Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid? Kermaamilised materjalid on põletatud savitooted Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide head omadused? Suur tugevus , Pikk eluiga, võimalik kasutada erinevates hooneosades Millised on keraamiliste ehitusmaterjalide halvad omadused? materjalide haprus, suhteliselt suur kaal, tootmise energiamahukus
paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. 4 Pinnas ja selle kandevõime
KIILI BETOON OÜ Kiili vald Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist kivide, kõnniteeplaatide, torude, postide tootmine PÄRNU BETOONIMEISTRID AS Pärnu Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine VMT BETOON AS Viljandi Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine PAMAKO BETOON AS Jõgevamaa Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine, Betoonimistööd, Muu kaubavedu eriautodega, eriveokitega KEILA BETOON AS Keila Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Valmis betoonisegu tootmine ROPKA-BETOON AS Tartu Ametlik tegevusala: Betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine HC BETOON AS Tallinn Ametlik tegevusala: Valmis betoonisegu tootmine LASILA BETOON AS Lääne virumaa Ametlik tegevusala: Betoonist ehitusmaterjali tootmine, Betoonist konstruktsioonielementide tootmine, Üld- ja tsiviilehitustööd, Teede ehitus, remont ja hooldus. Pinnakattetööd ja märgistus, Ehitusmasinate ja -seadmete ...
all olevale kandvale pinnasele. Vundamendid Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid kontrsuktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ühtlane ülekandmine pinnasele. Vundamendile mõjub hoone koormus ülevalt, mullasurve küljelt, pinnasevesi, erioodiline külmumine ja sulamine jms. Vundamendid peavad olema: Tugevad,püsivad,vastupidavad,odavad,kergesti püstitavad. Vundamentide materjaliks kasutatakse tänapäeval betooni ja raudbetooni, varem ehitati vundamente ka looduskivist ja tellistest. Looduskivist kasutati enamsti paekivi, mida loati tsementi- või segamördiga. Raudbetoonist valatakse monoliitseid vundamente so. Eitatakse raketised ehk vormid, paigaldatakse terasvõrgud armeerimiseks ja valatakse betooni täis. Kui betoon on kivistunud, eemaldatakse raketised. Nii saadakse väga vastupidavad vundamendid, mis taluvad erinevaidkoormusi, näiteks paindekoormusi, mis tekitavad siis, kui pinnas on vundamendi talla all erinevates kohtades erinevad tegevused
· planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- aluspinnasele rajatud killustikust kiht · pinnavee tase- loodusmõjude toimel ajutine veetaseme kõrgus · põhjavee tase- püsib looduslik veestaseme kõrgus Vundament: · looduskivi vundament- koosneb looduskivist ja sideainest · raudbetoonist vundament- koosneb betoonist, terasest · monoliitbetoon vundament- koosneb betoonist, paigaldatakse objektil · kannvundament- ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit · postvundament- ehitatakse monoliitbetoonist postidega · lintvundament- kulgeb lindina ümber hoone või vaheseinte all · talavundament- monoliit- või monteervundament
vastupidavam. Lakkida ja õlitada võib enamikku puitpõrandaid. Tavaline põrandalakk moodustab puidu pinnale kulumiskindla kihi. Põrandaõli aga tungib puidu sisse ning kõvenedes muudab selle tugevamaks. Seega tekib väga kulumiskindel pind, mis õige hoolduse korral peab vastu ka paljukäidavates kohtades Marmor põrand Looduskivist põrand peab vastu pikki aastaid, kuid vajab seejuures püsivat ja õiget hooldust. Süvapuhastus ja renoveerimine annab vanast kivimist põrandale uue välimuse ja särava läike. Graniitpõrand Graniitpõrand on väga tugeva ja vastupidava struktuuriga, tavaliselt läikivaks lihvitud ja ei vaja kaitsetöötlust. Talub nii happelisi kui ka aluselisi puhastusaineid ja rohket vett.
rajamissügavuse korral. Looduskiviseinad Paekivi on küllalt tugev, külma- ja niskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana. · Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega. · Ladumisel tuleb jälgida, et järgneva kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et
Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude mõjul aastamiljonite vältel, on kaunis, kordumatu ja erakordselt mitmekesine materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole kogu maailmas. Looduskivist ehitatu püsib kümneid kui mitte sadu aastaid-pikka kasutusiga ning originaalsust arvestades on ta hea ehitus-ja viimistlusmaterjal. Looduslikke ehitusmaterjale on Eestis piisavalt. Kasutatakse paasi(lubjakivi ja dolomiit), kruusa, liiva, savi ja graniiti.Viimast leidub Eestis rändrahnudena, kivikülvides või üksikute põllukividena. Looduskivisid kasutatakse vundamentides ja
· Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi. Kivikbetoon - põllukivid valatakse vundamendi sisse. Kivid ei tohi ületada 1/3 vundamendi paksusest. 2)Postvundamendid Monteeritavad - raudbetoonist kannvundamendid Kasutatakse ühe ja kahe astmelisi kannvundamente. Kannukaelad - osaliselt monoliitsed, osaliselt monteeritavad Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist 3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis. Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu. 4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised
puitpõrandaid. Tavaline põrandalakk moodustab puidu pinnale kulumiskindla kihi. Põrandaõli aga tungib puidu sisse ning kõvenedes muudab selle tugevamaks. Seega tekib väga kulumiskindel pind, mis õige hoolduse korral peab vastu ka paljukäidavates kohtades Marmorpõrand · Looduskivist põrand peab vastu pikki aastaid, kuid vajab seejuures püsivat ja õiget hooldust. Süvapuhastus ja renoveerimine annab vanast kivimist põrandale uue välimuse ja särava läike. Graniitpõrand · Graniitpõrand on väga tugeva ja vastupidava struktuuriga, tavaliselt läikivaks lihvitud ja ei vaja kaitsetöötlust. Talub nii happelisi kui
arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon), Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad,
seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või betoonkivist. Puitterrass on aga mugav, jalasõbralik ja soe ning kuivab peale vihma kiiresti. Linnapildis kasutavad puitterrasse tihti suvekohvikud ja restoranid. Kodumajapidamises kasutatakse terrassi eelkõige vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Terrasse on võimalik rajada erinevate kuju, suuruste ja tasapindadega, vastavalt oma fantaasiale ja võimalustele. Terrasside planeerimisel tuleb arvestada kindlasti turvalisusega (terrassipiire 90 cm kõrgune), valgustusega,
Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus
Hullemal juhul võib juhtuda, et suitsukanalid on täiesti läbi kulunud või on korstnast kivitükke lõõridesse kukkunud. Korstna ja selle lõõride seisundit on kõige mõistlikum lasta kontrollida heal korstnapühkijal, kes teeb lõpuks kirjaliku loendi puudustest. Ärge ehmuge, kui korstnapühkija keelab teil ahju edasise kütmise, vaid olge tänulik hea nõu eest, mis võis päästa teie elu. 2 [H1] KÜTTEKOLLETE KORRASTAMINE Vanimad küttekolded ehitati looduskivist. Moodsamal ajal asendus kivi tellistega. Kui vanades taludes ja vabaõhumuuseumis on näha veel looduskivist ehitatud küttekoldeid, siis enamikus taludes on need juba lammutatud. Kes sellise õnnelik omanik juhtub olema, peaks oma haruldast varandust hoolega säilitama. Kivist koldeid parandades ja korrastades tuleks kasutada võimalikult palju selliseid materjale, mida kasutas juba selle ahju ehitaja. Eriti tellisahjude puhul on oluline leida
jooksul igasugu kola kogunenud. Kui põhjalik remont on ees, tuleks sorteerida ja objektilt eemaldada, et see tööd segama ei hakkaks. On soovitatav kasutada hingamisteede kaitseks respiraatorit ning töökindaid. Tervis eelkõige! 3) Kui maja ümbert ja seest on kõik ära koristatud, siis peaks veidi lähema inspektsiooni teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda. Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitate hoopis kraavi oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage. Nende kaal jääb tihti alla 5 kg, seega on igati
Pilet 13 1. Mullbetoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad · mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve · hooldamise põhimõtted Pilet 14 1. Looduskivist müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid ja laotavate looduskivide ettevalmistamine · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Märgkrohvi liigid ja otstarve · märgkrohvi liigid ja kasutusotstarve · säilitamise tingimused · orienteeruv kulunorm Pilet 15 1. Armeerimine betoonitöödel
Pilet 13 1. Mullbetoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad · mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve · hooldamise põhimõtted Pilet 14 1. Looduskivist müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid ja laotavate looduskivide ettevalmistamine · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Märgkrohvi liigid ja otstarve · märgkrohvi liigid ja kasutusotstarve · säilitamise tingimused · orienteeruv kulunorm Pilet 15 1. Armeerimine betoonitöödel
Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist
Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega. LOODUSKIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul.
rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad
30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ● Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge
kogunenud. Kui põhjalik remont on ees, tuleks sorteerida ja objektilt eemaldada, et see tööd segama ei hakkaks. On soovitatav kasutada hingamisteede kaitseks respiraatorit ning töökindaid. Kui maja ümbert ja seest on kõik ära koristatud, siis peaks veidi lähema inspektsiooni teostama. Nimelt oleks hea ka kontrollida üle olemasolev vundament. Päris maa peal see kindlasti ei ole. Mõningase kaevamise järel võid leida kauni looduskivist vundamendi, mis toetub omakorda suurematele kividele. Viimased täidavad taldmiku ülesannet. Võimalik, et on vaja vundamenti parandada ning kõrgemaks laduda. Olemasoleva vundamendi lahti kaevamisest üksi kasu ei ole, sellega tekitatakse hoopis kraav oma hoone ümber, mis tuleb pigem kahjuks kui kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage
Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2 1
4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88
soojusisolatsioonimaterjali kahjustamata. Seinad Välisseinte ülesanne on. Sisekeskkonna eraldamine väliskesskonnast Tarindite kandmine Kaitse ilmastikutegurite vastu Tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus Arhitektuurne sobivus, välisilma püsivus Soojapidavus Õhupidavus Niiskustehniline toimivus Helipidavus Tulepüsivus Majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Looduskivist (paas, graniit) Tehiskivi Puidust Metallist Klaasist 46 Jaotatakse paigaldatavate suuruse järgi Tellisseinad Väikeplokk-seinad Suurplokkseinad, raudbetoon, puitkarkass Looduskivid Lubjakivi, põllukivi Vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtsus, töödeldavus, värvitoon.
nõrkade ning ebaühtlaste tugevusega alusega. Vundamendid on hoone maaalused konstruks, milledele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Kasut nõrga aluspinnase puhul ja veega kaetud aladel. Kasut 2 tüüpi vaiasid: postvaiad (kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile). Hõõrdvaiad- (kandevõime saavutatakse tekkiva hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahele). SEINAD- Seinad liigitatakse: 1)materjali järgi (looduskivist, tehiskivist, puidust) 2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad). 3)Paigaldavate detailide suuruse järgi (tellis-,väikeplokk-,suurplokk-, paneelseinad). 4)Töötamise iseloomu järgi (kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad). 5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad: Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja
ka väävliühendid kutsuvad esile värvi muutusi, õhu saasted kahjustavad, soolad rikuvad välisilmet). Soojustehnilised omadused: soojujuhtivus suhteliselt suur, soojusmahtuvus kõrge, suur temperatuuripaisumine, ei sobi soojusisolatsiooni materjaliks. Looduskivide markeerimine: olenevalt kasutamisest, kas välis- või sisetiingimustes, mõjuvate surve- või kulutavate jõudude keskkokknas töötamise järgi. ·Looduskivist toorplokid: vundamendiplokid (markeeritakse survetugevuse, külmakindluse ja mehmenemiskoefitsiendi alusel), sise- ja välisseina materjalid (tihedus, veeimavus, külmakindlus, löögikindlus, kuluvus jne). ·Plaadid: voodriplaadid (Rs>100MPa, Kpehm0,7), põrandaplaadid (kuluvus), trepiastmed (survetugevus, kuluvus, pinnakõvadus, löögikindlus, välistreppidel külmakindlus). ·Teematerjalid: tihedus>255MPa, survetugevus kuivalt min 100MPa, külmakindlus min
veovahendi vahel. · Pinnast laadida kallurile tagant või küljelt, mitte üle juhikabiini. · Mehhanismide toed (roomikud, rattad, tugikäpad) peavad süvendite kaevamisel olema servast ohutus kauguses, väljaspool varisemisprismat. 41. Nimetage materjale, millest rajada muuritisi. Savitellised, silikaattellised, Betoonist, autoklaavitud poorbetoonist ja tehis- ning looduskivist müürikivid. Müürimördid. 42. Nimetage muuritise vuukide tuupe, tehke eskiisid. Telliste pust- ja rohtvuugid peavad olema mordiga taidetud. 1.Puudulikult taidetud vuugid norgendavad muuritist.
LOODUSKIVIMATERJALIDE TOOTMINE Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmetega. LOODUSKIVIMATERJALIDE TÖÖTLEMINE 1. Murdmine 2. Purustamine 3. Klompimine 4. Tahumine 5. Saagimine 6. Hööveldamine 7. Lihvimine 8. Poleerimine LOODUSKIVIMATERJALIDEST TOOTED 1. Looduskivist toorplokid 2. Vundamendiplokid 3. Sise- ja välisseinamaterjalid 4. Plaadid 1. Voodriplaadid 2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul.
> Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. Looduskivimaterjalide tootmine > Tootmine lahtisest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivsit: murdumise , vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. > Ehituselement eradatakse toorikplokist mitmesuguste tööriistade ja seadmete nagu kiilud , vasarad , meslid , peitlik , sead, höövel ja freespingid. Looduskivimaterjalidest tooted. > Looduskivist toorplokid > Vundameniplokid > Sise ja välisseinamaterjalid > Plaadid voodriplaadid põramdaplaadid trepiastmed > Teematerjalid Looduskivimaterjalide töötlemine > Murdmine ( müürikivid ) > Purustamine ( killustik ) > Klompimine ( kivi suuremad nukid lüüakse maha ja kivi servad muudeakse sirgemaks ) > Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad
pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e). 3 Tänapäeval madalvundamendid tehakse enamasti raudbetoonist või ka betoonist. 4 1 1 Varem kasutati laialdaselt looduskivist müüritist. Looduskivist vundamendi 2 2 puudusteks on suur käsitöö mahukus 3 ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu Joonis 4
hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm tarvikutega; põrandate plaatimist käsitletakse jaotises 84; fassaadide plaatvoodreid jaotises 82. Arvestusühikud: - m2 - seinte ja lagede plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi - postide, talade ja pilastrite plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi 14 - avakülgede plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi
Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 3 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve
5 peatükk- Päästetööde tagamine vahelaed, laed, katused) koormuste ja nõrkade ning ebaühtlase tugevusega alustega 6 peatükk- Tuleohutuspaigaldis 7 peatükk- Rakendussätted 2)Seinte liigitus kasutatavate materjalide järgi -looduskivist, -tehiskivist, -puidust,kergbetoon (ühe-ja ~Hooned ja nende liigitus~ kahekorruselistele hoonetele välisseina materjalina) .... võib 1)Liigitus otstarbe kasutada telliseid, suurplokke ja paneele...välisseinad peavad Riivtalad-kulgevad kas piki/põiki hoonet ja nende ülesandeks
Kes julgeb garanteerida, et 40 aasta pärast pole võimalik mu välja saadetud mõtet lugeda une alla merd vaadates ja korraks keskendudes, et" mida, see taat uut on kuulnud". Vaadates kaugete tsivilisatsioonide jälgi tekib mõte, et kõik, mida me loome oma tehnoloogiatega säilib vaid teatud perioodi, muutudes siis lihtsalt tagasi valguseks, mullaks, liivaks jms. Alles jääb ainult see osa, mis oli enne meid siin planeedil ja mille me kuidagi korrapäraselt ümber paigutasime nagu looduskivist teesillutised, müürid, sakraalehitised jne. Samas on teatav märkide süsteem, mida toetab kogu universum ja mis püsib kümneid aastatuhandeid. Kuskil eeterlikul tasandil eksisteerib kõik edasi aga mateeria, mille loome teadvusega lahkub füüsilisest maailmast koos vastava teadvuse kadumisega. Meie kultuurikiht sisaldab teavet vaid lähiajaloo kohta. Samas tekivad nüüd, teadvuse tõusuteel üha uued arheoloogialeiud jms., mis heidavad valgust üha pikemale ajalooperioodile
vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 ... 200 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on vähem kui 1 m allpool maapinda 250 ... 300 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on üle 1 m allpool maapinda 400 ... 500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm.
1 d). 35 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgalepinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet pinnasele ja vajumite erimeid (joonis 4.1 e). Tänapäeval tehakse madalvundamendid enamasti raudbetoonist või ka betoonist. Varem kasutati laialdaselt looduskivist müüritist. Looduskivist vundamendi puudusteks on suur käsitöö mahukus ehituskohal ja materjali väike tõmbe- ning lõiketugevus. Tagamaks jõu ülekandmine ehitise postilt või seinalt pinnasele ainult surve kaudu vundamendis, peab vundamendi väljaulatuse ja kõrguse suhe olema segamördil müürituse korral alla 0,5, tsementmördilmüürituse korral alla 0,67 ja betoonist vundamendil alla 0,75. Seetõttu võib vajaliku laiusega vundamendi talla saavutamiseks selle süvis kujuneda asjatult suureks (joonis 4.2)
Väga omapärane on Itaalias paiknev Kuradisild ehitatud 14 saj. kaarava laius 37m tee laius 3m. Praha Karli sild 14-16 saj. 16 ava 18-23m oli omaaj üks suurimaid. Ülaltoodud on säravamad näited, kuid enamus sildasid olid siiski lihtsakoelised puidust talasillad. Kui saabus Renessaanssi ajastu taastati Roomaski sildasid ja need muudeti kaunimaks. Sellest ajast pärinevad ka Veneetsia sillad Rialto sild ava 27m tõus 6,4m. Sillad ehitati looduskivist ja marmorist, kitsaste, kuid kõrgete avadega. Esines ka sildadele ehitatud hooneid. 17-18 sajandis asuti ilusaid sildasi rajama ka Prantsusmaale, kaunimad ikka Pariisi. Sillaehitus on kallis ja raha leidmiseks lisati inimestele igasuguseid koormamisi. Tänini on alles vanim Prantsusmaa sild 17 saj. Pont Neuf. 1716 asutatakse teedeinseneride korpus tänu millele Prantsusmaa sillaehitus püsib kaua esimeste seas. 1747
tahvelkatusekivi 81 Keraamilised katusekivid Vormimine, kuivamine, põletus; S-katusekivi; kahelaineline kivi; soontega kivi servades; tasapinnalise profiiliga kivi; munk- munk-nunn katusekivi 82 41 Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudroovitisele. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. 83 Erikujulised katusekivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi 84 42 Plekkkatused
Eraldamine massivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. Pinnatöötlemise järgi eristatakse raid- ja abrasiivtöötlemist: Looduskivide kasutamisel arvestatakse nende: Väliseid omadusi 2.Tugevusomadused: 3.Kuluvus 4.Ilmastiku mõju(vt . ka 1.5.3.8.Ilmastikukindlus, weather-resistance): - A.niiskuse mõju - B. Õhu-, gaasi- ja õhusaastest tulenevad mõjutused · Õhusaaste · Soolad .Soojatehnilised omadused 2.5.2.1. Markeerimise6 alused Looduskivist toorplokid Vundamendiplokid. Sise- ja välisseinamaterjalid Plaadid. VoodriplaadidPõrandaplaadid Trepiastmed Teematerjalid .Looduskividest toodete kaitsemine ilmastiku mõjude eest. . Eelöeldu põhjal tuleb tõdeda, et kõikide looduskivide omadusi mõjutab eelkõige vesi. Seega on vaja kaitsta vee otsese pealevoolu ja materjali veega läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine)
Lihtsad sisaldavad kuni 10% keerukaid osi Keskmised kuni 20% keerukaid osi Keerukatel kuni 40% keerukaid osi Kui on üle 40%, siis müüritööde normid ei kehti. Keerukad elemendid: karniisid, pilastrid, vööd. See arvutatakse jagatakse seina keerukate osade pind müüritiste fassaadi pinnaga, millest avasid Lk 25 esimene pool välja ei arvestata. Saadakse %-des. Eristatakse tavalist ja krohvitavat looduskivist müüritist. Normides on arvestatud töölavade paigaldamisega kuni 4 m kõrgustele seintele. Looduskivist vundamendite seinte horisontaalne hüdroisolatsioon on juba normides sisse arvestatud. Seinte mahust arvestatakse maha mittetellistest konstruktsioonide maht nt sillused, vundamenditalad ja sisseehitatavate seadmete nisside mahud. Võlvide maht = võlvi horisontaalne projektsioon kapitaalseina vahel. Välistellingute maht = fassaadi vertikaalne projektsioon
Kõik korrused taanduvad maja keskosa suunas, samal ajal ulatuvad terrasid kaugele ning moodustuvad nende all asuvate ruumide lae. Maja kõrgub kose kohal, mida aga maja seest näha pole. Fallingwater on üles ehitatud ainuüksi ristkülikutest. Elutoas on erinevate funktsioonidega piirkonnad paigutatud ruumi erinevatesse tsoonidesse: raamatukogu, söömiseks mõeldud ala köögi kõrval, istumisvõimalus avatud kamina juures ning veel üks istumisnurk kahe terrassi vahel. Ka maja sees on looduskivist müürid: laed on krohvitud ning põrand läikima poleeritud lamedate kividega. Vaid avatud kamina ees kõrgub põrandast suur tahumata kaljurahn. Ornamentide vältimise, esimese avatud põhiplaani ning betoonist valatud horisontaalsete detailide poolest meenutab Fallingwater rahvusvahelise stiili ehitisi. Kui Mies van der Rohe ning Le Corbusier' majad ei arvesta sageli oma ümbrusega, siis Fallingwater on iseteadvalt loodusesse sobitatud. Pilid toodud Lisas 3. 6.3
Betoonist tehtud äärekivid on odavamad kui graniidist tehtud äärekivid. Sillutuskivid. Kõige sagedamini valmistatakse need graniidist. Sillutuskivid jagunevad: parkettkivid – need on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad; klompkivid – ei ole väga täpsed, kuid enamvähem täisnurksed; mosaiikkivid – on tunduvalt väiksemad kui parkettkivid või klompkivid; munakivid – on ovaalsed veeriskivid, soovitavalt võiksid olla pealt laiemad. Vaata looduskivist ehitusmaterjale allolevalt jooniselt. 70 Joonis 5.10.1. Looduskivist ehitusmaterjale: a- soklikivi, b – parkett-kivi, c – klompkivi, d – äärekivi, e – sisetrepiaste, f – välistrepiaste,
maakoores mitmesuguste füüsikaliskeemiliste protsesside tagajärjel. Igal mineraalil on kindel 10 keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. Sama liiki kivim võib olla väga erinevateomadustega, sõltuvalt tema tekkimise tingimustest ja lisanditest. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Survetugevuse järgi jagatakse looduskivist materjalid tugevusklassidesse või markidesse, mis näitavad kivimi survetugevust (N/mm2 või kg/cm²). Kivimid jagatakse veel külmakindlusemarkidesse, mis näitab külmatsüklite arvu, mida kivim talub. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse : Tard- ehk magmakivimid (Graniit) · massiivsed · purdsed settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit) · keemilised · mehaanilised · organogeensed moonde- ehk metamorfsed kivimid (marmor, kiltkivi) 3.1
² peavad olema tugevad ja püsivad ² peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima ² peavad olema nõuetekohase helipidavusega ² peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele ² peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõutele 24 Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojustehniliste arvutustega. Seinad liigitatakse: materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust; struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad; paigaldatavate detailide suuruse järgi: a) tellisseinad, b)väikeplokkseinad, c) suurplokkseinad, d) paneelseinad; öötamise iseloomu järgi: a) kandvad, b) ennastkandvad, c) mittekandvad, d) rippuvad; asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad. Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja, suurplokk- või paneelhoone. 17
hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm tarvikutega; põrandate plaatimist käsitletakse jaotises 84; fassaadide plaatvoodreid jaotises 82. Arvestusühikud: - m2 - seinte ja lagede plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi - postide, talade ja pilastrite plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi 14 - avakülgede plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi
annaabi.ee 
