suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Mitmekesisus, looduse kaitse Mõisted: Elurikkuse globaalsed mustrid Elurikkuse tulipunktid - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondades.
Elupaikade killustumine - pideva elupaigalaama jagunemine mitmeks väiksemaks elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust.
inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse iseväärtus- sisemine eetiline väärtus, mis on liigil tema olemasolu tõttu Elurikkus- ehk looduse mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. 3 tasandit: liigiline, geneetiline ja koosluste mitmekesisus. Geen kromosoomis paiknev geneetiline materjal ,mis määrab tunnused, DNA võib RNA järjestus Populatsioon- ehk asurkond on kõik ühes kohas samal ajal elavad liigi isendid. Nt hirvede pop metsatukas või kogu eestis Elupaik ehk eluase on liigi olemasoluks ja arenguks vajalik elus ja eluta tingimuste kogum. Taimede puhul räägitakse kasvukohast
LOODUSKAITSE MÕISTED Looduskaitsebioloogia (conservation biology) – teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Biofiilia (biophilia) – eelsoodumus armastada kõike elusat ja toetada elurikkust. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus (biodiversity) – kogu elusa looduse mitmekesisus. Kõigi elusorganismide mitmekesisus eri organisatsioonitasemetel: liigisiseselt (geneetiline mitmekesisus) ja liikidevaheliselt (liikide mitmekesisus), aga ka koosluste ja ökosüsteemide tasemel (koosluste mitmekesisus). Liik: 1.Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. 2.Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.). Otsene kasutusväärtus – iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) – kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus – oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine). Olemasoluväärtus – väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks.
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.). Otsene kasutusväärtus iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine). Olemasoluväärtus väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või teine liik välja ei sureks.
koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. -teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid Kolm eesmärki: 1. dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2. uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3. töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 1. Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus. Geneetiline informatsioon metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2. Taksonoomiline mitmekesisus liigiline perekonnad, alamliigid jt 3
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Bioloogiline mitmekesisus on evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsesside tulemus.
1996/97 Esimene LK bio kursus TÜs, hiljem rakenduslik loomaökoloogia TÜs. Nüüdseks LK Bio loegud kolmes ülikoolis. 12. Mis eristab LKBio-d – varasemast looduskaitse käsitusest? Lkb selts, kitsamate erialade teke, raamatud, ajakirjad, lõimumine teiste valdkondadega – inimese poole 13. Seletage lahti „Evolutsiooniline vaatemäng ökoloogilisel vaatelaval, kus inimesel on oluline roll mängida“. 2 SLAID 1. Kuidas on loodurikkus/bioloogiline mitmekesisus defineeritud? Bioloogiline mitmekesisus on kõige elava summa – kogu elava maailma rikkus ja varieeruvus. Bioloogiline mitmekesisus tähendab • mistahes päritoluga elusorganismide rohkust inter alia maismaa-, mere- jt. veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; •see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2. Mida mõistetakse loodusrikkuse hierarhilise struktuuri all? Mis komponentidest see koosneb? EKSAM
- Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid. Kolm eesmärki: 1) dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas 2) uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele 3) töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset - Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides, hõlmates nii geneetilist, liigilist samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. 3 peamist taset : 1) Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide, nt viiruste mitmekesisus. - Geneetiline informatsioon - metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed 2) Taksonoomiline mitmekesisus - liigiline
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu v
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise looma ja sööb selle.
19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21. Bioindikaator Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. 22. Liik bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus. Teise rühma kuuluva liigiga ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum
vahele. Ülemine taluvuslävi- teguri maksimaalne intensiivsustase, mille tõustes organism hukkub. Alumine taluvuslävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.] 8. Darwini postulaadid: · Populatsiooni sees esineb individuaalset muutlikkust · See muutlikkus on osaliselt päritav · Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10
- Kaitsealad on inimmetegevusest puutumatuna hoitava või looduskaitse nõuete järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks. - Eestis on viit tüüpi kaitstavaid alasid: 1. Püsielupaik 2. Hoiuala 3. Maastikukaitseala 4. Looduskaitseala 5. Rahvuspark Püsielupaik - Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. - (Lisaks suuliselt ütleks, kui tahame: Looduskaitseseaduse kohaselt tekib püsielupaik automaatselt
Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Bioindikaator- ehk bioloogiline indikaator ehk ökoindikaator on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt liik (indikaatorliigid) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata keskkonna või ökosüsteemi seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatorina isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid ja asurkondi. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või kooslus, kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, katvust ja sagedust, loomadel ka käitumist. Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.
Biotsönoos ja biotoop on b-s aine- ja energiavahetuse kaudu vastastikuses funktsionaalses sõltuvuses. B. on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega
järgnevaid olekuid. Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest. Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid.Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide – bioindikaatorite – ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev
9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk Loodusel on tohutu majanduslik, esteetiline ja eetiline väärtus. Selle hoidmine eeldab, et kõik elurikkuse komponendid – ökosüsteemid, kooslused, liigid, populatsioonid ja geneetiline muutlikkus – säilivad heas seisundis. Kõigi nende osiste puhul võib algne ohustatus viia lõpuks välja täieliku hävinguni, kuid eduka looduskaitsetööga on võimalik neid ka alal hoida. Kooslused võivad kahjustada, väheneda pindalalt või kaotada oma väärtuse inimeste jaoks, kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3
Modelleerimise täpsus sõltub objekti keerukusest.Modelleerimisel kasutatakse väga erinevat tüüpi mudeleid. Laialdaselt rakendatakse matemaatilist modelleerimist, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. · Bioindikatsioon- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. · Bioindikaator- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne · Liik- Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. · Indiviid- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
suhteline hõlmab tervikust mingi juhusliku osa (hiirte väljapüük lõksudega). Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas, raske või eetiliselt lubamatu. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Nt indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Liik looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja ühtlasi unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes ning kellel on ühine levila ja ühtne põlvnemine. Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väiksem organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Tüpoloogiliselt on liik
● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused. KÕIK EI OLE VÕIMALIK! ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused ● Majanduslikud piirangud
Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksamaal). 1840 I loomakaitseseltsid Saksamaal, 1875 I looduskaitseline org. Saksa Linnukaitsjate Ühing, 1888 I looduskaitseline seadus Saksa linnukaitseseadus; E. Rudoff võttis I kasutusele Euroopas mõiste "looduskaitse"
Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 23. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 24. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest?
WWF( maailma looduskaitse fond) Greenpeace, ELF, JUCN (maailma looduskaitse liit) 21. Mis on traditsiooniline looduskaitse ja milliseid meetmeid varem enamasti kasutati? Looduskaitse põhimõtted (19 20 saj. algus), mille alusel võeti kaitse alla üksikuid loodusobjekte. ( puud, taimed, mäed, künkad, astangud) Aastatega jõuti aga arusaamadele, et kaitsta tuleks hoopis looduslikke elupaiku, et säiliks looduslik kooslus. 22. Miks toimus laienemine looduskaitselt keskkonnakaitseks? Tooge näited Laienemine toimus, sest me võime ju kaitsta üksikuid alasid, kuid samas suudavad tehased ja muud reostavad ning keskkonda kahjustavad tegurid hävitada selle, mida me kaitsta üritame. Seega tuleb kaitsta loodust tervikuna, muidu ei ole mõtet. NT: 1. Raba on kaitse alla aga hävined, sest happed, mis tänu tehastele on sattunud õhku, sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2
23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 24. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende kaitsmine on aga veelgi keerulisem, sest neid kõiki ei saa kindlalt kaitsta, nagu seda on võimalik teha püsielupaikade või vääriselupaikade puhul. Iga liik ja isend on laiali pillutatud üle maailm, mis muudab kaitsmise äärmiselt keerukaks. 25. Mis kasu on inimkonnale kaitsealadest?
1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke.
Populatsioonide ümberasustamine – tõmmu käpp; nõmmnelk, aasnelk, laialehine neiuvaip Koosluste taastamine In situ (looduses) ja ex situ (loodusest ära, tehistingimustes). Üheks taastamise võtteks on elupaikade taastamine, samuti tuleks tunda liigi bioloogiat ja elupaiganõudlust. Liigid peavad olema geneetiliselt mitmekesisesd, et looduses ellu jääda. Peab olema geograafiliselt lähedane materjal. Hiljem tuleks teha seiret. Kas populatsioon on pikas perspektiivis taastootev ning kas uus populatsioon on sama mis hävis. Taastamiseks oleks vaja võimalikult lähedast materjali, ilmastikutingimuste võrdlus doonorpaiga ja taastatava ala vahel. • Enamasti pole võimalik täpselt endist kooslust taastada • Negatiivse mõjuteguri eemaldamine • Igal kooslusetüübil on oma juhtiv keskkonnategur – Peamine seda kooslust kujundav tegur, mille mõju tuleb taastada •
metoodika alusel. · Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. · Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 3. Bioindikatsioon Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
