Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loode ja rasedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rase, rasedus, rinnad, sünnitus, platsenta, alkohol, menstruatsioon, veresooned, luud, jäsemed, elund, toitained, nikotiin, narkootikumid, selgroogsete, järglased, tekiks, looted, kõhukrambid, kurnatus, iiveldus, oksendamine, urineerimine, ärritatavus, rasedustest, põhjenda, vajalikkust, tekkimisega, hingamissagedus, kiireneb, ümbrus, triibudvõimalik nautida sporti enamiku osa raseduse ajast. Enne sportimist peaks pidama nõu enda arstiga. Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist *Tervis ja raseduse katkemise risk mõnedel juhtudel võivad arstid keelata sportimist, eriti juhtudel kui naisel on olnud rasedusega seonduvaid haiguseid/probleeme nagu enneaegne sünnitus, raseduse katkemine või suur riskigrupp. Kuid ka nede seisunditega on võimalik lihtsama koeline treening(ujumine,kõndimine). *Kaugel rasedus on - Põhimõtteliselt on beebi emaüsas kaitstud looteveega(platsentaga),kuid tugev põrutus/löök võib siiski lõhkuda lootevee koti ja mõjuda beebi verele ja hapnikule. Raseduse esimesel trimestril on beebi kaitstud vaagnaluudega. Lapse kasvades ja arenedes ei ole ta enam ainult vaagnaluude taga peidus ja kukkumise korral on suur oht last kahjustada. *Sport millega soov tegeleda on - Sportimise ohtlikus sõltub suuresti spordialast millega soov tegeleda on
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4
KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe
... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV............................................................................................... 7 Alkohol......................................................................................... 8 Suitsetamine.................................................................................. 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini
PärnuJaagupi Gümnaasium XI klass Tairi Murel Rasedus ja sünnitus Referaat inimeseõpetusest märts 2009 Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk pelgalt täpike ja palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakk munasarjast vabaneb, satub see munajuhasse. Munarakk liigub mööda
Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30] 4. nädal Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta. Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30] Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega. Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10
Vastsündinud tütarlapse munasarjades on ligi miljon munaraku eellast, 7-aastasel on neist alles kuni 300 000. Kõik rakud on tekkinud juba looteeas, naise eluea jooksul neid juurde ei teki. Murdeeas muutub tütarlaps suguküpseks. Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone, mis erituvad verre. Suguhormoonide toimel hakkavad valmima munarakud (elu jooksul valmib kuni 400) ja arenevad teised sugutunnused: kasvavad rinnad (piimanäärmed), puusad muutuvad laiemaks, naha alla koguneb rasvakiht. Munasarjad toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone ning neis valmib iga ~28 päeva järel üks munarakk. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse. Munarakk liigub munajuha kokkutõmmete ja ripsepiteeli töö tagajärjel. Munajuhas toimub ka munaraku viljastamine. Emakas areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse.
murde ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest. Naise suguelundid I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. · Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud · b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 1012 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e
mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha, ning seal ta pesastub.Esimseks märguandeks rasestumisel on menstruaaltsükkli peatumine(1). 4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG Rasestus kestab tavaliselt 266 päeva ehk 9 kuud(1). Raseduse ajal tuleks jälgida ravimite manustamist, samuti on raseduse ajal kahjulikud nikotiin, alkohol ja narkootikumid. Samuti tuleks raseduse algul(10 -12 rasedus nädalat) läbida võimlemsikursus, sellekas, et hiljem oleks kergem sünnitada. Tuleks käia regulaarselt naiste arsti juures vältimaks komplkatsioone(1). 1. kuu: Umbes üks nädal pärast viimase menstruatsiooni ärajäämist on ultrahelipildil juba võimalik ära tunda tibatillukesest viljastunud rakukogumit. See suureneb. Välja hakkavad arenema selgroog, aju ja süda. Süda lööb juba regulaarselt(1). 2. kuu:
2. mesoderm (keskmine) luustik, lihased, erituselundkond, suguelundkond jne 3. entoderm(sisemine) seedeelundkond, hinamiselundkond, nahk Loode - kolmanda nädala lõpuks on hakanud elundkonnad arenema. Sündimie hetkel kaalub laps 3,5kg ja on 50cm. Lootekestad - ajutised viljastatud munarakust arenevad organid, mis vastutavad loote toitainetega varustamise eest, kaitsevad loodet väliste mõjutuste ja kuivamise eest. Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. See ühendab ema ja loodet. Loode on ühendatud nabaväädi kaudu. - Hoolitsevad toituise ja jääkainete eemaldamise ees. - Kõik piisavalt väiksed molekulid liiguvad läbi platsenta lootele (vajalikud ja mittevajalikud) - Loode saab emalt hapnikku, vett, toitaineid, hormoone ja antikehi. Kõldkest - kui loode kinnitub emakasse, tekib platsenta Kusekott - ülesandeks on jääkainete kogumine ja gaasivahetu, kujuneb nabaväät
Isiklikud/usulised tõekspidamised (nt laps piirab isiklikku vabadust või on abielu eesmärk) Riiklik poliitika (nt sotsiaalsed garantiid lastega peredele või raskused lapsepuhkuselt tööturule naasmisel) Majanduslik olukord (nt toimetulekut tagav sissetulek või ebastabiilne majanduslik olukord) Väärtused ja normid ühiskonnas (nt emade- ja isadepäeva tähistamine või lastega tegeleva mehe alavääristamine) 6.2. Rasedus ja viljastumine Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. (Teiste imetajate puhul räägitakse raseduse asemel tiinusest.) Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on
.......................................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul
Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Edasi läheb munajuhasse, mille üks ots on laienenud munajuhad suubuvad emakasse. Paar nädalat enne munaraku vabanemist hakkab emakat vooderdav limaskest paksenema ja vohama. Toimub ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Kuna tavaliselt viljastamist ei toimu, siis emaka limaskest osutub tarbetuks ning see eraldub ja heidetakse kehast välja. See on menstruatsioon. Tsükli pikkus on 21-35 päev. 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub ning hiljem lõpeb üldse. Vananedes, toimuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja nii kasvab risk sünnitada väärarenguga laps. Munarakke kahjustab alkohol, kiirgus, haigused ning võivad sündida häiretega lapsed. Seemnerakud liiguvad munajuhasse viburite abil, teiselt poolt aga emaka ja munajuhade rütmilise kokkutõmbumisega. Selleks, et spermid oleks viljastumis võimelised peavad olema
· Kaasasündinud immuunsus · Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1) nakkushaiguse läbipõdemine 2) vaktsineerimine Vaktsineerimine: Vaktsiin surmatud või nõrgestatud haigustekitajad. Organism toodab viiruste vastu antikehi . Hingamiselundkond: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud. Nina ja neel: Hingamisteed algavad ninaõõnega. · nina limaskesta veresooned soojendavad õhku · limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid: Hingetoru:
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud
puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga. Monosoomiaid peale Turneri sündroomi rohkem ei esinegi sündinutel, ainult raseduse ajal võib esineda. Spermides umbes 1-2% mutatsioone, ootsüütides ca 20% (suureneb vanusega). Elusalt sündinutel vaid 0,3% mingisugune kromosoomi mutatsioon. Rasedus toimib nagu sõelana – alguses on palju mutatsioone, aga mida aeg edasi, siis rasedus katkeb ja sünnib laps kellel väga väikese tõenäosusega mingi mutatsioon. 2. Embrüo kromosoomide analüüs IVF protseduuris. Embrüote kromosoome on vaja uurida, et vältida mutatsiooniga embrüo siirdamist ja suurendada võimalust, et rasedus ei katkeks. Saab eraldada embrüost 2 rakku, analüüsida nende kromosoome ning siirata emakasse ainult terveid embrüoid.
Kasvueas tekitatud muutused mõnes organsüsteemis võivad olla eluaegsete tagajärgedega, mida hiljem enam parandada ei saa. Seedetrakti häired lastel tekivad, kui: hommikul kodus loobutakse hommikusöögist; koolilõunat ei sööda; peale kooli süüakse saiakesi, hamburgereid ja juuakse limonaade jm.; ainuke tugev söök on õhtul. 3. Naise suguelundid: I. Sisemised: 1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus. Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud b) siin toodetakse ka naissuguhormoone 2. Munajuhad ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki
Ema toitumine raseduse ajal on eriti märkimisväärne faktor seetõttu, et toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
Spermi ja munaraku pronukleused ühinevad, ja selle tulemusel tekib diploidne tuum. Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y. 1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen sisse, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvaid geene. Raseduse katkemine Nimetatakse abordiks. U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul. Esile kutsutud raseduse katkestamise korral katkestatakse ravimite või kirugiliste protseduuride abil. 2.7 viljastunud munarakust sünnini Uue organismi areng kestab kokku 38 nädalat. Sügoot*- viljastunud munarakk Embrüo- loode Embrüogenees- loote areng, lõpeb sündimisega 1. Kobarloode- toimub lõigustumine ehk sügoodi kiire mitootiline jagunemine,
õhuke. Kõhul, puusadel. Teine tunnus on kuunägu. Ravimina on efektiivne, kuid salakaval- võtab turse, valu ära, aga mikroobide vastu ei toimi, mikroobid saavad tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet nagu sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb.
Veistel kogutakse 5-10 embrüot. Embrüod siirdatakse retsipient emasele või hoistatakse vedelas lämmastikus. Kui munasarja kudet töödelda in vitro gonadotroopsete hormoonidega, siis on võimalik ootsüüte üleskasvatada ja hiljem viljastada laboris. Seejärel sisestatakse retsipientemasesse. Kloonimisel sisestatakse sügoodi tuum somaatilisse rakku, millelt eelnevalt on tuum eemaldatud. Seejärel siirdatakse kloonitud embrüo retsipientemasesse. 45. Implantatsioon ja platsenta tüübid koduloomadel ja inimesel Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis
on seal õhuke. Kõhul, puusadel. Teine tunnus on kuunägu. Ravinina on efektiivne, kuid salakaval- võtab turse, valu ära, aga mikroobide vastu ei toimi, mikroobid saavad tegutseda, kuna antikehade teke on pärsitud. · Suguhormoonid mõjuvad siis, kui on üleproduktsioon, muidu mitte. Neeupealise säsi produtseerib adrenaliini. Avaldab samasugust toimet sümptaailise NS: · Südametegevus kiireneb · Laienevad skeletilihaste, aju veresooned ja südame pärgarterid, kuid ahenevad naha ja teiste siseelundite vererooned, va süda. · Hingamine kiireneb, bronhid laienevad, paraneb kopsude ventilatsioon ja hapniku varustus · Silmaava ehk pupill laineb · Karvad tõusevad püsti · Seedenäärmete talitslus pidurdub, seedeelundite motoorika samuti. · Vere glükoosi tase tõuseb, lipolüüs intensiivistub (rasvkoe lammutamine) · Vere hüübimine kiireneb.
ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni. Piltlikult öeldes sunnib suitsetav rase oma last läbi kitsa kõrre hingama. Nagu sellest veel vähe oleks, hakkavad punaverelibled hapniku asemel hoopis süsinikoksiidi molekule üles korjama. Nii ei vahenda see kitsas kõrs niigi palju hapniku kui peaks. Kuidas mõjutab suitsetamine last? Hapnikupuudus võib su lapse kasvule ja arengule laastavalt mõjuda. Rasedusaegne suitsetamine kahekordistab võimalust, et laps sünnib enneaegselt või kaalub sündides alla 2500 grammi
Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse
ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS, protsess, millega looteline areng lõpeb. Kaks viisi sünnitamiseks,
................................................. 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND..................................................................9 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng..................................................................9 3.2.Sünnieelsed riskid....................................................................................... 10 3.2.1 Downi sündroom................................................................................... 10 3.2. Sünnitus..................................................................................................... 11 3.2.1. Avanemisperiood.................................................................................. 11 3.2.2. Väljutusperiood.................................................................................... 11 3.2.3. Platsenta väljutamine...........................................................................12 3.3. Enneaegus......................................
*Folliikul ja kollakeha eritavad naissuguhormoone: östrogeeni ja progesterooni pidurdavad uue munaraku küpsemist. *Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. *Viljastumine toimub munajuhas. *Sügoot viljastunud munarakk pooldub palju kordi, kinnitub emaka limaskestale. *Menstruatsioon viljastumata munaraku ja emaka limaskesta eemaldumine organismist. 29 RASEDUS · Rasedus kestab 40 nädalat ehk 9 kuud. Millele tähelepanu pöörata? 1. Loobuda suitsetamisest *1 sigarett mõjub lootele kahekordselt. *nikotiin ahendab platsenta veresooni loode saab vähem verd, seega hapnikku. 2. Loobuda alkoholist *põhjustab lootekahjustusi. *etanool läheb läbi platsenta: a) alkohol on mürgine kasvavatele kudedele b) mõjutab luude ainevahetust c) häirib kasvu d) kahjustab närvikude ja ajurakke Sünnituse eeltunnused:
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud
annaabi.ee 
