November 2010 Koostanud Argo Kägi Järvamaa Kutsehariduskeskus 21. märtsil 2010.a. hakkas Islandi lõunaosas Eyjafjallajökulli liustiku läheduses purskama 200 aastat vaikinud vulkaan. Viimati purskas pealinnast Reykjavíkist 120 kilomeetri kaugusel asuv Eyjafjallajökulli vulkaan peaaegu 200 aastat tagasi -- 1821. aastal. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010, ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast, mis 7. aprilli seisuga jätkus nädal aega. Vulkaani eelmine purse toimus aastal 1821, siis kestis aktiivsus terve aasta. 1815. aasta vulkaanipurset oli tunda kogu maailmas ning atmosfääri paiskus rohkem kui 30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi ...
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii oo...
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse.
saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid. See on üheks esimeseks põhjuseks, kuid samuti on vulkaanidega seotud maavarad. Kaevandavate maavarade hulka kuulub näiteks väävel ja sulfiidsed maagid.Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses rohkelt inimesi, keda vulkaanipurske korral tuleb evakueerida. Ohu hindamisega tegelevad vulkanoloogid. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama, kuid vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti ning ka teadlased ei tea täpset aega, mil purse toimuma peaks. Vulkaanid jagatakse aktiivsuselt tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust
miljardile dollarile. Paraku see rahutukstegev tendents jätkub. Samuti suureneb loodusõnnetustes hukkunute arv. Ainuüksi aastatel 1990-92 sai loodusõnnetustes surma ligi veerand miljonit inimest ja ainelist kahju hinnati 260 miljardile dollarile. Loodusõnnetuste sagenedes on seos ühe või teise maa arengutaseme ja katastroofi tagajärgede vahel üha ilmsemaks saanud. Arvestades tohutut energiat, mis vabaneb maavärina või vulkaanipurske ajal, muutub inimene loodusjõudude mängukanniks. Suure loodusõnnetuse ajal selgub ka, millistes piirides suudab moodne tehnika inimestele kaitset pakkuda. Maavärinaid, vulkaanipurskeid ja teisi loodusõnnetusi ei ole võimalik ära hoida, kuid on siiski reaalne vähendada ohustatud piirkondade haavatust. Mida halvemini on elanikud loodusõnnetuse puhuks ette valmistatud, seda rängemad on katastroofi tagajärjed, seda suuremad on inimohvrid
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus
ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis · Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas Magma ja laava · Magma on maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass · Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega · Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kilpvulkaanid · Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt
ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele naabersaartele. 5 • Krakatau saare vulkaanipurse oli üks kõige purustavamaid suurimate inimohvritega maailma kirjapandud ajaloos. • Vähemalt 36417 inimest sai surma vulkaanipurske tagajärjel ja sellele järgnenud tsunaami tõttu. • 165 rannikuküla hävines täielikult. 6 • Krakatau vulkaanipurske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. • Atmosfääri sattus niivõrd palju tuhka ja gaase, et see põhjustas nn. vulkaanilise talve ning maailma keskmine õhutemperatuur langes viieks aastaks keskmiselt 1,2°C võrra. 7 Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa
1. Tambora on aktiivne vulkaan Indoneesias Sumbawa saarel. Selle kõrgus on praegu 2851 meetrit. (See on tekkinud põhja ja lõuna ookeanilaama kokkupõrkel). Eeldatakse, et vulkaan tekkis 57 000 aastat tagasi. 2. 1812 muutus aktiivseks, haripunkti jõudis aastal 1815 sel. aastal toimunud Tambora purse oli uusaja kõige võimsam vulkaanipurse. See algas 10. aprillil ja kestis kuni 15. juulini. 3. Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. Plahvatus mõjutas eeskätt vahetut naabrust: Maluku saari, Jaavat, Sulawesi, Sumatra ja Kalimantanit. Kõik taimed saarel hävinesid. 4. Vulkaanilise tuha vihmad olid kõige rängemad Bali ja Lomboki saarel. Laavavoolude ning plahvatusele järgnenud nälja ja haiguste kätte suri umbes 92 000 inimest. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks
Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid.
vulkaaniline pinnavorm. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim. astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.3. Tardkivimid(graniit, gabro), moondekivimid(marmor, gneiss), settekivimid(savikilt, liivakivi). 5. Kui kivimid satuvad maapõues suure
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal Oli naistel keelatud Fujile Mäe jalamil asub ebatavaline mets Aukigahara on populaarne enestapmise koht 1966.aastal toimus
Tambora vulkaan Martin Andreas Maarand Joosep Tiismus Sumbawa 1815 kõige võimsam purse Tambora vulkaanipurske kulminatsiooni ajal kuuldi müra tuhandete kilomeetrite taha. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Tambora ei kuulu supervulkaanide hulka Mageveejärv keset vulkaani Idamaade Pompei Vulkaanipursete võrdlus Vulkaanilise Purse Aasta Kõrgus plahvatusohtlikuse Hukkunuid index
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber....
REFERAAT Klaas Andre Käos 2009 Sisukord 1.*Mis on klaas ? 2.*Klaasi toorained. 3.*Klaasi omadused. 4.*Optilised omadused. 5. *Keemilised omadused. 6. *Klaasi valmistamine ja nende nimetused. 7.*Organiline klaas e.obsidian. *Mis on klaas ? Klaas on keraamiline materjal, mis on kuumutatud sulamistemperatuurini ja mille kristalliseerumine jahtumisel on sobivate lisaainetega välistatud. Jahtunud klaas on tahke amorfne aine Klaas on homogeenne ja isotroopne aine, milles pole võimalik üksikuid mineraale eraldada Obsidiaan vulkaaniline klaas, mis moodustub vulkaanipurske ajal, kui sula laava jahtub nii kiiresti, et ei jõua kristalliseeruda *Klaasi toorained. Klaasimoodustajad oksiidid, mis jahtudes ei kristalliseeru vaid moodustavad klaasi. Põhilised kvartsliiv (SiO2), fosforpentoksiid (P2O5) ja boorhappe anhüdriid (B2O3) Selgitajad kasutatakse kvartsi kõrge sulamistemperatuuri alandamiseks. Isese...
ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam. Nt alpid või Himaalaja. · Vulkaaniline saar- saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang
Vulkaanid Stromboli vulkaan Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks Aktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada.
Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu
välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest *Infosüsteemidest ja informatsiooni levikust, päästeteenistusest jne. TSUNAMI- suured ookeanilained, mis võivad levida väga pika vahemaa taha. Tekivad veealuse maavärina, vulkaanipurske jne tagajärjel. *Tsunaami muutub purustavaks rannikul *Tekivad sageli Vaikse ookeani piirkonnas
Kuum täpp magma maapinnale voolamise tagajärjel tekib ookeanilisi saari. 7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud ; vulkanism - magmatismist juhtuvad nähtused. 9. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid.
ookeani lõunaosa o süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas o kurdmäestik on mäestik. Mis on tekkinud kurrutuse käigus. o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan
Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal) Igal ajahetkel purskab umbes 20 vulkaani Etna on üks aktiivsemaid tegutsevaid vulkaane Vulkaanipurskega võivad kaasneda: Eralduvad gaasid veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid Tuhapilv tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu Lõõmpilv kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv Vulkaanilised pommid põlevad kivimikehad Laavavoolud Lööklaine Tsunami vee-aluse vulkaanipurske korral Maavärinad Vulkaanid tekivad neljal erineval moel Mandrilisel Mandrilise ja Kuuma Ookeanilise riftialal ookeanilise punkti ja ookea- maakore aladel nilise põrkumisalal maakoore põrkumisalal Nmm,,..
TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormi...
Vulkanism Markus Marandi Magma ja laava Laava Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma sügavuses. Kui MAGMA väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda LAAVAKS Magma Vulkanism • Vulkaanid tekivad, kui maa sügavustes tekkinud magma purksab pinnale. Kuum täpp • Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. • Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. • Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism. Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. „Kuuma täpi“ vulkanismi ...
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest -
maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Pinnalained- Esineb kahte tüüpi pinnalaineid, esimesel juhul liigub maapind üles ja alla, teisel juhul horisontaalsuunas küljelt- küljele. Maavärina fookus- murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist. Epitsenter- maavärina kese Maavärina alad üle maailma Tsunami Tsunami on maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Kui laine tekib,vastab tema kõrgus ookeanipõhja murrangus toimunud liikumise kõrgusele. Tsunami kõrgus võib ulatuda üle 20 meetri. Kasutatud allikad · http://www.slideshare.net/kristirahn/maa-siseehitus · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ma avarinad.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav %C3%A4rin · Aitäh kuulamast!
3. Keemiline saastatus Keemilisteks saasteaineteks keskkonnas võivad olla süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, vääveldioksiid ja raskemetallid (Mitt, 2005) Paljud sellised ühendid jõuavad keskkonda suuremates kogustes peale vulkaanipurset. Keemilistel ühenditel on mõju kliimale kui ka üksikliigile nii füüsilisel kui vaimsel tasandil (Karro, 2005) 4 3.1. Vulkaaniline saaste Suurimad häirivused vulkaanipurske tagajärjed avalduvad kliima muutumises väljapaisatud gaaaside tõttu. Samuti tuha hulgas, mis purske lähiümbruses kõik rohelised lehed katab ning seega fotosünteesimist takistab. Vulkaanilise tuha ühinemisel veega moodustub mudalaviin, mis mööda mäekülge alla voolates matab ja lämmatab kõik elusa ning samuti häirib ellujäänud organismide elutegevust (Perry, 1997) Vulkaanipurske tagajärjel on üsnagi haruldane nähtus tekkiv lõõmpilv. See sööstab
Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared. Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes. Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud. KILPVULKAANID KIHTVULKAANID väiksem viskoosus suurem viskoosus räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas basaltne magma voolav magma
Miks ja kuidas tekivad maavärinad ? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa
Uut ja väärtusliku loovad roomlased kahel viisil : portreeplastikas ja ajaloolised reljeefikunstis. Roomlased ei loonud jumalakujusid, nad eelistasid kujutada keisreid, kõrgeid riigimehi, suuri väejuhte. Kujutamisel oli eesmärgiks tõepära-, iskikupära esiletoomine, ei püütud varjata sisemist ega välist ebatäiuslikkust. Roomlaste elumaja kujunes lihtsast aatriumiga etruskide elamust( 4korruselised, ilma akendeta, aatrium siseruum) Pompeji on 70a Vesnuvi vulkaanipurske tagajärjel tuha alla mattunud roomlaste suvituslinnu, mida on 18 sajst hakatud välja kaevama. Arhitektuur Arhitektuuri arengus sai eriti oluliseks lubjamördi kasutuselevõtt, st hakati rohkesti kasutama põletatud tellist. Kaarter ja kuplite valmistamiseks. Ehitati palju ilmalikke hooneid. ,,COLOSSEUM". Kasutati rohkesti sambaid, kuid nende eesmärk polnud enam toetada lage, vaid kaunistada. Kõige kuulsam tempel on Roomas asuv, kõigile jumalatele ehitatud ,,PANTEON".
Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine MURENEMINE KEEMILINE FÜÜSILINE Füüsiline ja Keemiline murenemine KEEMILINE Kivimis olevate keemiliste elementide
29.september EuMuKuDInimTeke: jätkasime eelmise loengu slaide Slaid 28: : Arvatakse et homo heidelbergensise baasil arenesid välja neandertaallased. Esimene luustik leiti 1856a Neanderi jõe orust Saksamaal. Elasid Euraasias u 200 000 - 30 000a eKr. Jämedad ja jässakad luud. Kõverad jalad. 155cm, laiaõlgne,tema ajumaht oli 1666cm3. Kolju kuju on teistsugune. 29: Neandertaalil on kolju rohkem kuklas (arvati, et külma pärast). Madal laup. Arvatakse, et olid emotsionaalsed kõrilõikajad. 30: Vastandlikkus. 31: Söövad teineteist >> on näiteid, kus ühed söövad teisi austuse näitamiseks 32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orva...
Suhteline vanus-määramisel selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord Geokronoloogiline skaala - ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks Aegkonnad - pikad perioodid - vanaaegkond, keskaegkond, uusaegkond, ürg ja aguaegkond. maavärina kolle-tekkekoht Maa sees. epitsenter-koht maapinnal mis asub otse maavärina kolde kohal maalihe-pinnase kihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul tsunami-maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. vulkaanilõõr-lõõr vulk. sees mis ühendab magmakollet maapinnaga geiser-kuuma vee ja auru allikas süvakivim-keskmise- kuni jämedateraline magmakivim. mineraal-kivimi väike tahke koostisosa, looduses tekkinud. maavara- maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara geoloogia-teadus maa ehitusest geoloogiline aeg-ajavahemik mis võrdub maa vanusega 4.5milj aastat ajastu-aegkonna lühem osa.
maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel pole pursanud suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism-
"Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago
Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. 9) Vulkaani kuju, ehitus, purskeprotsess, seos magma omadustega. Kilpvulkaan: Räni- ja gaasirikas viskoosne magma, liigub vähe, väikesed laavavoolud ja tarduv magma moodustavad teravamaid vulkaanikoonuseid. Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad, turistiatraktsioonid. 11) Maavärinate tekkepõhjused ja paiknemine
· vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda vulkaaniline materjal tõuseb maapinnale · maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega · maavärina kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine · maavärina kese - kolde kohal maapinnal olev paik · tsunaami - maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · nõlvaprotsess - kivimmaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul 2. Iseloomusta: · Ookeaniline; mandriline maakoor (ulatus, kivimid, vanus) ookeaniline maakoor - ulatus 5-10km; tardkivimid; mandriline maakoor - ulatus 35-45km; tardkivimid, settekivimid, moondekivimid · Vulkaaniline saarkaar ja vulkaaniline mäestik (teke + näide) Saarkaar tekib siis, kui vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad
Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised mudavoolud on lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Samuti võivad tekkida maavärinad ja geisrid.
sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale. Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid. Kuumaveeallikas kõrge teperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale. Geiser perioodiliselt vett & auru purskav kuumaveeallikas.
Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1. Mida kõrgem on räni sisaldus seda happelisem, mida madalam on räni sisaldus seda aluselisem on laava. Kõrgema räni sisaldusega laava voolab vähe moodustades kuhiku, kuid madala sisaldusega
VULKANISM JA MAAVÄRINAD VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1) Happelistes magmades, kus SiO2 sisaldus on kõrge, omavad SiO4 tetraeedid kalduvust moodustada
Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega. Nn ,,akvaarium vaasid" Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast, fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega Egeuse kultuuri keskus kandus ~1600 eKr KreetaltMükeenesse, pärast seda kui Kreeta saar sai kõvasti kannatada maavärinate ja vulkaanipurske läbi. MÜKEENE KUNST Mükeene asub Peloponnesose poolsaarel, mandril. Pidevalt tuli võidelda põhja poolt sissetungivate hõimudega, mistõttu nende elulaad oli karmim ja sõjakam. Kunstis kajastus pidev võitlus vaenlastega. Kindlustatud lossid ja linnamüürid Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati linnused künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. Müüride ehitamisel ei kasutatud sideainet. Järeltulevad põlved arvasid, et
Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Maak on mineraalne maavara. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. TÖÖSTUS JA TEENINDUS
Teisena toon välja tänapäeva noorte kaugenemise loodusest. Pean kahjuks ka ise tunnistama, et minu kalal käimise korrad saab kokku lugeda vaid kahe käe sõrmedel. Metsa ning üleüldiselt loodusesse olen oma koolivaliku tõttu viimase aasta jooksul päris palju sattunud. Mu tuba pole kunagi varem kevadiselt värskelt niidetud muru ja õitsvate lillede lõhna täis olnud. Eesti loodus on imeline - meil on neli aastaaega, tänu millele saame kõik loodusimed peale ohtliku vulkaanipurske ära vaadata. Kevadel saab nautida esimesi soojendavaid päikesekiiri oma põskedel. Suvel võib porilombis tantsides sooja vihma nautida. Sügisel saab imetleda värvilisi vahtraid ja talvel on võimalik sõpradega lumehanges hullata ning pärast vanaema juures sooja teetassiga kamina ette kerra tõmmata. Vana-Kreeka luuletaja Hesiodos on lausunud: “Maa on kõigi ema.” Leian, et iga lapse kohus on oma emakest loodust vähemalt tundma õppida
kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri kahjustusi ranniku aladele ja nõuavad paljude inimeste elu. · Vulkaanid- vulkaanipurske tagajärjel paiskub keskonda tohutult gaase ning tuhka, mis vähendab maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaani purskamine mäetipus võib oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis liiguvad mööda nõlva alla ja hävitab kõik mis teepeale jääb. 6. Kivimite liigitamine tekke järgi: · Tardkivimid- tekivad magma tardumisel maakoore ülemistes kihtides või lava tardumisel maapinnal
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PH1 Vulkaan Fuji Referaat Kerli Volt Särevere 2011 Sisukord : 2-3. Vulkaan Fuji 3. Valmistutakse võimalikuks purskeks 4. Kasutatud kirjandus Fuji vulkaan Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jää...
olukorras on võimalik suunurgad üleval hoida. Tavaliselt mulle ei meeldi enese põhimõtetele vastu rääkida, aga peab tõdema, et siin parimastest parimas maailmas leidub asju või olukordi, mis ei sõltu inimeste mõttejõust, vaid hoopis ei millestki muust kui selle Kõigevägevama tahtmisest. Loodusele ei saa keegi vastu. Saame selle negatiivsetele tegudele oma hea elu ja mugavusega vaid kaasa aidata. Pole midagi parata, vulkaanipurske tagajärjel kaotavad sajad ja tuhanded inimesed kodu või isegi elu. Selle või mõne muu katastroofi tagajärjel ei pruugi kahju saada vaid need, kellele naguni saatus midagi head ei tõota. Täpselt samamoodi võib õnnetus juhtuda ka miljardärist pangajuhiga, kes suvitab looduskaunis, kuid ohtlikus kohas. Ja ei sõltu minust ka see, kui mulle tänaval kott pähe tõmmatakse ja nurgataga nuga antakse. Sellisel juhul ei taha küll eriti uskuda ja mõelda nagu optimist kunagi
o Halduskeskus:Hanga Roa o Ingliskeelne nimetus:Easter Island o Rapanuikeelne nimetus: o Rapa nui Lihavõttesaare geoloogia Lihavõttesaar on vulkaaniline kõrge saar mis koosneb peamiselt kolmest väljasurnud vulkaanist.Teravaka,mille kõrgus on 507 meetrit maapinnast,moodustab enamiku saarest, kui samalajal teised kaks vulkaani Poike ja Rano Kau moodustavad ida ja lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks. Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud laavakanalid. Lihavõttesaare kliima o Asub troopilise vihmametsa kliimavöötmes o Mereline kliima o Talvekuud on juuni,juuli ja august ning suvekuud on detsember,jaanuar ja veebruar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
