatüvesid. Viimased pakuvad eluvõimalusi paljudele erisuguste nõudlustega organismidele, suurendades nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike ehk inimpagejaid, kes majandatavates metsades elada ei saa. Põlis- ja loodusmetsad Eestis: · 8000ha põlismetsi · 25 000 ha loodusmetsi
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad).
lagunemist ladestub kõdukiht või turvas. Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne- Eestis) kasvavad lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimeliigid, mererandade soolastel muldadel halofiilid, kõrge lämmastikusisaldusega (-NO3-) muldadel nitrofiilid. 10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab
hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis. 42. Suktsessioon: esmane e. primaarne, teisene e. sekundaarne, allogeenne ja autogeenne. Kliimaks. Evolutsioon. 43. Populatsioon. Iseloomustus. Isendite juhuslik, grupiline ja ühtlane paiknemine populatsioonis. 44. Populatsiooni arvukus, tihedus. Sündimus ja immigratsioon. Suremus ja emigratsioon. 45. Populatsiooni kasv: eksponentsiaalne, logistiline. 41. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Sageli räägitakse ökosüsteemide või looduse tasakaalust, mis muutub inimtegevuse tagajärjel. Ent tasakaalu mõiste ise pole ökoloogias selge. 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel vaieldi selle üle, kas liigiline mitmekesisus lisab elukooslusele tasakaalu või ei. Vaidluses ilmnes, et "tasakaalu" all võib mõista vähemalt kolme erinevat asja: 1) Koosluse võimet muutustele vastu seista ei kehti suurte keskkonnamuutuste puhul.
avasüsteemid. Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Bakterimass kõigi bakterite kogumass. Barjäär e. levimistõke geoökoloogias kahjulike ainete liikumist pidurdav kultuurmaistu maastikuelement (näit. põllukaitsepuistu. Biofaagid loomad, kes toituvad elusaist taimedest (fütofaagid), seentest (mütsetofaagid) või loomadest (zoofaagid). Vastand on saprofaagid. Biofillter reovee bioloogilise puhastamise seade (kasut. a-st 1893), kus orgaanilist ainet lagundavad mikroobid, kes elavad (pms. raudbetoonist) mahutisse paigutatud poorsele täidisele kinnitunult, moodustades biokile. Biogaas orgaanilise aine anaeroobsel käärimisel tekkiv (0,40,5 m 3/kg) peamiselt metaanist (2/3) ja süsinikdioksiidist koosnev gaas
Kisklus (röövlus) on toitumissuhe, mis väljendub selles, et üks loom sööb teist looma. Teistest loomadest toituvaid loomasid nimetatakse röövloomadeks. Saakloomadel puudub tihti kaitsevõime, sageli kasutavad nad enesekaitseks sarvi ja jäsemeid. Kiskjatele on iseloomulik kiskhammas. Kiskjad on nt hunt, rebane, ilves, tuhkur ja lõvi. Konkurents - Kui ühes ja samas elupaigas tahavad korraga elada paljud isendid, kelle on ühesugused vajadused, siis kõik sinna ära ei mahu. Taimedest jäävad püsima need, kes kasvavad kiiremini ja jätavad teised varju. Loomadest jäävad elupaika asustama need, kes on teistest edukamad. ______________________________________________________________________ _____ 9. Vetikate tähtsus looduses ja inimese elus. Näiteid liikidest; Õhu saastumine. Kasvuhooneefekt Vetikad fotosünteesivad ja on ühtedeks suurimateks hapnikutootjateks maailmas. Inimesed kasutavad neid mitmetel otstarvetel - söögiks, põlluväetiseks, loomasöödaks,
Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. 20. PRODUTSENDID- Enamasti rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet suhkruid. KONSUMENDID- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. PARASIIDID-Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. REDUTSENDID- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. DETRIDOFAAGID- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud.
Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest. Ökoloogia alajaotused on : · Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) · Autökoloogia (isend) organism ja keskkonna suhe isendi tasemel · Demökoloogia (populatsioon) · Sünökoloogia (kooslus) · Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; · isend organism, mis ei moodusta iseseisvaid mooduleid o kloon ehk genet geneetiliselt identne moodulite kogum o ramet taime puhul võsu, risoomiga ühendatud, iseseisva juuresüsteemiga moodul · populatsioon ühise genofondiga isendite kogum · kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3
elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab koosluse säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga. Esimesena kasutas mõistet ökosüsteem inglise ökoloog A. Tansley 1935. aastal. Tema määratluse järgi on see süsteem, mis koosneb kooslusest ja tema elukeskkonnast. Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
Selle kriteeriumi põhjal eristuvad grupid jagatakse järgnevate kriteeriumide põhjal. 2. Kvaliteedi kriteerium - struktuursed, füsioloogilised, elustrateegilised karakteristikud, n. Eluvormid, elu ajaloo tüübid, suurus, lehestruktuur, juurestiku sügavus, sümbiootilised kogumikud, gaasivahetuse parameetrid jne. 3.Ruumilise korrastatuse kriteerium - horisontaalne ja vertikaalne jaotus sõltumata taksonoomilisest kuuluvusest, n. võrastiku tipp, põõsarinne, alustaimestik, juurestik. 4. Fenoloogiline kriteerium - seemikud, täiskasvanud isendid, suvised ja talvised üheaastased taimed, suktsessioonide erinevus, ajaline korrastatus ehk tegevus. 5. Leviku kriteerium - ökosüsteemi tüüp, näiteks rannataimed, alpitaimed, parasvöötme taimed, tundrataimed. Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide
Neist on pandud kokku kõik aatomid, aatomitest molekulid jne. Kuni elundkonna tasandini. 3. Eluslooduse organisatsioonitasemed, milliste tasemetega tegeleb ökoloogia? Eluslooduse organisatsoonitasemed on: Ökosfäär Ökosüsteem Eluskooslus Populatsioon Organism (isend) Klassikaliseks ökoloogia uurimisobjektiks on organism e. isend ja sellest kõrgemal olevad tasemed (vt. joonis 2). Biosfäär on teadaolevatest elussüsteemidest suurim. 4. Mis on ökosüsteem, tema piirid (teoorias ja praktikas)?Ökosüsteem on süsteem, mis liidab koosluse (kõik elusorganismid) üheks selle poolt kasutatava eluta keskkonnaga. Tingimusel, et teda varustatakse energiaga on ökosüsteem väikseim jätkusuutlik elussüsteem. Ökosüsteemide piiritlemine on, sarnaselt populatsioonide ja kooslustega, sageli meelevaldne. Ökosüsteemil ei ole teravaid piire. 5. Eluslooduse evolutsiooniteooria kujunemine, usulised dogmad
................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida liigirikkust, mis kohati 1 ruutmeetri kohta ületab ka troopiliste metsade oma
kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus
Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Karjamaa - rohumaa, kus karjatatakse kariloomi. Puudega karjamaid nimetatakse puiskarjamaadeks. Eristatakse looduslikke karjamaid, mis on pärandkooslused, ning kultuurkarjamaid, mis on külvatud rohustuga. Niit e heinamaa - ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita. Primaarsed niidud on rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. Primaarseiks niitudeks võivad Eestis olla mõned lamminiidud (kus üleujutuse ja jää mõjul ei kasva puid) ja mõned rannaniidud (eelkõige maatõusu alal, mis veel pole metsastunud).
Normaalne looduslik sdemete pH=5.6, kuid võib kõikuda 4,6...5,6ni. Kui pH on alla 3 või üle 9, kahjustavad soontaimede juured otseselt kui ka kaudselt läbi toitainete ja kahjulike ainete liikumise.Kui pH on alla 4,0...4,5 lahustub toksiline Al ja liigub taimejuurtesse , ka Mn ja Fe . Probleem on selles, et siis uhutakse Ca, Mg ja K mullast välja. Leeliselises keskkonnas on vastupidi ningAl, Mn ja Feon taimedelekättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6)Veekogudes on hapestumisele tundlikud vähid, teod, karbid, karpkalalised ja lõhelised. pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad ja pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. Soolasisaldus: Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5% e 35%. Iga organism sisaldab soolasid. Aga kui rakuvedeliku soolsus ületab ümbritseva vee soolsuse, siis vesi tungib rakku ning tekitab rakkudes pinge
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi
gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. Herbivoor - Herbivooria e. taimetoidulisus taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Herbivoori vastand on karnivoor. Mõnikord eristatakse herbivooride seas füko- ehk algofaage, kes toituvad vetikatest. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotrofid on loomad, seened, parasiittaimed, ja valdav enamik baktereid. Hoiuala kaitsealune loodusobjekt, kus kaitstakse Natura-liikide (looma-, taime- ja seeneliigid) elupaiku väljaspool kaitsealasid, tagamaks nende soodsat seisundit.
ning protistide seas (vetikad). Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid – organismid, kes toituvad ainult taimedest II aste- Lihasööjad – kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt
.. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I...V (tootlikkuse vähenemise järjekorras) rinne - vertikaalse struktuuri osa, moodustub üksteist katvatest kihtidest (juurerinded, samblarinne, rohurinne, puhmarinne, põõsarinne, puurinne). horisont - koosluse ruumi paralleelsed, üksteist välistavad kihid (mullahorisondid, pinnahorisont, puhma-rohuhor., võrahorisont, põõsahorisont, võraalune tüvehorisont, võrahorisont). liituvus (liitus) - puistu tihedust iseloomustav näitaja, väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%).
(tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed · Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. · Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. · Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. · Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) · Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud
muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks, kusjuures teatavad vahestaadiumid, nt. roostik või angervaksastik võib eriliste muutusteta püsida aastakümneid). Püsiva inimmõju tingimustes on pärandkooslus stabiilne ökosüsteem. Kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Kultuurkooslused on igasugused inimtekkelised kooslused algse loodusliku koosluse liigiline koosseis ja struktuur on agrotehniliste võtete või muu inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Kultuurkooslused paiknevad haritaval (põllu)maal. Inimmõju lõppemisel
Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus, kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust. Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga. Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde) samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul
Konkurents taimedel - juure ja lehed võistlevad teiste taimedega ruumi, vee, mineraalainete ja valguse pärast - osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik vaid loomadele - taimtoiduline loom sööb ära nii palju taimedest, et see saaks edasi kasvada - taimede biomass on mitmekordne võrreldes taimtoiduliste loomade biomassiga (lehetäisid tuhandeid ühel puul) - nt põder-männinoorendik Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit)
1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel.
vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Detridofaag detriidist toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Karnivoor imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. Herbivoor e taimtoidulised e fütofaagid; esmased konsumendid, toituvad ainult taimedest. 4 Omnivoor kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi. Kiskja imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära. Ohver loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrk toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad
viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
annaabi.ee 
