Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui
............... 11 Kokkuvõte...........................................................................................................................12 Lisad................................................................................................................................... 13 3 Looduskatastroofid Vaevalt möödub nädalat, mil televisioonis ei näidata silmi sulgema sundivaid kaadreid: varemeteväljad ja üleujutused, meeleheitel näod, lein ja pisarad. Alati kuuleme hukkunutest, vigastatutest ja peavarjuta jäänutest, hävinud viljasaakidest, purustatud küladest ja laastatud maa-aladest. Meile aeg-ajalt muret tekitavaid üleujutusi ja torme võib pidada tühiasjaks võrreldes teistes maades sõnulseletamatuid kannatusi põhjustavate looduskatastroofidega. Taolised sündmused tuletavad meile taas kord meelde, et oleme
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku
Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust
Vulkaanid Egert Pommer 6A Jüri Gümnaasium Jüri 2008 Sisukord: Lk 2 ................. Mis on vulkaan? Lk 3 ................. Vulkaanide tüübid. Lk 4 ................. Vulkaani pursked. Lk 5 ...................... Kurvemad juhtumid. Lk 6 ...................... Kasutatud kirjandus. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Lissaboni maavärin 1755 1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg
veel enne sajandi vahetust." 1978. aastal hoiatasid geoloogid Crandell ja Mullineaux üksik-asjalises raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad
Kõige tugevam jugavool. Jugavoolud on atmosfääri ülalkihtides esinevad tugevad suhteliselt kitsad õhuvoolud. Lausa uskumatult kiire jugavool kuni 500 km/h mõõdeti ühel talvel Jaapani kohal. Talvel liigub Põhja-Indiast pärit troopikaõhk üle Jaapani saarte kirdesse. 2 Kõrgeim vesipüks. Vesipüksid on veepinna kohal liikuvad tornaadod. Teadaolevalt kõige kõrgemat vesipüksi vaadeldi 16. mail 1898 Austraalias Uus-Lõuna-Walesis Edenis. Kaldal töötanud geodeedi mõõtmisandmeil oli vesipüks 1528 m kõrge ja umbes 3 m läbimõõduga. Teatavasti on vesipüksid merest kalu haaranud ning need seejärel lähedal asunud linna maha pillanud. Pikim välk. Maal tekib keskmiselt sada välgulööki sekundis. Tavaliselt on need umbes 9 km pikad. Ent 1956. a mõõtis meteoroloog Myron Ligda radariga pilvedes sähvatanud
äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Kõikjal ümber maailma asuvad vaatlusjaamad, mis registreerivad maavärinate võnkeid. Kui kuskil tekib maavärin, siis läbivad maakera võnkelained, mida saab kindlaks teha ka maavärina tekkekohast väga kaugel. Kuid igas vaatlusjaamas saab vaid öelda, kui kaugel sellest maavärin toimus. Täpset suunda määrata ei saa. Nii saadetakse igast vaatlusjaamast välja pilt, millel kujutatakse maavärina kaugust ringikujuliselt ümber jaama. Kui kõrvutada kolme vaatlusjaama andmeid maakaardil, saame pildi, millel kolm ringjoont kattuvad. Selles kohas asuski maavärina kolle ehk epitsenter.
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a
RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine;
Täitumine veega ja võimalik muutumine ookeaniliseks rifiks. 6) mandriliste laamade põrkumine – kurdmäestikud 4. Vulkaanide tekkepõhjused, levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid) http://images.google.com/url? q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest
Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina eeltõuge, mis oli sama tugev, kui tavaliselt peatõuked. Kuigi maavärin oli väga tugev, purunes Tokyo poolest miljonist majast ainult viis tuhat. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku üksteist tuhat. Seal lõppes kurvalt ka 200 lapse koolireis. Nad maeti elusalt, kui kõrge müür rongile peale varises. Kaugemal, lääne pool, paiskas maalihe tohutu mudamassi Nebukawa külale, lükkas majad merre ja mattis enda alla. Kõige suuremat kahju tegi siiski tuli. Kuna oli lõunaaeg ja sajad tuhanded söepannid läksid ümber, oli tule
liigkarjatamine. Looduskatastroo Looduskatastroof on loodusliku ohu – fide sagenemine, üleujutuse, keeristormi, orkaani, suurenemine vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms – tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Maavärinad ja Maavärin on seismilistest lainetest Maavärinaid tuleb Nõrgemaid maavärinaid tuleb vulkaanipursked põhjustatud maapinna võnkumine. kõige enam ette ka Eestis aegajalt ette, näiteks Maavärina võimsuse hindamiseks seismiliselt Viljandi ja Osmussaare lähistel. kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina aktiivsetes
Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid: tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes. Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine
Vulkaanipurse Üheks suurimaks katastroofiks, mis võib inimeste, loomade ning taimede tavapärast elutegevust segada, peetakse vulkaanipurskeid. Siiski on vulkaanipursked piisavalt harva aset leidev nähtus, et selle pärast igapäevaselt muretseda pole vaja. Õnneks on ka tänapäevane tehnoloogia ning teadlaste valvsus abiks vulkaanipursete ettenägemiseks, kuid pole olemas kaljukindlaid arvamusi. Sageli juhtub nii, et kustunuks loetud vulkaanid ärkavad taas ellu.Seega võib ette ennustada paljutki, kuid paraku ei saa keegi kindlalt ette teada looduse käike. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest
) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama. Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem?
või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. ........................ Fossiil on moondekivim.................. 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne (tegelikult basalt-gabroidne) kiht. Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti: 1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse. 3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli kestel
pinnalained (Love ja Raleigh lained), mis levivad edasi mööda maapinda. Seismogrammilt fikseeritav amplituud on seotud vabanenud energiahulgaga ja kaugusega fookuse ja seismograafi vahel. Amplituudi mõõtmise abil arvutatakse maavärina tulemis (magnituud), enamlevinud on logaritmiline Richteri skaala. Maailma tugevaimad maavärinad on olnud võimsusega 8.9. Maavärina intensiivsuse määrab selle mõju inimestele ja maapinnale. Kindla tugevusega maavärin võib erinevates inimasulates olla erineva intensiivsusega, mis sõltub kaugusest epitsentrist, geoloogilisest ehitusest ja ehitiste kvaliteedist. Tugevus fikseeritakse aparatuuriga, intensiivsus on subjektiivne mõõt, mis on seotud inimeste endi vaatlustulemustega. Intensiivsuse määramisel on enamkasutatuiks Rossi-Foreli (I-X) ja Merealu (I-XH) skaalad. Ohud Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid, torujuhtmed, ehitised, teed, sillad
TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekib sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõva settekivim.
· polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on
Toimuvad protsessid: Maavärinad, riftilõhede tekkimine, pangasmäestikud, kilpvulkaanide teke, uue ookeanilist tüüpi maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke. Lisaks asub Island kuuma täpi alal. Maavärinate esinemine Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest. Ühe maavärina iseloomustus: 29.mai 2008 maavärin lslandi edelaosas. Tugevus 6,3 magnituudi. Epitsenter Hverageri ja Selfossi linna vahel, u 45 km kaugusel pealinnast Reykjavík. Kolle 10 km sügavusel. Tekke põhjus: Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade lahknemine. Maavärinast oli mõjutatud u 12 000 elanikku, kannatasid põllumajandusettevõtted. Hukkunuid ei olnud, vigastunud u 30, 200 inimest kodudeta, arvukalt lambaid suri. See oli selle hetkeni Islandi tugevaim maavärin aastast 2000. Vulkaanid
.................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega Mäestik ja vulkaanid nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse laama alla. Põhja ja Lõuna Ameerika (Andid) Kõrged mäestikud ja ei ole vulkaane siis siin toimub kaks laamade põrkumine. Nad on väga paksad ja nad ei ole võimelised esile kutsuma soojus voogusid mis viiksid vulkanii tekkeni. (Himaalai) Nii Atlandi kui Vaikse ookeani keskel on kõrgemad vööndid, mis on ookeanide kesahelikud, need vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine.
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
.........................................................................................................4 4. Pinnamood, loodus..........................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika............................................................................................................6 7. Vulkaanid........................................................................................................................6 8. Maavärinad......................................................................................................................7 9. Kliima..............................................................................................................................7 10. Sademed.................................................................................................
Kevad: september, oktoober, november Suvi: detsember, jaanuar, veebruar Sügis: märts, aprill, mai Talv: juuni, juuli, august 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid. Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5, 6 5.1. Temperatuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 5.2. Sademed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 5.3. Kliima võrdlus Eestiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 6. Laamtektoonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 6.1. Vulkaanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6, 7 6.2. Maavärinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7. Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7.1. Metsatulekahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 7.2. Ilmastikukatastroofid . . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
