liivi mulgi tartu võru saarte lääne kesk ida vadja ranniku Lms lõunarühma tänapäevased (kirja)keeled (liivi) võru eesti (vadja) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Saareste 1952 • ...−1200 • 13.−15. sajand • 16.−18. sajand • 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Kask 1970 (kirjakeele perioodid) • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (1) 1. ... − 13
Sel ajal on juba külm ning puudelt langevad lehed. Ka Liiv kujutab sügist kõleda ja kurvana. "Oh kanarbik, oh lilleke, / nii kõle, kõle sügise! / Nii väsinud, nii kurb on meel, / sa pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke!" Kõik hea ja rõõmus, mis saabub kevadega, kaob samamoodi sügisel nagu ka loodusest rohelus. Liiv kirjeldab ühes oma luuletuses detailselt sügisest nõmme. "Männi roheline samet, / üksik metsatee, / pedak heleroheline, / kask kuldkollane. / Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma.
- Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara: - Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad) - Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed) - Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna) - Andama, nägema, tegema, surema, sööma, purema, kuulma, põlema (tegusõnad) - End, enese (personaalpronoomen) Soome-permi tüvevara (komi või udmurdi keeltes vasted, 3000 eKR, 55-141) Somaatiline sõnavara: - Kõht, säär, meel (kehaosad)
● muld ja vesi on väga hea kvaliteediga, mida on ka Iirimaa loodusest näha. ● metsad katavad Iirimaast ainult 10 %. ● Üks Iirimaa väiksemaid naftafirmasid teatas märtsis 2012 esimesest naftaleiust riigi rannikuvetes. ● Naftamaardla on 300 jala ehk 91,4 m sügavusel. ● Iirimaa maavarad on suuresti veel uurimata. ● Tööstus põhineb loodusvaradel ja kalapüügil, metsandusel, kaevandamisel, karjapidamisel ja teistel põllumajanduse harudel. Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa
``Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.`` Iga inimene kujundab oma elu tehtud valikute järgi. Maailm on suur ja lai oma liigirikaste merede, ookeanide ja maismaaga. Tihtipeale kipume unustama oma kiire eluviisi kõrval meie kõige suurema rikkuse, milleks on loodus Maakera kopsud ehk vihmametsad toodavad päevast päeva suurtes kogustes hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel. Salaraided ja tootmisjääkide taaskasutamisele mitte võtmine risustab ning hävitab loodust meie ümber. Tänapäeva urbaniseerunud maailmas tahavad kõik kiiresti rikastuda ja saada heale elujärjele, mis pole paha, aga selleks kasutada alatuid ja loodust laastavaid võtteid näib minu jaoks ebainimlikuna. Loodusest saab kõik eluks vajaliku, aga seda tuleb ka hoida ning taastada. S
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine.......................................
sääl kus põllupind, taevas pilvine; sügissuve päiksest jõuan tulles metsa äärde, hiilgab mäerind tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Sööt üksik metsatee: pedak heleroheline, Eemal meie akna kohal kask kuldkollane. valendab üks söödike, Pedak heleroheline, kullalise päikse paistel kask kuldkollane! ise kulla sarnane. Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja
õhu süsteem Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline, rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab
käsitletavast territooriumist on vee alt vabanenud alles viimase 5000-6000 aasta jooksul. (Linkrus 1998) Maastikurajooni rannavöönd on pikk ja mitmekesine ning selle ulatuses leidub nii rändkivirohkeid moreenrandasid, liivarandasid, liivakivist rannaastanguid, rannakaljusid ehk pankasid, kivikülve, rannikuluiteid kui kärestikulisi jõgesid. Rannavööndit liigendavad poolsaared, lahed ning Soome lahte suubuvad jõed. Väga iseloomulik on selline liigendatus just Lahemaa Rahvuspargis. (Arold 2005) 1.3. Aluspõhi ja reljeef Soome lahe rannikumadaliku aluspõhja peamised kihid on Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Samuti leidub klindi jalamil Ordoviitsiumi oobulus- ja glaukoniitliivakivi ning savikilta. (Raukas 1978 ref Arold 2005) Need kivimid on olnud aluseks alale iseloomuliku karbonaadivaese halli moreeni tekkeks. Viimasele on lisandunud
● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) ● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) ● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale) ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?
Keskkonnaprobleemid Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti õrn. v Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks aastateks. v Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. v Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. · Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Iseloomustavaid suurusi: · äärmiselt külm kliima; · sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a; · lühike taimekasvuperiood; · vähe erinevaid taime- ja loomaliike;
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu ä�
Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse
Tartu Ülikool Looduslike faktorite kasutamine tervise tugevdamisel Referaat Koostas: Helena Raudik AÜ Juhendaja: dr. Tamara Janson Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................3 Vesi............................................................................................4 Vee ravivõimalused.........................................................................5 Saialill........................................................................................6 Loodusravi ajaloost.........................
Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ] Liik pesitseb erinevatel märgaladel, peamiselt soos. Nad pesitsevad üksikpaaridena. Peam
Teine suhteliselt tihedalt "läbikirjutatud" piirkond Väinamere ja Eesti läänepoolse saarestiku kõrval on Alutaguse suurte metsade ja rabamas- siivide ala. Siin võib märkida juba eelpool nimetatud reisikirju ("Maa- rahwa kalendris" ilmunud "Narva käük" ja Parijõe "Alutaguse metsa- des"); kohaliku või vähemalt kohalikke olusid väga hästi tundva inimese perspektiivist on seda piirkonda 20. sajandi viimasel veerandil kirjelda- nud peamiselt kaks looduskirjanikku, Edgar Kask ja Juhan Lepasaar. Eesti looduskirjanduse lugu 257 Joonis 4. Juhan Lepasaar (foto: Tõnu Talpsep 1994). Edgar Kase kirjutisi ja fotosid ühendavad neli raamatut: "Tee vaiku- sesse. Muraka soostik" (1977), "Kuuvikerkaar" (1995), "See müstiline ar- mastus" (2002) ning "Õnnemudel" (2004). "Tee vaikusesse" kujutab auto- ri erakuelu vanas rabaäärses Varessaare metsavahimajas kevadtalvest sügiseni
Looduskirjanduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keelekasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust.
Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse vastastikust toimet; t
Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Litosfääris on hapnikku rohkem kui atmosfääris. Kõige rohkem leidub seal hapnikku, teine oluline komponent on räni. Veel on seal savi, rauda, Ca 3,6 %, Na 2,8 % Mis on biosfäär? Milliseid Maa sfääre ta hõlmab?B. on maa see osa, mida asustavad
Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Oaasideks nimetatakse neid kohti kõrbes, kus on suhteliselt palju vett, näiteks allikaid või kõrbekaevusid. Kõige rohkem on oaase kõrbe servaaladel ja kuivades jõeorgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Taimestik Kõrbetaimed on kohastunud elama kuumas ja kuivas kliimas ning taluma mulla kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee liigset aurumist. Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga
Antsla Gümnaasium 12.b klass JOSTEIN GAARDER Referaat Juhendaja: õpetaja Antsla 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 Elulugu.................................................................................................................................................6 Looming...............................................................................................................................................7 Teosed..............................................................................................................................................7 "Sofie maailm" kokkuvõte...................................................................................................................8 Antiikfilosoofia..............................
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud ka mitmed Osho teosed. Tunn
Meeri Kuustemäe Klassiõpetaja Ülevaade inimese-, looduse- ja tehnikakesksest inimese ja looduse suhtest Maailmanägemise viise, mis määravad inimeste suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse on olemas kolm Ahto Oja sõnul. · Tehnikakeskne seisukoht Valitseva võimu eetika. Loodus on pelgalt tooraine ammutamise koht. Ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Vahend inimese eesmärkide saavutamiseks. Tehnikakeskne suhtumine valitseb loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse üle. Keskkonnaprobleemide käsitlemine eelkõige saasteprobleemina tähendab inimese tehnikakeskse loodussuhte aksepteerimise. Probleem lahendatakse kasutades endistviisi loodust inimese eesmärkide saavutamiseks. Kasutame oma tarbeks lo
linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, KursiKärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909). tegutsevad isikud ning vaid põgusalt on käsitletud See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti lahed ja Vooremaa järved. praegusi organisatsioone, sest nende töö on pidevalt riigieelarvele lisanduvaid kulusid. 1951 taasalustas tööd LUS-i looduskaitse sektsioon. nähtav.
taevas selge? 2.4. Veekogud · Miks järvest voolab välja tavaliselt üks jõgi, aga sisse mitu (Peipsi, Võrtsjärv jne)? · Kus on paadiga kasulik jõel sõita, kas keskel või kalda ääres? Vihje: jõe voolukiirus on keskel suurem kui kalda ääres. · Kust otsida jões koolmekohta? Vihje: vedeliku voolamisel kehtib seos S . v = const. , kus S on vedeliku ristlõike pindala ja v - voolamiskiirus. · Miks jõesuudmesse tekivad madalikud ja leeted? Vihje: jõed laienevad suudmes. · Miks ujuma minnes tunduvad põhjakivid kalda lähedal teravatena, aga sügavamal mitte? Vihje: kalda lähedal on ainult meie jalad vees, sügavamal aga peagu kogu keha. · Miks veekogud paistavad sinistena? · Kaugel vaadatuna läigivad järved päikesevalguses nagu peeglid. Järve kaldale jõudes ja vette vaadates aga vesi ei peegelda sugugi valgust, vaid paistab kaunis tume olevat (kui on sügav vesi). Miks? 2.5. Varia
(1) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial on 7, 517 kilomeetri pikkune rannajoon. India naaber riikideks on Pakistan, Hiina, Nepaal, Bengladesh ja Myanmar. India lähedal asuvad veel ka Sri Lanka, Maldiivid ja Indoneesia India ookeanis.(1) Agra linna lähedal lummab suursugune Taj Mahal- maailma ilusaimaid ehitisi ja India sümboleid. Selle mausoleumi püstitas valitseja Shah Jahan oma surnud abikaasale igavese
Haldja paleest siirduvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtuvad enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse. Öö ja Kassi salasepitsustele ning Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" keelitustele järele andmata soovib Tyltyl siseneda kõigisse kambritesse, sealhulgas Saladuste ja Sõdade tuppa. Suurt peaust avades leiab poiss sealt paradi
3 Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad), 4 Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür), 5 Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala 6 looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale), 7 Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid, Pärnu), 8 Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). 12. Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused? 1 vähene turismitoodete valik 2 Sesoonsus 2 Info levitamine olemasolevate toodete kohta, 3 Eesti vähene tuntus 4 Jätkuvalt parandamist vajav maine 5 Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 6 Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid. 13. Kes on turismiasjalised?
Frederika Andreasjan Greete Napsep Angelika Uuk 2006 Sissejuhatuseks Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². Kõrbetes leidub mitmeid kalleid maavarasid: nafta, kivisüsi, raud, vask, kuld. Suurem osa neist on siiani kättesaamatud.
(Salpausselkä).Levinuim kivim on graniit, mis paljandub paljudes paikades. Põllupidamiseks sobivat maad on suhteliselt vähe, peamiselt leidub seda lõunapiirkondades. • Taimed: 86% riigist on kaetud metsaaladega, mis teeb Soomest Euroopa kõige metsarikkama riigi. Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. • Loomad: Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki (suurtest imetajatest näiteks pruunkaru, hallhunt ja põder), ligi 250 linnuliiki (tuntumad näiteks rahvuslind laululuik,metsis ja kassikakk), üle 70 kalaliigi (mageveekaladest nt haug ja ahven). 6 3.Rahvastiku iseärasused USK Enamik soomlasi (76,4%) kuulub Soome Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse, 1,1% Soome Õigeusu Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnev
Hiljem pani Jumal planeedile nimeks Maa. Laura Saare Ma küll päriselt ei ole kursis kuidas Maa tekkis, aga ma arvan ikkagist, et Maa tekkega on seotud Jumal. Kunagi ammu oli kosmoses suur meteoriit. Kui Jumal vihastas lõi ta selle puruks. Tekkis väga palju planeete. Ühele nendes, mis talle väga meeldima hakkas, pani ta nimeks Maa. Maal polnud õhku ega vett-seal polnud elu. Jumalal hakkas kurb ja ta hakkas nutma-tekkisid ookeanid, järved, jõed ja teised veekogud. Ta lõi Maale palju taimi, mille tõttu tekkis Maale hapnik. Ta lõi ahvid, kellest arenesid inimesed, kes hakkasid Jumalat väga-väga austama. Elis-Helen Starkopf Minu arvates tekkis Maa nii, et Jumal lõi ühe ümmarguse kera. Selle nimeks ta pani Maa. Värvideks valis ta rohelise taimede jaoks, kollase kõrbete jaoks ja sinise veekogude jaoks. Selleks,et ka Maal elu oleks , lõi ta ahvid ja nendest arenesid inimesed. Inimesed hakkasid arendama Maad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
