ee Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid. [http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks?
kaitse. Kaitsejõudude olulisemad osad: Kaitsevägi Kaitseliit Maaväg Mereväg Õhuväg Eriorganisatsioon i i i Malevad id Kaitseväe peamised ülesanded Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. Abistada tsiviilelanikke kriisioludes loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epiteemiate korral. Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Maavägi Maavägi on kaitseväe peamine väeliik Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülem: kolonel Indrek Sirel
arengumaades. Üleujutused Bangladeshis, põuaperioodid Aafrikas ja teised loodusõnnetused nõuavad igal aastal sadu tuhandeid inimelusid. Tööstusriikides tullakse loodusõnnetusega paremini toime kui arengumaades, sest katastroofi tagajärgede likvideerimise ja riigi arengutaseme vahel on otsene seas. Sealjuures on vaesus ja ülerahvastatus vaid kaks paljudest faktoritest, mis tingivad loodusõnnetuste tagajärgede raskuse. Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidavalt. Aastatel 1960- 70 hinnati loodusõnnetuste tekitatud kahju 50 miljardile dollarile. Ajavahemikul 1970-80 tõusis kahjusumma 70 miljardile ning järgmisel aastakümnel juba 120 miljardile dollarile. Paraku see rahutukstegev tendents jätkub. Samuti suureneb loodusõnnetustes hukkunute arv. Ainuüksi aastatel 1990-92 sai loodusõnnetustes surma ligi veerand miljonit inimest ja ainelist kahju hinnati 260 miljardile dollarile.
pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine. Vaimsemad inimesed panevad looduskatastroofid inimeste süüks – negatiivsed emotsioonid ja halvad mõtted ning teod peegelduvad meile loodusõnnetuste näol tagasi. Loodusõnnetustega kaasneb inimestel sageli suur finantsiline kahju, kahjustada saab keskkond ning paljud inimesed kaotavad elu või oma kodud. Loodusjõud on küll suur oht inimkonnale, kuid minu silmis suurem oht on inimeste endi tegevus, mille tagajärgedega puutume me igapäevaselt kokku. Kahjuks peab tõdema, et raha ja võimu nimel on suur hulk inimesi kõigeks võimeline, minnakse sõna otseses mõttes kasvõi üle laipade. Selliseid tegevusi püütakse igati õigustada,
Kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja
energiavarudele. California tekitab kasvuhoonegaase 1,4% kogu maailmas produtseeritavast kogusest ja 6,2% USA kogusest. Kuberner Schwarzeneggeri eestvõttel asuti järgmina programmi kasvuhoone gaaside vähendamiseks ja alates 2005ndast aastast järgitakse täpselt selle täitmist vähendamaks maakera saastatust ja kliimasoojenemist. Maavärinad Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidevalt. Ka Californias on hakanud tõusma loodusõnnetuste arv ja praegu tuntakse California rannikut väriseva maana. Maavärinad selles piirkonnas on seotud läbi California rannikuala kulgeva San Andrease murranguga. Maa väriseb seal väga tihti, mõnikord isegi kolmkümmend korda päevas, kuid need on väikesed värinad ja neid suudavad registreerida ainult ülitundlikud seismograafid. Vaikse ookeani rannik on geoloogilises mõttes liigestatud maa. Loode kagusuunaline 400 km pikkune San Andrease murrang on jälgitav alates Arena neemest
Järgnevalt võib õpilastele lisaks õpiku tekstile rääkida, et: • Peaaegu 350 mln inimest elavad metsades või nendega piir - nevatel aladel ning mets on nende jaoks tähtis elu- ja tuluallikas. • Metsades elab 80% maismaa bioloogilistest liikidest. • 20% maailma süsinikdioksiidi (üks kasvuhoonegaasidest) mahu globaalsest suurenemisest on seotud metsade väljaraiega. • Metsad kaitsevad muldi, ühtlustavad jõgede äravoolu ning vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked. • Metsamajandus on tähtis majandusharu ning pakub tööd tuhandetele inimestele. Milles seisneb metsade tähtsus? • ühtlustavad jõgede äravoolu; • on elupaigaks paljudele organismidele; • pakuvad inimestele puhkevõimalusi; • vähendavad selliste loodusõnnetuste esinemist nagu üleujutused ja maalihked; • vähendavad süsinikdioksiidi sisaldust atmosfääris (fotosünteesi käigus);
Aafrika toimub aktiivne väljaränne euroopasse(eelkõige emamaadesse mille koloonia on olnud), aasiasse( eelkõige araabia poolsaare nafta riikidesse) paremate elu ja töö tingimuste otsingutele aga ka sõjalistel ja poliitiliste põhjuste eest aga ka nälja hädade eest. Toimub kka mandri sisene ränne vaestest riikidest natuke rikkamatesse. Aasia aktiivne väljaränne Põhja ameerikasse premate elu ja... , samuti ulerahvastuse ja loodusõnnetuste eest. Maailmajao sisene ränne usulise sõjalise ja poliitilised põhjused nt venelased lahkuvad keskaasiast. Lõuna assiast minnakse ka araabia polsaare nafta riikidesse. Rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirde maale.
immigratsioon- sisseränne immigrant- sisserändaja emigratsioon- väljaränne emigrant- väljarändaja remigrant- inimene, kes on pöördunud tagasi oma ajaloolisele kodumaale vabatahtlik migratsioon sundmigratsioon *abiellumine teise riigi või teise asula elanikuga *küüditamine *õppima siirdumine *sõdadest tingitud põgenikuvoolud *kolimine paremasse elurajooni *elukohast lahkumine loodusõnnetuste tõttu *elukoha vahetus näljahäda või epideemia tõttu rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu demograafilise koosseisu ja paiknevuse mõjutamiseks sotsiaalpoliitika- elukvaliteedi ja standardite parandamine linn- asula tüüp, kus suurem osa inimestest töötab tööstus ja teenindus valdkonnas suur rahvaarv ja arenenud infrastruktuur (teedevõrk, haiglad...) euroopa suurimad linnad: Pariis, Moskva
Kliimamuutused Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga...
Karjakasvatuses on peamised piimakari ning sead. Poolas on tegemist enamasti intensiivse tootmisega. Keskkonnaprobleemiks on Poolas eriti reostunud meri ja järved. Maakasutuses kuulub Poola kaubandusliku põllunduse alla, peamiselt toodetaksegi piima ja teravilja. Allikad 1. Kooliatlas lk 26-27 Kesk-Euroopa kaart. 2. Kooliatlas lk 28-29 Kesk-Euroopa majanduse kaart. 3. Kooliatlas lk 20 Euroopa kliima ja taimkatte kaardid. 4. Kooliatlas lk 90 Maailma loodusõnnetuste ja maakasutuse kaardid. 5. Maailma ühiskonnageograafia töövihik lk 82. 6. Maailma ühiskonnageograafia õpik lk 88 kliimavöötmete kaart. 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola
Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi väljaõppe kaitsetahet ja kaitsevalmidust; osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega; abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral. Kriiside korral on maaväe ülesanneteks: valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile; tõsta väljaõppe intensiivistamise ja sõjaajal ülesannete harjutamise teel kindlaksmääratud üksuste valmisolekutaset; alustada kas osalise või täieliku mobilisatsiooni läbiviimist; luua tingimused liitlaste saabumiseks; lõimida teiste ministeeriumide alluvuses olevad maismaaüksused. Sõjaajal on maaväe ülesanneteks:
colorado.edu/geography/gcraft/notes/gps/gps_f.html 180 Laserskannerite kasutusvaldkonnad 1. Hoonete, rajatiste jms skaneerimine 2. Topograafiline mõõdistamine 3. Kaevanduste mõõdistamine Jooniste allikas:http://www.maptek.com/products/i-site/index.html 4. Avarii ja loodusõnnetuste skaneerimine 2
Õhutõrjepataljon jalaväebrigaadi tagalapataljon Pioneeripataljon 4. MAAVÄGI Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral. Maaväe ülesanded 7 Rahuajal: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena
Tallinna Reaalkool Madagaskar Referaat Kristjan Suurorg 8aklass 2010 Sisukord Madagaskar................................................................................................................................. 1 Asendi iseloomustus................................................................................................................... 3 Rahavastiku üldiseloomustus......................................................................................................4 2.1 Rahvaarv........................................................................................................................... 4 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur............................................................................... 4 2....
andmekogumisseadmed, mis asuvad merel ja maismaal ning tegelevad teabe kogumisega merest, maismaalt ning atmosfäärist. Kolmas komponent tegeleb andmete ühtlustamise ja kõrvutamisega ning neljanda moodustavad kasutajatele mõeldud teenused ja nende pakkumise vahendid.[3] 4. ESA Copernicus programmi tegevus See teeb Copernicusest praegu Euroopa Liidu kõige võimaluste rikkama kosmoseprogrammi, millel on võime olla abiks nii poliitiliste otsuste langetamisel, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel kui nende võimalikul ärahoidmisel kui ka töökohtade loomisel ja majanduse edendamisel üldiselt. Programmi tegevust koordineerib Euroopa Komisjon, selle otsese arendustööga tegeleb ESA koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuri ja liikmesriikidega, kelle territooriumil Copernicuse komponendid asuvad.[3] 5. Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuriga Eesti liitumisleping Euroopa Kosmoseagentuuriga (European Space Agency, ESA) sõlmiti 4.
põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natu Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2 parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatus ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 3.Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale. Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. teqila
veeringlus (k.a. lumi ja jää selle protsessi osana), - Sektsioon III. Maa gravitatsioonivälja määramine maailmameri, atmos- ja ionosfäär, Päikesesüsteemi (Determination of the Gravity Field); taevakehade omavaheline toime. IUGG julgustab - Sektsioon IV. Teooria ja metoodika üldised uurimistulemuste rakendamist inimkonna hüvanguks läbi küsimused (General Theory and Methodology); loodusvarade parema kasutamise, loodusõnnetuste - Sektsioon V. Geodünaamika (Geodynamics). ennetamise ja/või nende tagajärgede leevendamise, aga ka looduskeskkonna kaitsel. Kuna ülalesitatud struktuur IAG käesoleva Seega on IUGG geoteaduste alal peamiseks tööperioodi jooksul tõenäoliselt pisut muutub (seonduvalt globaalse haardega uurimisprogrammide ning GGOS võimaliku käivitamisega, vt allpool), siis IAG
Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just
aitab neid vältida Bangladeshist väljasaatmist. Oskuste arendamise programm on mõeldud noortele, kes soovivad ennast täiendada ja saada eluks vajalikud teadmised ja oskused, isegi elukutse. Ultra vaesuse programm on mõeldud kõige vaesemale elanikkonnale. Selles kategoorias kannatatakse kõige enam nälja ja alatoitumuse käes. Inimestel pole peavarju, neil on palju erinevaid haigusi, neil puudub haridus ja nad on väga tundlikud erinevate loodusõnnetuste suhtes. KASUTATUD ALLIKAD http://www.climatenetwork.org/profile/member/bangladesh-rural-advancement-committee- brac http://www.gdrc.org/icm/brac.html http://www.brac.net/ http://www.acasus.com/brac-schools-in-bangladesh/
1.Rahvaarv maakeral 800ekr oli 4 mln. Rahvaarv jäi sama tasemeni kuni keskajani, sest aastatuhandeid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Maailma rahvaarv jõudis miljardini 1825. a paiku.20. sajandil oli rahvaarvu kasv tingitud rahvastiku iibe tõusust, algas industrialiseerimine ja linnastumine, töötingimused ja arstiabi kättesaadavus paranesid. Meditsiin arenes jõudsalt ja suremus langes. Rahvaarv aastal 2002- 6,23 mld inimest. 2050-ks aastaks prognoositakse, et rahvaarv on 11 mld inimest. 2. Looduslik mõju- soe või mõõdukas kliima, tasandikud, viljakas muld, piisavalt
Teadus- ja uurimiskeskuste rajamine üleujutusohuta regioonides Häiresüsteemide rajamine Taasmetsastamine Jõe kallaste ettevalmistamine võimalikuks veetõusuks Avalikkuse teavitamine üleujutusohtudes Fakte Üleujutused moodustavad ligikaudu ühe kolmandiku kõigist maailmas toimuvatest looduskatastroofidest (nii toimumise kui ka majandusliku kahju osas). Üleujutused põhjustavad 31% kõigist loodusõnnetuste põhjustatud majanduslikest kahjudest ja 55% inimkaotustest olid tingitud üleujutustest. Hooajalised üleujutused toovad väärtuslikku pinnast ja toitaineid põllumaadele ja tekitavad elu muidu viljatutes piirkondades nagu näitus Niiluse jõe org. Üks raskemaid üleujutusi toimus 1953.a. Hollandis kui purunesid mere ette ehitatud tammid ujutades üle suure osa Hollandist ja mille tulemusel hukkus 1800 inimest.
ametiasutused. - Pöördudes inimõigustega tegelevate organisatsioonide poole Eestis. Inimõiguste sisu - sisu poolest universaalsed, kehtivad kõigi inimeste suhtes sõltumata a)soost b)rassist c)usutunnistusest d)varandusest - pole absoluutsed ehk inimõigusi võib piirata teatud seadistega Piirangutel lähtutakse huvidest: - teiste inimeste õiguste kaitse - kurjategija tabamine - kuritegevuse takistamine - moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele
HAITI MAAVÄRIN Referaat Tartu 2012 1. Sissejuhatus Teemaks on looduskatastroof. Pool kogu maailmas toimuvatest loodusõnneustest on maavärinad (Lisa1). Maailmas toimub iga päev maavärinaid. Suuri kahjusid põhjustavad üksikud maavärinad, kui need toimuvad suurte linnade lähedal. Valisin oma teemaks Haiti maavärina (Lisa 2), mis toimus 2010 aasta jaanuaris. Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele. Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugev...
kuid ka rasestumisvastastase süsti tegemine kasvab. Sündimuse erinevused rikaste ja vaeste vahel ning linna-ja maapiirkondade vahel on vähenemas. Salvadorist põgenesid inimesed kodusõja ajal (1979-1992) peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, kuid ka Kanadasse ja naaberriikidesse Mehhikosse, Guatemalasse, Hondurasesse, Nicaraguasse ja Costa Ricasse. Väljaränne USA-sse suurenes taas 1990 ja 2000, halveneva majandusliku olukorra tõttu, loodusõnnetuste tõttu (orkaan Mitch 1998 ja maavärinad 2001). Vähemalt 20% El Salvadori rahvastikust elab välismaal. 4 Rahvastikupüramiid: Sinisega on näidatud mehed ja punasega on näidatud naised. Rahvastikurühmad on toodud tuhandetes ja see asub püramiidi alaosas. Keskele on toodud vanusegrupid. Rahvastikupüramiid näitab vanuse ja soo struktuuri riigi elanikkonnas, ning võib pakkuda
+ teised ministeeriumid 3) maakonnad ja selle riskianalüüs 4) valla/linna omavalitsuse riskianalüüs 5)ettevõtted, asutused. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust? Kes kuulutab selle välja? 7. Eriolukorra kehtestab EV valitsus, kuulutatakse välja loodusõnnetuse jne katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. On vaja rakendada ulatuslikke abinõusid. Eriolukorra seadus sätestab loodusõnnetuste ja katastroofi korral ning nakkushaiguste leviku tõkestamisel vajalike abinõude aluseks. Vabariigi Valitsuse määruse eriolukorra väljakuulutamise kohta avaldavad massiteabevahendite valdajad muutmata kujul viivitamatult. Erakorralise seisukorra seadus rakendatakse Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks, kuulutab välja Riigikogu Presidendi loal. Mis on kemikaali käitlemine? 9
MAAVÄRINAD 11.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok 20.sajandil toimunud loodusõnnetuste seas on maavärinatel kindel esikoht. Maigi Astok Maigi Astok MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega /murranguga/ Maavärin levib seismiliste lainetena. Maigi Astok Mis on maavärin? · maavärina KOLLE (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina KESE (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal, kus maavärin on kõige tugevam. Maigi Astok Kui võtta arvesse ka nõrgad maavärinad magnituudiga alla 4, siis toimub aasta jooksul kogu maailmas vähemalt 100 000 maavärinat. Jaava Maigi Astok Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplo...
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus
austamise. Sinna kuulub õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek valdkond, mille eesmärk on tagada riigi rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. 3. Selgitage kaitsevägi ja kaitseliit. (mis on sisu + ülesanded)? Kaitsevägi Eesti relvajõud, mis koosnevad ajateenistusse kutsutud kodanikest ning ohvitseridesttegevteenistujatest. · Osutada relvastatud vastupanu agressorile, teavitada maailma puhkenud sõjast. · Abistada tsiviilelanikke kriisioludes loodusõnnetuste, ökokatastroofide, epideemiate korral. · Õpetada sõjaliselt välja kaitsevägi ja selle reserv. · Osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös. Kaitseliit Vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon Eestis. · Teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega (abi osutamine suurte metsatulekahjude kustutamisel, abipolitseinikena töötamine jne) 4. Mis on reservarmee põhimõte? Kuna igapäevaelus pole mõtet nii suurt kaitseväge ülal pidada, valmistatakse mingil perioodil
Näiteks granaatõuna punane värv sümboliseerib päikest elu ja verd. Moonid sümboliseerivad surmaud ning roosid armastust ja ilu. Punane meditsiinis Inimeses on umes 20-30 triljonit vere punaliblet ning nende punane värvus tuleneb hemoglobiini sisaldusest mis võimaldab neil transportida hapniku. Punane rist on ülemaailmne vabatahtlik organisatsioon, mille ülesandeks on abistada haavatuid ja haigeid sõjaväelasi ning sõjategevusel või loodusõnnetuste tagajärjel saanud vigastada elanikke. Haigustest võib esile tuua punetised, mis on viiruslik nakkushaigus, mille mõjul tekib kõrvade taha ja näole kahvaturoosa lööve, mis lõpuks levib üle keha. Punase värvi energia Punane on löögi, võimsuse ja löögivõime värv ning armastab olla tähelepanu keskpunktis. Punane värv ei lase inimestel paigal istuda vaid paneb liikuma. Tema tuline jõud tuhastab kõik tumedad jõud
vähk ja insult. (Roper jt 1999: 374). Aastal 2014 suri Eestis vanuses 15-64 südamehaigustesse 646, peaajuveresoonte haigustesse 111, kasvajatesese 943 inimest (Surnud surmapõhjuse...) . Läänemaailma levinumaks noorte täiskasvanute ootamatuks surmapõhjuseks on liiklusõnnetused. Suure hukkunute arvuga on ka lennuõnnetused, mille esinemissagedus on harv, kuid surmaprotsent kõrge. Hukkumisi esineb ka tööstusaladel ning loodusõnnetuste tõttu. (Roper jt 1999: 374). Eesti statistika ameti andmetel toimus Eestis 2014. aastal vanuses 15-49 eluaastat 260 surma õnnetusjuhtumite läbi (Surnud surmapõhjuse...). Vägivaldne surm on nii tsiviilisikute vaheline tapmine kui ka inimkaotused lahingutes (Roper jt 1999: 374). Eesti Statistika Ameti andmetel toimus Eestis 2014. aastal 42 tapmist ja 13 mõrva (Surnud surmapõhjuse...). Soov lõpetada oma elu on eksisteerinud läbi ajaloo erinevatel põhjustel. Selliste juhtumite
Frontex suhtleb ka ELi mittekuuluvate riikide piirihaldusasutustega, et jagada teavet ühiste ohtude kohta. 7 4 SISEJULGEOLEKU STRATEEGIA 4.1 Mida see endast kujutab? Sisejulgeoleku mõistet tuleb tõlgendada mitut valdkonda ühendava ulatusliku ja tervikliku kontseptsioonina, mille eesmärk on võidelda kodanike elu, turvalisust ja heaolu vahetult mõjutavate nimetatud peamiste ja muude ohtudega, sealhulgas loodusõnnetuste ning inimeste põhjustatud katastroofidega. Meie demokraatia kvaliteeti ja üldsus liidu suhtes sõltub suurel määral meie suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus Euroopas ning teha koostööd meie naabrite ja partneritega, et lahendada ELi sisejulgeolekuprobleemide algpõhjused. 4.2 Miks vaja? Sisejulgeoleku strateegia on vastu võetud selleks, et aidata Euroopal edasi liikuda, koondades olemasolevad meetmed ning kehtestades põhimõtted ja suunad edasiseks tegevuseks.
Hinnatud on ka Tai, Malaisia, Kambodza ja Vietnam. Seos teiste majandusharudega: turismimajandus on väga tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turistidel on ju vaja kuskil ööbida, süüa, meelelahutust, transporti jne. Turistid on riigile kasulikud veel ka investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. Riigid saavad tulu ka turismitoodete ekspordist. Turism on ääretult tundlik majanduslike-ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. 81.Maailma tuntuimad turismipiirkonnad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina, Vahemeremaad, Kariibi mere regioon, Kagu-Aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jt) jne. Positiivne mõju turismist: Majanduslikud: · Suureneb töökohtade valikuvõimalus. · Suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset. · Elavneb majandus üldiselt. · Paraneb infrastruktuur. Keskkonnale:
GMES-I eesmärk on pakkuda pidevalt keskkonna ja julgeolekuga seotud usaldusväärseid ja õigeaegseid teenuseid, mis rahuldaks poliitikakujundajate vajadusi. 30 tehiskaaslasest koosnema hakkav GMES võimaldab kiiresti saada igast maailma punktist teravaid pilte ja mõõtmistulemusi, lubades näiteks avastada ebaseaduslikku raiet vihmametsades või hinnata põgenikelaagri asukate arvu. Eriti väärtuslik oleks info loodusõnnetuste ajal, samuti edastavad tehiskaaslased koostöös maapealsete anduritega teavet keskkonna seisundist. Euroopa oleks seega sõltumatu võõrast informatsioonist. [http://www.postimees.ee/010507/lisad/euro/256222.php] (8.06.08) GMES-ist GMES töötatakse välja sammhaaval katsefaasi teenuste evitamise abil, alustades kolme kiirendatud korras evitatava teenusega (maal, merel, kriisiolukordades) 2008. aasta lõpus.
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Taga...
NÄIDE ABIORGANISATSIOONI TEGEVUSEST: ÜRO TOIDUABIPROGRAMM (WFP) ÜRO toiduabiprogramm (WFP) ÜRO toiduabiprogramm, mis asutati 1961. aastal on maailma suurim näljaga võitlev humanitaartabi organisatsioon maailmas. Hädaolukordades toiduabiprogramm tarnib toitu sinna, kus seda kõige rohkem on vaja, et päästa sõdade, kodusõdade ja loodusõnnetuste ohvreid. Toiduabiprogramm on osa ÜRO süsteemist ja on vabatahlikult rahastatud. Antud orgranisatsiooni visiooniks on, et igal naisel, lapsel ja mehel oleks juurdepääs toidule, mida nad vajavad aktiivseks ja tervislikuks eluks. Nad töötavad selle visooni suunas koos oma ÜRO agentuuride partneritega Roomas nagu Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Rahvusvahelise maaelufondiga (IFAD) ja teiste partneritega. Aastas jõuab toiduabiprogramm WFP toiduabiga 90 miljoni inimeseni 80 eri riigis. Mõned faktid aastast 2012: 2012. aasta andmetel on WFP-l 5000 veokit, 50 len...
ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi murettekitav. Kuid mis sunnib eespool mainitud kõnelejaid selliseid murelikke avaldusi tegema? Kas tõesti vaid kliimamuutused? Meid ähvardav oht on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud ja loodusõnnetuste tagajärjed aina tõsisemaks muutunud. Probleemi olemasolu kinnitavad hiljutised teadusuuringud. Nende mõned võimalike looduskatastroofide stsenaariumid ületavad isegi kõige suuremaid kartusi. Seetõttu on muutunud ilmselgeks asjaolu, et õnnetuste ja tormide tagajärjed mõjutavad otseselt julgeolekupoliitika alustalasid. Juba niigi pingelistes piirkondades toovad looduskatastroofidest tingitud üleujutused, nakkushaigused ja näljahädad endaga kaasa rahvaste põgenemist
Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne. Aegade jooksul on norralaste suremus loodusõnnetuste, sõdade ja epideemiate tõttu teinud läbi järske kõikumisi. Norra majanduslik ja sotsiaalne areng, samuti rahva tervise ja arstiabi kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUM...
6. Loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht = EL president (2,5 aastat ühe tagasivalimise võimalusega). Praegu Herman van Rompuy Loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Praegu Catherine Ashton EL parlamendile anti suurem võim õigusaktide vastuvõtmiseks Kodanikele anti võimalus algatada õigusakti ettepanek, kui on 1 miljon toetajat Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia
nii, ka kõrgelt haritud vanemad raputavad või kiigutvad tugevalt oma lapsi (Ninn 2011). "Selliste vanemate hulgas on olnud meditsiiniharidusega või juriidilise haridusega inimesi" (Talvik 2007). Kuid uuringud näitavad siiski, et sagedamini raputatakse lapsi just madalama haridustasemega peredes (Ninn 2011). "RLS-i esineb igasuguses kultuurilises ja usulises taustas. Küll aga on seda rohkem kriiside, ka loodusõnnetuste järel. Majanduskriis on samuti ohutegur tekivad tööpuudus, võlad, inimesed on närvilisemad ja seega on nad kergemini ärrituvad" (Talvik 2007). Kui varasemad välismaa uuringud näitasid, et rohkem lapsi raputavad mehed, siis viimased Ameerika uuringud väidavad, et naised (Rattus 2011). Hiljuti avaldatud uuringutes avastati, et raputatud lapse sündroomi võivad põhjustada hoopis ka vaktsiinid, bakteriaalsed, viiruslikud ja parasiitsed infektsioonid. Seda sündroomi ei saa pidada
· Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakendama riiklikke piiranguid sündimuse vähendamiseks
Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk- Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 10.Rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale; Positiivne külg USA-le Positiivne külg Mehhikole 1
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
. Referaat teemal: Hagia Sophia kirik 2010 Oma 1000-aastase ajaloo jooksul on Bütsants üle elanud mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused kaasa ka kunst. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse ja ülikeeruka kombestiku poolest. See on ka põhjus, miks räägitakse ,,bütsantslikust" toredusest. Bütsantslikud kirikud on huvitava ning keerulise arhitektuuriga, sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitisi, kus kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Bütsantsi kunsti õitseajaks loetakse keiser Justinianus I valitsemisaega 6. sajandil ning üks selle aja kunsti suurimaid saavutusi on Hagia Sophia ehk Püha Tarkuse kirik Istanbulis. Kirik ehitati aastatel 532-537 m.a.j ning see on üks maailma suurematest kuppelhoonetest. Keiser Justianius (Imperator Cæsar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus August...
Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Tulekahjude tõttu hävisid terved kvartalid. Linnas valitses täielik kaos. Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele. Poliitiliste võimude saamatust näitab see, et aasta peale maavärinat oli koduta veel 17 000 inimest. Kuritegelikud organisatsioonid jagasid elanikele toitu ja vett. Kobe maavärina õppetund oli kainestav iseteadvatele spetsialistidele, kes endast liiga palju arvasid. Müüt Jaapani alalisest valmisolekust loodusõnnetuste korral läks tol päeval lõhki nagu seebimull. Kas maavärinaid on võimalik ennustada? Kõikide teiste ebatavaliste ennustamiste kõrval on maavärinate ennustamine kõige vanem kui ükski teadus. See oskus on sama vana, kui inimasustus maavärinate piirkonnas. Kõige vanemad ennustajad olid astroloogid ja ettekujutajad. Pärsias registreeriti vanim teadaolev maavärinaennustus 800 aastat e.m.a. Inimene rajab linnu, kirikuid ja templeid ja samas toob nad ohvriks värisevale maale.
km kõrgusel lagunes. 10-15 Mt võimsusega plahvatus laastas 3900 ruutkilomeetrit. Lööklainet oli tunda isegi 1000 km kaugusel asuvates paikades. Lisaks nendele kliimarekorditele lisandus neli kuud tagasi veel uus rekord. 26. detsembril 2004 toimunud ülitugevale maavärinale India ookeanis järgnes tsunami, mis tappis üle 240 000 inimese ning ka kolm eestlast. See klassifitseeriti hävitavaima ja tapvaima tsunamina. Nagu kliimarekorditest nähtub ei ole inimesed loodusõnnetuste eest kaitstud. Globaalne soojenemine ja sellest tingitud muutused looduses on paratamatu. 4 Kasutatud kirjandus: 1) "A ja O Taskuteatmik", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1999, lk. 47, 48. 2) "Guinness World Records 2003", Kirjastus "Tänapäev", lk. 66-69. 5
– meelelahutustööstus jms. • Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. hotellid restoranid, kohvikud, baarid Turism on tundlik • majandusharu Turism on äärmiselt tundlik sihtkoha majandus- ja poliitiliste sündmuste või loodusõnnetuste suhtes. • Orkaan, maavärin, haiguste levik, laevaõnnetus või terroriakt võib turistide arvu pikaks ajaks vähendada. • Intensiivne turism on omakorda kaasa toonud koormuse kasvu keskkonnale ja nii mõnigi turismipiirkond on seetõttu oma tähtsuse turismiturul kaotanud. 11.september, 2004. a. tsunami Kagu- 2001 Aasias Kuidas mõjutasid fotodel kujutatud sündmused rahvusvahelist turismi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
