Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1.Verejooks rebenemisi veretee on mehhanilselt vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes kahjustab vereteed ja rikub selle terviklikkust (näkitseb veresoone seina läbi) nt: kasvaja, mädanik. 3. Verejooks läbipääsemisi veresoone terviklikkus on säilinud, aga väikeste veresoonte seina läbilaskvus on tõusnud
Mutatsiooniline muutlikkus. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muu tu s ( muut us geneetilises materjalis). Organismivälised tegurid (mutageenid) põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenidena võivad toimida kiirgused ja vibratsioon, keemilised ühendid (ravimid, taimekaitsevahendid ja putukatõrjevahendid, fosfororgaanilised ühendid jne.), viirused. Mutatsioone klassifitseeritakse lähtuvalt tekke põhjustest, lokalisatsioonist ja nende mõjust organismile järgmiselt: A. Genoomi muutuste alusel: 1. Geeni- e. punktmutatsioonid geenide struktuuri muutused. 2. Kromosoommutatsioonid - kromosoomide struktuuri ja/või arvu muutused. 3. Genoommutatsioonid genoomi kordsuse muutused või üksiku kromosoomi kordistumine B. Avaldumise alusel heterosügoodis: 1. Dominantsed mutatsioonid. 2. Retsessiivsed mutatsioonid. C. Olenevalt põhjustajatest: 1. Spontaansed mutatsioonid e
Ortostaatiline hüpotensioon – voodi peaosa tõstmine kõrgemaks, soolase tarve. Seksuaalne düsfunktsioon meestel – vajadusel potentsiravimid. 13. Mis on epilepsia kui aktiivse seisundi tekkepõhjus? Millest sõltub hoogude iseloom? Närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Põhjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse häire. Epileptiliste hoogude iseloom sõltub häirunud neuronite lokalisatsioonist ajus. 14. Idiopaatiline ja sümptomaatiline epilepsia. Idiopaatiline epilepsia - tekke aluseks võivad olla pärilikud ioonkanali või virgatsainete ja retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15. Mis on epileptiline staatus, miks seda seisundit on tarvilik ravida ja millega kupeeritakse seda? Pidevad või sagedased üksteisele järgnevad krambihood. Ohtlik seisund, kuna korduvate
väljaheidetele. Esmakordselt nakatunul tekib see 24 nädalat peale nakatumist. Juba eelnevalt sügelisi põdenul võib sügelus tekkida mõne tunni kuni mõne päeva jooksul. Enne seda võib patsient haigust edasi anda teistele inimestele. Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (peale sooja dussi). Diagnoosimine Enamikul juhtudest diagnoositakse sügelisi tüüpilise nahalööbe ja kaebuste järgi. Lähtuda saab ka haiguskollete lokalisatsioonist ning ka mitmete perekonnaliikmete enamvähem samaaegne haigestumine. Diagnoosi saab kinnitada ka sügelislesta käigu kohalt kooritud naha uurimisega mikroskoobi all. Aga ainult 50%juhtudest leitakse proovist sügelislest või tema munad. Raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja kratsimisjäljed. Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Sügeliste ravi Haigus on ravile hästi alluv.
IV 4 staadiumi haigust diagnoositakse, kui tekib koljupõhimiku otsene või perineuraalne invasioon või haaratud 2 ja rohkem lümfisõlmi. Kaugmetastaaside olemasolu viitab levinud haigusele, diagnoosiks IV staasium. Ravivõimalused Basalioomi valikravimeetodiks on kirurgiline ravi7. Teostatakse ekstsisioon 3-10mm kasvaja piiridest sõltuvalt kasvaja suurusest ja lokalisatsioonist. 5-aasta retsidiveerumine 1.5cm algkolle diameetriga on 12% ning üle 3cm algkolle diameetriga 23%. Elektriline kauterisatsioon ja kõrvetamine on kiire ja lihtne meetod, mida kasutatakse nende basalioomide puhul, mille diameeter on 2-5cm8. Retsidiveerumine on väikeste tuumorite puhul 1-15% ning suuremate kasvajate puhul kuni 50%. Krüoteraapia on kasutatav väikestel basalioomidel kindla selge piirjoonega8. Tavaliselt
korral arstlikku läbivaatust? Süsteemse põletiku sümptomid. Üle 38,5 palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, nimmepiirkonna valu ja tundlikkus. Viitavad tõsisemale infektsioonile – äge neeruvaagna- põletik. 33. Milliseid antibakteriaalseid raviaineid kasutatakse peamiselt uroinfektsioonide ravis? Sulfoonamiid, fluorokinoloonid, nitrofurantoiin, (penitsilliinid, tsefalosporiinid). 34. Kõik oleneb küll tekitajast, haiguse lokalisatsioonist, ägedusest jne, aga millised on tüüpilisemad antibakteriaalsed raviained, mida määratakse (ülemiste) hingamisteede bakteriaalsete infektsioonide raviks (sinusiit, tüsistunud otiit, bronhiit). Bronhiit: beetalaktaam-antibiootikumid (amoksitsilliin) Otiit, sinusiit, kroonilise bronhiidi ägenemine; pneumoonia: makroliidid.
sellest, mis katarakti põhjustab või mis tüüpi ta on. Katarakti sümptomid Patsiendid võivad esmalt märgata kujutist hägusust, just siis kui lääts hakkab kaotama oma omadust eristada eraldi asetsevaid või iseseisvaid objekte. Patsiendid tunnetavad kõige pealt nägemishäireid, siis nägemise vähenemist ja lõpuks võib nägemine täiesti ära kaduda. Nägemishäire aste, mis on põhjustatud katarakti poolt, sõltub suuresti läbipaistmatuse lokalisatsioonist ja suurusest. Aksiaalsed läbipaistmatused mis haaravad tuuma või tsentraalseid subkapsulaarseid alasid põhjustavad palju rohkem halvavama nägemiskaotuse, kui seda teevad perifeersed läbipaistmatused. Tuumaskleroosiga patsientidel võib areneda läätse müoopia, mis on põhjustatud tihkema läätse suuremast refraktaarsest omadusest. Siis kui katarakti suurus läheb suuremaks, siis patsiendid muutuvad järjest rohkem lühunägelikumaks. Patsiendid võivad järsku avastada, et nad on
KOMBINEERITUD HALVATUS (MÕLEMAD) Ülemise ja alumise motoneuroni häire Amüotroofiline lateraalskleroos(ALS) Tahtele alluvate lihaste nõrkus, koos lihaste atrofeerumisega Lihastoonus võib olla suurenenud Lõdva ja spastilise halvatuse võrdlus TUNNUS TSENTRAALNE halvatus PERIFEERNE halvatus Halvatuse lokalisatsioon Oleneb kahjustuse Oleneb kahjustuse lokalisatsioonist lokalisatsioonist Lihastoonus Spastiline Lõtv Lihasatroofia Puudub või on vähe Tugev atroofia väljendunud Refleksid Elavnenud, Babinski + Nõrgenenud või puuduvad, Babinski - Kloonused Sagedased Puuduvad
Ligi 30% täiskasvanutest ja enamik lastest kannab seda nina limaskestal. Enamiku S. aureus’e infektsioonide allikaks on kliiniliselt terve kandja või kokkupuude stafülokokilise mädaga. Sissetungiväratiks on enamasti nahk. S.aureus võib põhjustada: • Lokaalseid infektsioone (bakterite paljunemisest tingitult). Pehmete kudede intensiivset põletikku, mille käigus tekib mädakolle, nimetatakse abstsessiks. Sõltuvalt lokalisatsioonist nimetatakse abstsessi kas mädapustuliks ehk follikuliidiks (karvanääpsu põletik); furunkliks (karvanääpsu ümbritsevate kudede põletik) või karbunkliks (mitmekoldeline suurema pinnaga mädapõletik) S. aureus põhjustab sageli traumaatiliste ja postoperatiivsete haavade infektsioone. • Süsteemseid infektsioone - sepsis, septiline artriit, endokardiit, meningiit, osteomüeliit, samuti abstsesse kopsus, põrnas, maksas, neerudes. S
enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.·protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm. ·Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest. ·Varasematest uuringutest klassikaline juhtum patsient H. M.......... (vt Psühhol.gümn., lk 115 !! ). ·Uusimad uuringud närviraku tasemel (E.Kandel jt). Kuna leiab aset sünaptiliste seoste tugevnemine (ehk seega füüsiliselt olemas), siis see seletab, et mälu on keemiliste ainete poolt suunatav, ja mälu on treenitav. MÄLUPROTSESSID ehk KUIDAS MÄLU AJAS TOIMIB?...küsimus viitab kogu süsteemis toimuvatele aktiivsusilmingutele.
funktsiooni reguleerivad geneetiliselt programmeeritud närvi- ja sisesekretsiooni süsteem ning immuunsüsteem Süsteemide funktsioonides võib paratamatult esineda häireid – düsregulatsiooni 34. Põletik-A. Üldistest teguritest: - üldisest organismi vastupanuvõimest - immuunsüsteemi seisundist: puudulikkusest - neurohumoraalsetest: regulatsioonimehhanismide täisväärtuslikkusest B. Lokaalsetest teguritest: - kahjustuse lokalisatsioonist - haigustekitajate „sissepääsuväratist“. Füüsikalised, keemilised, patogeensed. Stressor-immuunsüstem-vereringe-ainevahetusüst, kust äge põletik. 35. Organismi immuunreaktsioonid- Immuunsüsteemi ülesandeks on kahjustustada oganismi sattunud bioloogiliselt aktiivseid võõrvalke ehk antigeene. Immunoloogiline aktiivsus avaldub immuunreaktsioonidena, tekitades loomulikku või omandatud immuunsust, st vastuvõtmatust
vaagnapiirkond, maks, kopsud Kolorektaalne vähk (2) Kliinik: - ebatüüpiline, varajasi sümptome pole - veri väljaheites! imalad soolegaasid! - üldsümptomid (väsimus, kaal, aneemia, t° - soolesulguse tunnused Diagnoosimine: - palpatsioon - kolonoskoopia ja biopsia - röntgenkontrasteerimine - KT, MRT, PET - karsino-embrüonaalne ag (CEA, HL-6 mRNA) Ravi: - kirurgia erinevad võtted olenevalt lokalisatsioonist ja staadiumist - radio-kemoteraapia ja immuunosupressandid Vähi skriining: igaaastane läbivaatus ja peiteveri Soolte patoloogiad (1) Soolte patoloogiad (2) Äge pankreatiit (1) Etioloogia: peamised - sapiteede haigused (kivi), alkohol, ravimid (südame-, tsütostaatikumid, antibiootikumid) - harvem: trauma, viirusinfektsioon, TG , Ca++ Kulg: turseline 85%, nekrotiseeriv 15% (let 15%) Patogenees: põhjus turse rakukahjustus
Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired. Defibrillatsioon on ainus efektiivne ravivõte 7 1.Vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral 2.Ilma pulsita kulgeva vatsakeste tahhükardia (VT) korra maksimaalne elektrivool läbi müokardi. On ainus efektiivne vahend vatsakeste fibrillatsiooniga
stiimulsõltuv) •Spontaanne valu (nn. stiimulsõltumatu): näit. koolika •Valuraviga seotud (nn. doosi lõpu valu) valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi Valu tüübid: Neuropaatiline – Tsentraalne või perifeerne Nontsitseptiivne – Somaatiline (nahk, luud, lihased) või vistseraalne (siseorganid) Segatüüpi Valu hindamine •Esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. •Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. •Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS). Ravitaktika Esmalt tuleb valuravile seada kindlad eesmärgid: -pikendada valuvaba une perioodi -leevendada valu patsiendi jõudeolekus -leevendada valu, kui patsient on aktiivne
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks mõjutatavad – kõrge vererõhk, südamehaigused, suitsetamine, hüperkolesteroleemia, suhkurtõbi, alkohol, rasvumine. Äge insult – infarkt 85% (aterotrombootiline, kardiogeensed, vaskuliidid), hemorraagia 15% (ajuhemorraagia, subarahnoidaalne hemorraagia). Intratserebraalne – peamine põhjus arteriaalne hüpertensioon; peavalu, oksendamine; teadvusehäire, koldenähud sõltuvalt lokalisatsioonist. Subarahnoidaalne – põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid, hemofiilia, antikoagulantravi, arterite amüloidoos. Peavalu, meningism, koldeleid (pareesid, tundlikkusehäired, kõnehäired), teadvusehäired. Ravi – oluline on kiire diagnoos; kiire hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi (operatiivne – aneurüsmi klipseerimine,
põhjuse ravi). (2) krooniline valu (kestus üle 3 kuu, subjektiivne, alguse aaeg ebamäärane, tingib tüsistusi, põhjuse ja valu tüsistuse ravi). (3) läbimurde e löökvalu (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom valu tugevnemine füüsilisel koormusel, spontaanne valu, valuraviga seotud valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi). Valu hindamine esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS). Ravitaktika esmalt tuleb valuravile seada kindlad eesmärgid: pikendada valuvaba une perioodi; leevevdada valu patsiendi jõudeolekus; leevendada valu, kui patsient on aktiivne.
hindamine, kahe käega block design. f. Tähelepanuhäire – eelkõige, kui on vaja tähelepanu rohkem kui ühele stiimulile korraga, sealjuures on häire suurem kui võrdlemine peaks toimuma ühe poolkera piires! g. Mäluhäire – pole päris selge, kas ikka on. 4. Individuaalsed erinevused – tagajärjed varieeruvad ulatuslikult sõltuvuses vanusest, soost, IQ-st, haridustasemest, muu kahjustuse olemasolust, lokalisatsioonist ja suurusest. 5. „Kalloskeha paradoks“ – suur kahjustus annab väikese häire, kuigi struktuur võiks vähemalt teoreetiliselt, oluline olla. Seletus – häire tekib eelkõige kõige keerukamas inimese vaimses tegevuses – loovuses, mille hindamine, arvestades suurt „normaalset“ varieeruvust on problemaatiline. Psüühiliste protsesside lokalisatsiooni dünaamika
inhibeerides fibrinolüütilist aktiivsust. (Kubitza, et al. 2008: 207) Kasvajarakud on võimelised kinnituma vaskulaarsetesse peremeesrakkudesse (s.o endoteelirakkudesse, monotsüütidesse, trombotsüütidesse ja neutrofiilidesse, granulotsüütidesse), sellega stimuleerides protrombootilisi omadusi peremeesrakkudes. (Falanga et al. 2013: 870872) Kasvajapuhune VTE sõltub kasvaja lokalisatsioonist. Kõrge risk on pankrease-, aju-, mao-, munasarja-, neeru- ja kopsukasvaja puhul. Madala riskiga on näiteks rinna- ja eesnäärme kasvaja. (Ibid: 873-875) 13 VTE risk varieerub kasvaja erinevatel etappidel. Olles kõige kõrgem mõned kuud peale kasvaja diagnoosimist ning kaugele arenenud metastaaside korral (Joonis 4.). (Blom, et al. 2005: 715) Joonis 4. VTE risk varieerub kasvaja erinevates etappides
sügavalt enneaegsed vastsündinud langenud kapillaaride resistentsus asfüksia verehüübivushäired instrumentaalne abi eakad sünnitajad (üle 35 a.v.), sünnitusteede rigiidsus (jäikus). Intrakraniaalsete hemoraagiate kliiniliste tunnuste avaldumine on asümptomaatiline (puuduvad kindlad spetsiifilised tunnused). Kliiniline sümptomaatika sõltub verevalumi lokalisatsioonist ja suurusest. Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos;
lipiidmembraanide on aga väga aeglane. Tuleb oletada pooride või kanalite olemasolu membraanides. Enterotsüütide pinna negatiivne laeng on oluline laetud osakeste passiivseks transpordiks. Na+ on peamiselt vastutav potentsiaali- ja osmootse gradiendi tekke eest, osaleb teiste substantside sidestatud transpordil. Na+-sümporti kasutavad D-heksoosid, L-aminohapped, vesilahustuvad vitamiinid, niudesooles ka sapphapped. Sõltuvalt intestinaalse epiteeli lokalisatsioonist, kulgeb kuni 90% ainete transportdist paratsellulaarselt. Substantside võimet läbida epiteeli paratsellulaarse tee kaudu osmootse, hüdrostaatilise, keemilise või elektrilise 19 gradiendi tõttu nimetatakse passiivseks permeaabluseks. Tiheühendused on vabalt läbitavad kuni 0,8 nm läbimõõduga substantsidele. Proksimaalselt distaalsele tiheühenduste pooride või kanalite läbimõõt väheneb, epiteeli
Subarahnoidaalne ja intrattserebraalne hemorraagia. e ajuverevalandus. Ravi Hemorraagia e verevalandus: neuroloogias eristatakse peamiselt ajusisest ehk intratserebraalset ja ajukelmete alust (ämblikvõrkkelme alune) ehk subarahnoidaalset hemorraagiat. Intratserebraalse hemorraagia põhjused: peamine põhjus on arteriaalne hüpertensioon (arterite rõhk on liiga kõrge). Sel puhul ravi harva kirurgiline. Kliiniline pilt: peavalu, oksendamine, teadvusehäire, koldeleid sõltuvalt hemorraagia lokalisatsioonist. Subarahnoidaalse hemorraagia põhjused: 50-80% aneurüsmi ruptuur, arterivenoossed malformatsioonid (kasvaja, veresoone pusa), hemofiilia (pärilik veritsustõbi, kus veri ei hüübi korralikult), antikoagulantravi (vere vedeldamine), arterite amüloidoos (amüloid ehk valguline aine ladestub arterite seintele, amüloidoos on valguainevahetuse häire). Kliiniline pilt: peavalu, meningism (mittepõletikuline ärritusnäht, meningiidi tunnustega), koldeleid
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov - Intramuraalne etioloogia: kongenitaalne (hüpertroofiline pülorostenoos, atreesia, Hirschsprung), põletikuline (Crohn, divertikuliit), sooletuumorid, striktuurid, hematoomid, invaginatsioon - Ekstraluminaalne etioloogia: liited, songad, volvulus, kasvajad, intraabdominaalsed abstsessid Obstruktsiooniileuse etioloogia sõltub soolesulguse lokalisatsioonist. Peensoole mehaaniline sulgus on reeglina tingitud liidetest (70%), songadest ja naaberorganite kasvajatest/metastaasidest (pankreas, munasari, lümfoom jne). Jämesoole mehaanilise sulguse sagedasemad põhjused on primaarsed jämesoole kasvajad, volvulus (eriti sigmasooles), songad, divertikuliit. Diagnostika: tüüpiline kliiniline pilt, röntgen/KT, endoskoopia (vt küsimus 28). Väga tähtis on kiire strangulatsiooni tuvastamine selle esinemisel
lipiide transportivaid valke.: ER membraanides sünteesitud lipiidid lülituvad kohe membraanide koosseisu ja/või liiguvad teistesse raku membraanidesse, pungudes ER membraanist transportvesiikulite moodustamisega, mis sulavad kokku märklaudmembraanidega (Golgi kompleks, lüsosoomid, rakumembraan jne. Valmis lipiidi molekul paikneb alguses ER membraanse kaksikkihi tsütoplasma poolses kihis (tingitult atsüülitransferaaside lokalisatsioonist), hiljem liigub luumeni poolsesse kihti. Liikumine võib toimuda aeglaselt, näiteks ööpäeva jooksul erütrotsüütide molekulides. Seda katalüüsivad membraanis esinevad valgud nn fosfolipiidide translokaatorid e skramblaasid, mis sageli tagavad minutite jooksul ER membraani tsütosooli poolse ja luumenipoolse lipiidikihi koostise ühtlustumise. Esineb ka ABC tüüpi transportvalk lipiididele nn flipaas, mis peamiselt
On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht- koht immuunpriviligeeritud kohas replikatsiooni ajal. Kaitsva tsütolüütilise reaktsiooni jaoks on vaja põletikulist vastust. Haigused. • Tüügas. Healoomuline isepiirduv nahaproliferatsioon, mis taandub ajas. Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas. Inkubatsioon tüüka moodustumiseni kuni 3-4 kuud. Välimus sõltub lokalisatsioonist ja HPV tüübist. • Healoomulised pea ja kaela kasvajad. Üksikud suupapilloomid kõigis vanusgruppides, kõige tavalisemad suuõõne epiteeli healoomulised kasvajad. Kõriga sama lugu, aga nad on lastel eluohtlikud, kuna võib tekkida hingamisteede obstruktsioon. Mõnikord esineb papilloome ka trahhea alaosas, bronhides. • Anogenitaalsed tüükad. Põhiliselt välisgenitaalidel, perianaalselt. 90% HPV-6 ja -11. • Emakakaela düsplaasia, neoplaasia
kõhr). 124. Kollageenid, elastiin ja fibronektiin: nende üldine iseloomustus ja tähtsus. Kollageenid – suur grupp valke, mille lokalisatsioon on koe-spetsiifiline. ECM-is moodustab fibrille, mis omakorda koonduvad jämedatesse kimpudesse. Annab koele vastupanuvõime rebimisjõudude suhtes– nt kõõlused. Erinevaid kollageene kodeerivate geenide mutatsioonid on mitmete haruldaste haiguste põhjustajad. Haiguspilt sõltub lokalisatsioonist, aga on enamasti seotud sidekoe ja tugiaparaadiga. Elastiin: On oluline kudedes, kus oluline on samaaegselt nii tugevus, kui ka elastsus nt nahk, kopsud, veresooned.Elastsuse tagab elastiini võime koes „keerduda ja sirutuda“. Cutis laxa V. haruldane haigus, mille põhjustajaks mutatsioon elastiini kodeerivas geenis. Põhisümptomiks väga lõtv, rippuv, kortsus ja puuduva elastsusega nahk. Raskematel juhtudel kaasuvad probleemid kopsude ja veresoontega.
tervikuna kõigile järglastele, mille tulemusena tekib geneetiliselt identne järglaskond (kloon). Sugulisel sigimisel (meioosi ja viljastumise vahendusel) toimub erinevatelt vanematelt pärit geneetiliste elementide lahknemine ja kombineerumine, nii et järglased on olulisel määral erinevate genotüüpidega. Selline pärandumine allub Mendeli ja Morgani seadustele. Kromosomaalse soomääramisega organismidel sõltub geneetiliste elementide (geenide) pärandumise viis veel nende lokalisatsioonist kas autosoomides või sugukromosoomides. Iseäraliku pärandumisviisiga on tsütoplasma geneetilised elemendid (mitokondrite ja kloroplastide genoomid). Need päranduvad üksnes munaraku kaudu (emapoolne pärandumine), neil ei toimu rekombinatsiooni, ning geneetiline lahknemine on reeglipäratu (kusjuures harvaesineva generatiivse lahknemise kõrval ilmneb sagedam somaatiline lahknemine). Sageli kasutatakse mõistet pärandumine ka tunnuste kohta, kuigi tunnused otseselt ei
kutaansesse koldesse kroonilise granuloomi moodustumisega, erütematoossete subkutaansete sõlmekestega, lõpuks tekib haavand. Tselluliit, subkutaansed abstsessid: granulomatoosne haavand, ümbritsev erüteem, lümfisõlmede minimaalne või puuduv haaratus. • Sekundaarsed KNS infektsioonid: meningiit, ajuabstsessid. Ajuabstess: krooniline infektsioon palaviku, peavalu, fokaaldefitsiidiga (sõltuvalt aeglaselt areneva abstsessi lokalisatsioonist). KNS haaratus tekib kuni 1/3-l patsientidest. Diagnostika. Mikroskoopia on tundlik, suhteliselt spetsiifiline, kui on näha hargnevaid osaliselt happekindlaid organisme. Kultuur on aeglane, võib vajada selektiivseid söötmeid. Perekonna tasandil saab identifitseerida mikro- ja makroskoopilise välimuse järgi. Liigitasandil on enamasti vaja genoomi analüüsimist. Ravi ja profülaktika. Ravitakse antibiootikumidega, näiteks sulfoonamiididega, haavakorrastusega
1-Propanool 2-Propanool Br Br Br Br Br Br 1,2-Dibromobenseen 1,3-Dibromobenseen 1,4-Dibromobenseen ⇒ isomerism tuleneb aatomite erinevast lokalisatsioonist funktsionaalsetes rühmades (üldine empiirvalem on identne, nt C2H6O) CH 3-CH2-OH CH3-O-CH3 Etanool (alkohol) Dimetüüleeter (eeter) 20 Stereoisomeerid Stereoisomeerid on sama molekulaarse valemi ja samasuguse aatomite (seostus-) järjestusega orgaa- nilised ühendid, millel on aga aatomite erinev paigutus ruumis
Hsp 60 moodustab toru, millesse siseneb denatureeritud valk, kus ta ATP hüdrolüüsi abil lahti harutatakse ja seejärel tema aktiivne struktuur taastatakse. Kuna temperatuuri tõusuga kaasneb paljude valkude ruumilise struktuuri muutus ja seega ka füsioloogilise aktiivsuse kadu, siis on kuumaehmatuse valgud vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks. Seega on valkude ruumilise struktuuri tekkimiseks mitmeid erinevaid teid: kotranslatsiooniline (valgu sünteesi käigus), lokalisatsioonist sõltuv (peale transporti raku kompartementi), iseeneslik ja ümbervoltumine (molekulaarsete `lapsehoidjate' poolt suunatav struktuuri muutus). I 2. Nukleiinhapete struktuur Nukleiinhapete struktuur on bioloogiliselt väga oluline. Nende struktuur on nukleiinhapete funktsioneerimise aluseks. Kuna nukleiinhapped on päriliku informatsiooni kandjad, siis on geneetilise teabe ülekande ja säilitamise mõistmiseks vaja tunda nukleiinhapete ehitust
Igasuguse teaduse alustalasid on metodoloogia. Mis see endast kujutab metodoloogia? Kujutab enast neid baasteadusi/teadmisi, mida arveastatakse uurimusi sooritades, tulemusi kirjeldades. Kõrgem/abstraktsem tasand on filosoofiline tasand. Mida endast dialektika kkujutab? See on areng/muutumine. Vt slaidi PsL metodoloogia Mosva koolkond lähtub A) tegevusteooriast. B) teooria FS-st (Anohhin) B) Teooria funktisonaalsüsteemidest (Leontjev) C) teoria psüühiliste funktida lokalisatsioonist (ajus), nt Luria D) teooria lapse kognitiivse arengu seaduspärasustes. (Piaget) PsL ja Filosoofia. Filosoofia on teaduste teadus. Kuidas on korras terminoloogia+ Kas pks või teine teadus on reaalne? Filsoofia teine nimetus on mõtteteadus. Püüab välja selgitada ühiskonna tunnetusprotsesside (looduse arenduse?) üldisemaid seisukohti. Kas see, mis me peas timub, on reaalne või materiaalne? Tänapäeva neuroteaduses ütleb, et see on seotud materiaalsete neuroprotsessidega
Paranemine toimub kiiresti, kui areneb hästi rakuline immuunsus. Leišmanioosi tekitaja on tuntud rakusisene parasiteeruv algloom ja seega on tema poolt põhjustatud haiguste korral peamised rakulised immuunreaktsioonid Malaariatekitaja paljuneb rakusiseselt, seejärel aga satub verre ja levib nii organismis. Ussnugilised - helmintooside korral sõltub immuunreaktsioonide laad samuti ussnugiliste lokalisatsioonist organismis (sooletrakt, maks jne). Need, mis esinevad ainult soolevalendikus, ei kutsu esile immuunreaktsioone. Probleeme tekitab parasiitide suurus, keeruline antigeenne striktuur ja arengutsüklid. Suurim osa helmintide antigeenidest on valgulise struktuuruga. Immunoloogilist tähtsusut omavad erinevate arengustaadiumite antigeenid. Antigeenset toimet võivad avalduda ka parasiitide metabolismi ained. Olulisemad on allergia ja rakulised reaktsioonid. Anafülaktiline R
renaturatsioonil kiirendajana. Hsp 60 – chaperon, kiirendab renaturatsiooni (bakterites GroE). Moodustab toru, millesse siseneb denatureerunud valk. ATP hüdrolüüs harutab ta lahti ja aktiivne struktuur taastatakse. Kuumaehmatuse valgud – vajalikud rakkude temperatuuritaluvuse tagamiseks, temperatuuri tõus muudab valkude ruumilist struktuuri. Valk saab oma struktuuri: 1) kotranslatsiooniliselt – sünteesi käigus 2) lokalisatsioonist sõltuvalt – peale transporti raku kompartementi 3) ümbervoltumine – chaperonide poolt suunatud 4) iseeneselik Valgud: 1) lahustuvad valgud – ujuvad tsütoplasmas ringi 2) poollahustuvad – tsütoskeletis (tubuliin, aktiin) 3) tuumavalgud – histoonid, Ri, TR faktorid 4) tsütoplasma organellide (mitokonder, kloroplast) valgud 5) tsütoplasma membraani struktuuri valgud (Golgi, ER) 6) sekreteeritavad valgud – translokatsiooni signaalid unitaarne valk – toimib tervikuna
annaabi.ee 
