10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
itakz
Õppematerjali autor
ilise õhtoni ning peks vaist meest ... 20. sajand Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ... Eesti keele sõnavara päritolurühmad • Omatüved • Laentüved • Võõrtüved • Tehistüved Eesti keele päritolu Omatüved: uurali tüved (4000–5000 eKr; ~120 tüve) • somaatilised (keel, silm, muna) • loodus (jõgi, kõiv, puu, vesi, kuusk, kala, küü ‘uss’, kuu, päev~päike, suvi) • tuli (tuli, süsi, katk ‘suits’) • elatis (nool, peksma ‘nahka parkima’, vask (mingi metall)) • religioon (vägi) • koht (ala, üla, vasak, parem, esi (<*eti), pära • pronoomenid (see, too, ke-, mi-, ku-, me, te) • verbid (ela-, ole-, sõuda-) Omatüved: soome-ugri tüved (3000–4000 eKr; ~300 tüve) • somaatilised (käsi, jalg, kops, pea, küünar, ihu,
näha saaksin, / Ei eile seda uskunud." Kevad toob endaga kaasa palju õnne, mida ei oskagi kohe oodata. Aga see ongi ju tähtis, et inimene õnnelik oleks. Igatahes süstib kevad meisse igati positiivsust. Kahjuks ei jää kõik see rohelus ja värvideküllus siiski igaveseks püsima. Lõpuks saab ka suvi läbi ja saabub kõle sügis, kus kõik see, mis kevadel alguse sai, kaob taas. Puudelt langevad lehed, ilmad lähevad külmemaks ja tormisemaks, kõik viljad on valminud ning loodus on talve ootel. Nii nagu sügis on vastupidine aastaaeg kevadele, on ka luules räägitud hoopis teistest tunnetest. Minu jaoks tähendab sügis näiteks uue ja pika kooliaasta algust ning kosutava suvepuhkuse lõppu. "Juba kase ladvalt lehti langeb / Kõle tuul käib üle kesamaa, - / Aastakellal rõõmuhääl on lõppend: / Viimseid tunde hakkab lööma ta." Nendes sõnades peegelduvad rohkem nukrad tunded. Kaunis soe suvi on ju läbi ja mõtted samuti hoopis teised. Sel ajal on
- Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna) - Andama, nägema, tegema, surema, sööma, purema, kuulma, põlema (tegusõnad) - End, enese (personaalpronoomen) Soome-permi tüvevara (komi või udmurdi keeltes vasted, 3000 eKR, 55-141) Somaatiline sõnavara: - Kõht, säär, meel (kehaosad) - Tuul, pähkel, kusla (loodus) - Kotkas, peni (loomad) - Amb, kaas, kätki, mõla, rehi, õng, tera (riistad) - Äi, tee, ilmakaar, lõuna (ühiskondlik) - Vana, külm (omadussõna) - Jagama, jaksama, keelduma, käskima, saama, sündima (tegusõnad) Soome-volga tüved (81-158, volga keeltes: mari ja mordva, 3000 eKr, osa tüvedest võivad olla vanemad) Somaatiline sõnavara: - Selg (kehaosa) - Kevad, täht (loodus)
Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist. Ajalooline omapära ● Tänu pühale Patrickule oli Iirimaa ainus Lääne- Euroopa maa, kus inimesed ühtegi kristlast märtriks toomata ristiusku pöörati. ● Kohutavaim katastroof oli 1845- 1851- Iirimaa suur nälg (kartulilehe- mädanik). Suri üle miljoni inimese. Britid ei aidanud, arvates, et nad ei tohi vabaturumajandusse sekkuda. Loodus ● Pinnamoelt on Iirimaa keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed (maa kõrgeim tipp on Carrantuohill, 1041m). ● Mereline parasvöötme kliima. ● Iirimaa on roheliste aasade, laugjate küngaste, järvede ja looklevate jõgede maa. Iirimaal on pehme niiske kliima ja lubjakivipinnasel, mis moodustab suurema osa saarest, kasvab lopsakas roheline rohi, millest saar on saanud nimetuse Smaragdsaar. Kliima
``Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.`` Iga inimene kujundab oma elu tehtud valikute järgi. Maailm on suur ja lai oma liigirikaste merede, ookeanide ja maismaaga. Tihtipeale kipume unustama oma kiire eluviisi kõrval meie kõige suurema rikkuse, milleks on loodus Maakera kopsud ehk vihmametsad toodavad päevast päeva suurtes kogustes hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel. Salaraided ja tootmisjääkide taaskasutamisele mitte võtmine risustab ning hävitab loodust meie ümber. Tänapäeva
naftareostuse vältimise ja koristamise võimalusi. 4 Naftareostuse allikad Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett ( Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtornid ja naftatankerid (laevad). Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste tulemusena ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehituslik pool. Selle tulemusena on vähenenud reostuste mastaap. Tänapäeval esineb vähe väga suuri reostusi, kuid üsna sagedased on
Liivi looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.aastal. Samal aastal ilmus ainuke Liivi eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused", mille avaldas "Noor-Eesti". Juhan Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi
liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK) SKP ( elaniku kohta): 412 000 NOK (824 000 EEK) Majandussektorite % SKP-st, põllumajanduses 3%, tööstuses 35% ja teeninduses 62%.Suremus 10, sündimus 13 , keskmine eluiga on 78 aastat. 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid Norra kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: EEA-
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid